HakatuseksRedigeeri

Vikipeedias kirjutamiseks olen juba mõnda aega hoogu võtnud, aga ikka on mõni tähtajaline kirjatöö enne tulnud ära teha, viimane veebruari lõpuks. Kui siis vaimu virgutava tegevuse järele ringi vaatasin, hakkaski silma tõlketalgute üleskutse. See paistis otse saatuse sõrmena minu poole osutavat.

Sisseelamiseks alustasin muidugi juhenditest, aga reeglitesse süvenemise asemel olen hakanud vaatama, kuidas teised on teinud, avades huvipakkuvaid elemente sisaldavaid kohti redigeerimisvaates ja siis katse-eksituse teel liivalosse ehitada püüdes.

Eelistan kirjutada asjadest, mille kohta tahan ka ise rohkem teada saada. Teemakohaste allikate otsimine, nende läbivaatamine ja sõelalejäänust terviku kokkupanemine on tegevus, mis teeb selgemaks nii üldpildi kui ka detailid. Aga ainult siis on kirjutaja vaba käsitletavat sisu ka lugejale arusaadavalt ja ladusalt esitama. Oma erialasest taustast ja tegevusest lähtuvalt kuuluvad minu teemaderingi elektrotehnika, elektroonika ja IKT, eelkõige nende valdkondade praktiline pool.

Kolm aastat hiljemRedigeeri

Arvan. et nüüd, kui olen kolm aastat viki artiklite kirjutamise ja kohendamisega tegelenud, hakkab õpipoisi aeg läbi saama, nii et võib teha mõningaid tähelepanekuid ja tagasi vaadata.

Kolm aastat on ka küllalt pikk aeg, et hakata enda alustatud artikleid järgemööda üle vaatama ja sisu värskendama. Põhjusi on selleks küllaga:

  • nii mõndagi uut on juurde tulnud, üht-teist tarbetuks või ajalooks muutunud;
  • enda teadmised täienevad samuti kildhaaval ja pilk haarab laiemalt;
  • ka vikitarkusi on juurde tulnud;
  • artiklite ülevaatamisel jääb silma väiksemaid ja suuremaidki vigu (nii omasid kui ka ühiste jõupingutuste tulemusena lisandunuid).

Statistika (20.04. 2012 kuni 04.05.2015)Redigeeri

  • Avalikud muudatused 965
  • Muudetud lehekülgi 765
  • Alustatud leheküljed 352
  • Toimetatud lehekülgi 314
  • Pisimuudatusi 119
  • Üles laaditud pilte 38
  • Muudatusi kokku 1135

2021Redigeeri

Statistika (20.04. 2012 kuni 31.12.2021)Redigeeri

  • Kõik projektid 3 651
  • Lehekülgi muudetud (kokku) 2 178
    • Suuri muudatusi (>1000 baidi) 574
  • Alustatud leheküljed 813 (48 hiljem kustutatud)
  • Üles laaditud faile (Commons) 61

Alustatud artiklidRedigeeri

Elektrostaatiline masin Absoluutne dielektriline läbitavus Loogikalülitus Digiboks Pooljuhtmälu Trükipoogen Absoluutne dielektriline läbitavus Pingega tüüritav ostsillaator Füüsikakonstant Helivõimendussüsteem Telekommunikatsiooni lühendite loend Heledus Ajakonstant Soojusmüra DVBS Impulsskoodmodulatsioon Trükkimine Akutööriist Pentood Füüsikaseadus Alajaam Laviinläbilöök Kiirgus Alalispingemuundur Polüestrid Alalisvooluühendus FTA vastuvõtja HDR video Regulaator Ampermeeter Pin-diood Formaat Ampertangid Elavhõbealaldi Kompressor Anood Elektromehaaniline mikrosüsteem Stereokeskus Kasutajakonto Värvsus Dielektrik Dielektriline läbitavus Sisefotoefekt Helimoonutus Staatiline muutmälu Etalon Dielektriline polarisatsioon Fototüristor Kere (tehnika) Diferentsiaaltakistus Fotoresist Hübriidtelevisioon Poogen (paber) Dünamo Elektriahel Taimer Televisioonikanal Valgustustihedus Elektriarvesti Integraallülitus Pilditehnika Petrooleumilamp Elektrigeneraator Nutikell Full HD Mäluseade Valgustugevus Elektriinsener Polüetüleentereftalaat Elektriisolatsioon Elektrikilp Fotodetektor Eboniit Elektriline dipoolmoment Valgussensor Polüuretaan Elektriliste suuruste loend Elektripaigaldis Kiirgusdetektor Poster Elektritarviti Osakeste loendur Stroboskoopiline efekt Elektrivoo tihedus Televisioonisaatetoru Suurte arvude nimetused Elektrivool Videotehnika Dünaamikaulatus Ruuminurk Elektrivõrgu-pistikupesa Eksimeerlaser Demodulaator Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem Maailmaaeg Elektrodünaamiline vastastikmõju Elektrofoor Elektroforees E-luger F-konnektor Modulatsioon Ühikute detsimaaleesliited Elektromagnet Kiletransistor SI-süsteemi põhiühikud Elektromagnethäired Elektromagnetiline ballast Elektroonikakomponentide loend Ülipeenstruktuur Elektromagnetspekter Memristor Raadiomajakas Sidesatelliit CGS-süsteem Elektrongeneraator Müra (elektroonika) Ultrakõrglahutusega televisioon Andmesalvesti Valgushulk Elektronjuhtivus Klüstron Skeem Elektrood CCD-sensor Dolby Digital Värvisügavus Luumen Elektrooniline ballast TFT Lehtmetall Elektrotehniline teras Akulaadur Mikrotehnoloogia Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend Videosalvesti Vinüülplaadimängija SI-süsteemi ühikud Energiakulumõõtur Fotoelektriline efekt Foolium Erijuhtivus Faasijuht Inertsiaalandur Ressiiver Mälupesa Värvimudel Faraday puur Ferriit (elektrotehnika) Piesoresonaator Luminofoor Ferroelektrik Gaaslahendus RL-ahel Stanniol Gaaslahenduslamp Diiak Millimeeter elavhõbedasammast Galvaaniline eraldus Keraamikakondensaator Lamp Galvaaniline sidestus MEMS-ostsillaator Legeerimine Galvaanilise eraldusega alalispingemuundur Galvanotehnika Halli efekt Pooljuhttehnoloogia Mõõt (mõõtevahend) Halogeenlamp Laviintransistor Optiline tugevus Huumlamp Temperatuuriskaala Hõbeoksiidelement Pinge impulss-stabilisaator Helivõimendi H.265/HEVC Energiamuundur Hõõrdeelekter Hämardamine Matemaatiliste märkide loend Hüsterees Ekvalaiser Kuuldeaparaat Tahveltelefon Kandela Hüvetegur Takistustermoandur Televisioonisüsteem Telefaks Valgusviljakus Impulsslamp Elektrokeemiline potentsiaal Induktsioonpliit Vesinikelektrood Ionisatsioon Energiatase (kvantfüüsika) Isetühjenemine Optoelektroonika Poollainedipool Ortogonaalne sagedustihendus Juhend:Tabelite tegemine Juhistik Tsooniteooria Kaarlahendus Energiatsoon Kaitsejuht PIR-andur Kodukino Telemeetria Vihtide ja Mõõtude Peakonverents Katood CMOS-sensor DTS Andmetöötlus Püsimagnet Keelrelee Pooljuhtlaser Yagi antenn VGA-pistikühendus Resonaator Keraamiline pliit Potentsiaalibarjäär Kereühendus Ringprotsess Kodumasin Rydbergi konstant Kodutehnika Kvantoptika Kohvimasin Potentsiaal (füüsika) Kompaktluminofoorlamp Larmori pretsessioon Koroonalahendus Tsüklotronresonants Kõrgendav pingemuundur Külmkapp Güromagnetiline suhe Külmkatoodhuumlamp Väljajoon Lainejuhe Pöördhõive Paraboolantenn Ajakonstant Akustilised pinnalained Lainemood Aegrelee Köitmine Lainetakistus Gunni diood Laviindiood Fraktaalantenn E-rida Leeliselement Analoogelektroonika Stereodekooder WirelessHD Kvartskell Liiteseadis Jõuväli Liitiumelement Pingestabilisaator Autoraadio Energiatehnika Lülitus Güraator Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus Optiline side Mõõde Maandustakistus Suhteline tihedus Maaühendus Magneetikud Faasidetektor Kuular Nutiseade Intensiivsus (füüsika) Magneeto Magnet Transtsendentne arv Magnetahel Signaali-müra suhe Mobiiltelevisioon Säilmälu Trükitehnika Magnetiline hüsterees Piesosensor Küljendamine Magnetiline induktsioon Isokroonsus Magnetiline läbitavus Schottky barjäär Diktofon PROM Energiamärgis Magnetiline moment Bakteritsiidlamp Magnetkontakt Laserdiood Logoperioodiline antenn Elektrisignaal Tulekahjuandur Magnetomotoorjõud Mikroelektroonika Elektroakustika Paberiformaat Magnetpoolus Magnetvoog Atmosfäär (ühik) Magnetvõimendi Videokaamera Mikrofon Diskreetimine Taatlemine Magnetvälja tugevus Ørstedi katse Mahutavus (keemiline vooluallikas) Audiosignaal Raamatuformaat Maxwelli võrrandid Konservatiivne jõud (füüsika) Metallhalogeniidlamp Keemiline potentsiaal Moodulpistikühendus IGCTtüristor Raadio Automaatne asukoha määramise süsteem Rahvusvaheline aatomiaeg Multimeeter Relatiivne rõhuskaala Mõõteriist Füüsikaline atmosfäär Mõõtevahend Keemiline potentsiaal Naatriumlamp Relatiivne rõhuskaala Neutraaljuht Liikumisandur AV-ressiiver Sisselogimine Värviesitus Nihkevool Füüsikaline atmosfäär Nominaalpinge MEMS Tuuner Kasutajanimi Värvitemperatuur Nõudepesumasin Teaduse ja Tehnoloogia Andmekomitee Nööpelement Elektronseadis Audiovõimendi Aktiivsusmonitor Radiaator Pardel Inertsiaalsüsteem Pesumasin Soojusvool Piksekaitse Süntees Planaarantenn Supressordiood Suundantenn Mahutavus (andmekandja) Eelisarvurida Potentsiaaliühtlustus [[Tooriumirida] Poyntingi vektor Primaarelement Võimendi Audion-vastuvõtja Koodek Termiline energia Pulkpistik Operatsioonvõimendi Modulaator Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem Mahutavus (laevandus) Põrkeionisatsioon Püroelekter Mikrolülitus MicroLED-kuvar Orbrida Püsipingeallikas Pildiandur DAB-raadio TIFF Aparaat (tehnika) Püsivooluallikas Elektroonikakomponent Transponder Satelliitside Mõõtühik Püsivooluallikas Pildisensor Digitaalringhääling Chromecast Kaamera Ruumlaeng Kulglainelamp Füüsikakonstant Sagedusfilter Magnetron Isotroopkiirgur Traatside Trükiplaat Sammupinge Schuko-pistikupesa Toiteadapter Pikklaine Naviseade Efemeriidiaeg Sekundaarelement Integraallülitus Netiraadio Audiovorming Eraldusvõime Senjettelektrik Sildlülitus Sumisti (tehnika) Klaaskeraamika Skinnefekt TVS-diood AMOLED Radiomeetria Staator Suhteline dielektriline läbitavus Pooljuhtrelee Raadiosignaal Sideliin Gaasigeneraator Suhteline magnetiline läbitavus Ruuporantenn Püsimälu Arvestuspoogen Suhteline magnetiline läbitavus Faasilukk Helitehnika SRAM Fotomeetria Sumbumus Videosignaal Magnetofon Helivorming Trükikiri Sädelahendus Spekter (füüsika) Säästulamp Elektrooniline paber Mikrolained Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Metroloogia (füüsika) Sünkroonmasin Takistuse temperatuuritegur Pinnalainefilter Efektiivne kiirgusvõimsus Valgusjuhe Näidik Tolmuimeja Apertuur Tsinksüsielement Trükilülitus Heterodüün MHL-liides Navigatsioon Tsinkõhkelement Ventiil (elektriõpetus) RDS Ferriit Turboagregaat Turbogeneraator Uitvool Polüpropeen Ultraviolettkiirgus Elektroonikalülitus Raadiolokatsioon Satelliitnavigatsioon MKSA-süsteem Valgusallikas Kondensor Valgustehnika Kujutis (optika) Valgusti Okulaar Valgustus (tehnika) Pikksilm Valgustus Optikasüsteem Van de Graaffi generator Varjestamine Vastandpolaarne pingemuundur Vastastikune induktsioon Polümeerelektroonika Köide Wheatstone'i sild Plastifikaatorid Vooluring Temperatuuriandur Videomagnetofon Draiv Valgusvoog Voolutangid Elektrolüütkondensaator Ladumine (trükindus) Vooluvõrgu-pistikupesa Võnkemood Valgusdiood Kuva Võnkering Halli andur Kuvari eraldusvõime Vorming Valgussäritus Välklamp V Radioaktiivrida XLR-konnektor Elektrongeneraator Detektorraadio Modulatsioon (ülekandetehnika) Kellaaeg Andmeedastuskiirus JEDEC Massmälu Masinasõna Andmehulk Tandempäikeseelement Õhukesekileline päikeseelement Päikesemoodul Kümnendlogaritm Mittelineaarne süsteem Pinge-voolu tunnusjoon Spinntransistor Ühesiirdeline transistor Magnetdiood Punktdiood Kirchhoffi kiirgusseadus Irdketas Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend Süsiniknanotorudest väljatransistor Nanotoru Vedelgaas Katelseade Gaasiturbiin VU-mõõtur Faradmeeter Logomeeter Varikond Soojusmajandus [[Soojuskoormus] Releekaitse Sädemik Sädevahemik Liitumiskilp Atenuaator (elektroonika) Ristlüliti Nortoni teoreem Thevenini teoreem Plancki ühikud Kiirgusenergia Akustiline tagasisidestus Akustiline impedants Faasipinge Võrgusagedus Võrgupinge Amplituudiväärtus Resonantsisagedus Neliklemm Kaksklemm Port (elektriahelate teooria) Brauserite loend Säritus Valguskiirgavus Kiirgavus Apple M1 Juht (füüsika) Soojusläbikandetegur Poiseuille seadus Saha võrrand Valgusefektiivsus Ostwaldi lahjendusseadus Gibbsi-Helmholtzi võrrand Steineri teoreem Suurusjärk Ficki difusiooniseadused Stoletovi seadus Gaussi seadus magnetvälja jaoks Faraday elektrolüüsiseadused Valents (keemia) Olekuparameetrid

Minu spikridRedigeeri

Artikli osade kodeerimineRedigeeri

Alustamise näide:

'''Viki''' ([[havai keel|havai keeles]] ''wiki'', 'kiire') on ...

Tekstielementide kodeerimiseks on Liivakasti tööriistad; vt ka Juhend:Lehekülje redigeerimine.

Siselink (artikli sees olev viide Eesti Vikipeedia artiklile): nt [[seadis]] , [[seadis]]e, [[lamp|lambi]]

Viide artikli osale: [[Artikli pealkiri#Alapealkiri | alapealkiri uuesti või muu lausesse sobiv väljend]], nt
[[Liitiumioonaku#Ehitus|ehituse]]
Viide võõrkeelse Wikipedia artiklile, nt [[:en:Michael Faraday|M. Faraday (ingl k)]]

Viide andmeallikaletekstis viidatava sõna või lause järele: <ref> ... </ref>

Viited tulevad artikli sisuosa lõppu lisatud malli {{Viited}} asemele

Viide põhjalikumale artiklile (harilikult alapealkirja all); nt {{vaata|Optika}} esitub artiklis kujul

  Pikemalt artiklis Optika


Pildid (Vikipeedia:Piltide kasutamine)

Artiklisse saab valida vaba litsentsiga pilte Commonsist (Use this file). Et kasutada enda tehtud pilti, tuleb see enne oma pildifailide hulgast Commonsisse üles laadida. Selleks avada Vikipeedia lehel menüüst (vasakus veerus tööriistade hulgast) Faili üleslaadimine, kus avaneb Commonsi üleslaadimisviisard.

Pildi nimi ja vormingutähis (png joonisel, jpg fotol, gif animatsioonil) kokku moodustavad failinime.

Pildi lisamiseks kirjutada:

[[Pilt:Pildi nimi.png|pisi|Pildiallkiri]] väike pilt raamis paremal. Vajadusel lisada muid parameetreid:
  • laius pikslites, nt |pisi|300px| (pisipildi vaikelaius on 220 px)
  • paigutus: |vasakul| (tekst jääb paremale), |keskel| (külgedel ilma tekstita)
  • raamistus: kui |pisi| asemel kasutada |ääris|, ümbritseb pilti ühekordne raamjoon, kui |ääriseta| , siis on pilt ilma raamita (allkiri ilmub sel juhul ainult pildile osutamisel)

Pildid üksteise kõrvale: kõige välimine (paremal) tavavormingus, järgmised nii:

<div class="tright" style="clear:none"> [[Pilt:Pildinimi.png|pisi|Pildi allkiri]]</div>

Pildigallerii: Võib võtta liivakastist või ka ise määrata sobiva laiuse, kõrguse ja piltide arvu, nt

<gallery widths="155" heights="175" perrow="4">
:Galleriile üldpealirja panemiseks kirjutada algusreale: <gallery caption="Üldpealkiri">


Tabelit saab alustada Liivakastis (vt ka Juhend:Tabelite tegemine


Valemid; vt ka Vikipeedia:Matemaatiliste valemite kirjutamine

Valemid kirjutatakse märgendite <math> ja </math> vahele. Kõik käsud algavad märgiga \
Valem uuest reast taandega
:<math>…</math>
Valemi elemendid Kirjutada Esitub kujul
Murrud \frac{3}{4} + \left(\frac{a}{b + c}\right) ehk {3\over4}  
Juured \sqrt a - \sqrt[3]{abc}  
Astmed x^2 + a^{n+1}  
Indeksid a_2 - C_{p}  
Tehtemärgid \cdot \times \pm \sim \simeq \leqq \geqq \equiv \approx
+ -
 
pluss ja miinus klaviatuurilt
Kreeka tähed \alpha \beta \gamma \delta \varepsilon \eta \vartheta \lambda \mu
\pi \rho \varrho \sigma \tau \upsilon \varphi \psi \omega
\Gamma \Delta\Theta \Lambda \Pi \Sigma \Phi \Psi \Omega
 
 
 
Püstkiri, nt
ühikud, indeksid
\text{W}, x_{\text{r}}, L_{\text{max}}  
Suurem vahe a \, b \; c \ d \quad e  

Matemaatika märgid ja kreeka tähed tekstis (Liivakastist Erimärgid > Sümbolid. Wordi Lisa-menüüst > Ω Sümbol)

Vajalik märk või täht Kirjutada teksti
−   ±   ⋅   ×  ÷   ≠    ≤   ≥
≈   ∞   ‰   °   ∅   √   /tühik/
&minus; &plusmn; &sdot; &times; &divide; &ne; &le; &ge;
&asymp; &infin; &permil; &deg; &empty; &radic; &nbsp;
α   β   γ   δ   ε   η   λ   μ   π   ρ
σ   τ   φ   ω   Δ   Σ   Φ   Ψ   Ω
&alpha; &beta; &gamma; &delta; &epsilon; &eta; &lambda; &mu; &pi; &rho;
&sigma &tau; &phi; &omega; &Delta; >&Sigma; &Phi; &Psi; &Omega;


==Viited==

(vt ka Mall:Viited, korduvviited: Vikipeedia:Viitamine)

{{Viited}}


==Vaata ka==

(artikli sisuga seotud teised viki artiklid)

*[[Vikipeedia artikkel]]


==Allikad== või ==Kirjandus==

(artikli kirjutamisel aluseks olnud raamatud, artiklid, veebilehed vm)

*Autori nimi. Raamatu pealkiri. Ilmumisaasta) (raamat)

*Autori nimi. Artikli pealkiri – Perioodikaväljaande pealkiri. Ilmumisaasta) (artikkel)

*[http://... ...] (veebileht; loetelus jääb näha veebiaadressi tühiku järel olev tekst, nt artikli pealkiri, keel; kui nurksulud ära jätta, tuleb kirjesse ka veebiaadress)


==Välislingid==

(viited artikli teemat põhjalikumalt käsitlevatele veebilehtedele)

*[http://... ...]

- - - - - - - - -

[[Kategooria:...]] (vt ka Juhend:Kategooriad). Kui kuulub mitmesse kategooriasse, siis eraldi kirjed üksteise alla.

Uue kategooria loomine:
  • lisada artiklile uue kategooria märge: [[Kategooria:...]] ja salvestada artikkel
  • avada tekkinud punane link
  • lisada ülemkategooria ja salvestada.

- - - - - - - - -

Interviki link (artikli sidumiseks teiskeelsete vikidega): pärast artikli salvestamist Vali keel (vasakus veerus); avanenud keeleloendis kirjutada lingitava maa lühend (en de fi ru) ja artikli pealkiri selle maa vikis > Lingi leheküljega > Kinnita.

Vajadusel linki muuta tuleb enne kustuda vale link: Redigeeri linki > [edit] > eesti keele (et) real klõpsata prügikastil > [save]

- - - - - - - - -

Tõlkeviide (vt Mall:Tõlgitud leht)

Nt kui kasutati Saksa viki artiklit Diode, siis kirjutada Arutelu lehele
{{tõlgitud leht|de|Diode}}

Selle asemel võib kasutatud vikile viidata ka resümees

- - - - - - - - -

Ümbersuunamine põhiartiklile
#suuna [[Sihtartikli pealkiri]]

- - - - - - - - -

Täpsustuslehekülg: {{täpsustus}} esitub kujul

  See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral muuda palun siia suunaval leheküljel lingi sihtkoht täpseks.

- - - - - - - - -

Allkiri ja ajatempel (ainult rubriigis Arutelu, teksti lõpus): ~~~~


Enda tehtud joonise salvestamine Windowsi kausta Pildid (või Fotod)Redigeeri

  • Joonis skaneerida (skanneri või universaalprinteriga) ja printida PDF-failina teeki Dokumendid.
  • Avada kaustast Minu dokumendid see PDF-fail programmiga Adobe Reader (hiire paremklõpsu alt) ja lõigata välja pilt tarvilikus suuruses (selleks on mugav kasutada Adobe Readeri Edit-menüüst Take a Snapshot tööriista, sest see salvestab väljalõigatud osa kohe arvuti puhvermällu).
  • Avada uus Wordi leht ja kleepida sinna puhvrist pildifail.
  • Kui pildile pole vaja teksti lisada, valida paremklõpsuga avanenud hüpikmenüüst Salvestada pildina ja pilt salvestub teeki Pildid.
  • Pildile teksti kirjutamiseks valida (enne salvestamist) Pildiriistad > Vorming > Murra teksti ridu: Pilt teksti taha. Kursori viimiseks vajalikku kohta kasutada reavahetuse ja tühiku klahve ning nooleklahve.
    • Kui kasutatakse võõrkeelse tekstiga faili (Wikimedia Commonsist), siis kirjutada asendatavate sõnade peale paraja suurusega tekst, tõsta see esile ja üle valada valge värviga (Wordi Avaleht > Varjustus)
  • Et tekst jääks pildi külge kinni, printida pilt PDF-failiks (printerite valiku hulgas peab olema PDFCreator või Microsoft Print to PDF), printeri Sätted: Prindi praegune lehekülg.
    • Lõpuks lõigata lisatud tekstiga pildiosa uuesti välja ja Salvesta pildina teeki Pildid.

Kuidas saada mõttekriipsuRedigeeri

Sidekriips (-) on mõeldud sõnaosade sidumiseks. Mõttepauside tähistamiseks, samuti kuni-märgina numbrite vahel on ette nähtud mõttekriips; valida on lühem ehk en-kriips (–) ja pikem ehk em-kriips (—).

Mõttekriipsu võib saada mitut moodi:

  • kasutada täisklaviatuuriga arvuti numbriklaviatuuril miinusmärgi klahvi (paremal ülal):
    • lühike mõttekriips (–): Ctrl + miinusklahv
    • pikk mõttekriips (—): Crtl + Alt + miinusklahv
  • kahe järjestikuse sidekriipsuga. Et kaks sidekriipsu (--) muutuks alati mõttekriipsuks (‒):
    • avada Wordi Lisa-menüüst Ω Sümbol > Veel sümboleid
    • märgitabeli lehe allosas valida Märgikood: 2013 ja klõpsata Automaatkorrektuur
    • kirjutada kasti Asendatav kaks järjestikust sidekriipsu -- ja klõpsata Asenda

Allikate valimisestRedigeeri

Põhimõistete lahtiseletamisel vaatan esmalt järele, mis on juba kirjas usaldusväärsetes teatmeallikates, sealhulgas Eesti Entsüklopeedias ja TEA e-Entsüklopeedias ning loomulikult teiskeelsete vikide vastavates artiklites.

ÕS ja EKSS brauseri lemmikute ribal leiavad samuti õige sagedast kasutamist sõnade õigekirja kontrollimisel, tähenduse (mõiste sisu) piiritlemisel/täpsustamisel ja sünonüümide leidmisel.

Terminoloogia küsimustes on käepärast Eesti Keele Instituudi mitmekeelne terminibaas ESTERM erialased veevisõnastikud Keeleveebis.

Enamasti tuleb ka teemakohasel guugeldamisel välja artikli jaoks kasuliku teavet.

VikitõlkimisestRedigeeri

Mõne artikli lugemisel jääb mulje, et kirjutaja arvates tähendab tõlkimine inglise viki artikli sõnade asendamist eestikeelsete, seejuures esimesena meelde tulevate vastetega. Niisuguseid artikleid ei saa täpsemate tõlkevastete leidmise või sõnade ümbertõstmisega korda teha, vaid tuleb lähtetekst üles otsida või lisaallikaid kasutada. Inglisekeelsed artiklid on tihtipeale ka laialivalguvad, rohkete kordamiste ja ümberütlemistega (täiendajaid ja parandajaid ülemäära palju!), võrreldes nt enamiku saksa ja soome artiklitega.

Sõna-sõnalt ei tõlgita teatavasti ka autoriõiguse objektiks olevat kirjandusteost (raamatut, artiklit), kuid nõutav on algupärandi sisu ja stiili adekvaatne edasiandmine. Hoopis vabamalt saab kasutada teiste vikipeediate materjale. Vikitõlke tähendust ja võimalusi on seletatud nt tõlketalgute juhendis: tarbetekstide tõlkimine kujutab endast oma otstarvet parimal viisil täitva teksti loomist. Selle juures ei ole oluline, kui suurel määral on eeskujuna kasutatud tõlgitavat teksti. Tõlkimise käigus võib ühte artiklisse koondada materjali ka erineva lähtekeelega artiklitest.

Millest ma toimetamisel lähtunRedigeeri

Toimetamist vajavates artiklites on peale keelelise ja vormistusliku külje sagedaseks puuduseks juba olemasolevate artiklite kordamine ja takerdumine kõrvalteemadesse, nii et põhisisu jääb nende varju. Vikipeedia poole pöördutakse eelkõige siiski teatava kindlalt piiritletud teabe saamiseks.

Toimetamisel püüan esile tuua vaadeldava mõiste tuuma ja tema koha üldisemas mõistesüsteemis. Artiklist hargnevatele teemadele saab ju viidata. Üldjuhul – mida laiahaardelisem mõiste, seda lühem artikkel.

Laiali kipuvad valguma just uute alustajate kirjatükid, kui ei suudeta vastu panna kiusatusele kõik teemast ärgitatud teadmised letti laduda (vaevumata järele vaatama, mis vikis on juba olemas). Meenub Murphy tähelepanek, et rumal räägib kõigest mida teab, tark teab mida räägib. Aga ka erialaspetsialisti artikli ainevalik võib vajada tasakaalustamist, kui ta üldisema sisuga artiklis paisutab oma eriasse puutuva spetsiifilise osa ebaproportsionaalselt üle.

Sageli vajavad artiklid (nii mõnedki neist on alustatud juba kümme või enam aastat tagasi) värskendamist ja uute andmetega täiendamist, samuti aegunud materjalist puhastamist või selle ajaloo alajaotisse tõstmist.

Vormistuslike tüüpvigadena torkavad silma eksimused tähistestandardite nende nõuete vastu, et füüsikaliste suuruste tähised peavad olema kaldkirjas ja mõõtühikute tähised püstkirjas, õige sageli on mõttekriipsu asemel sidekriips. Inglisekeelsetest allikatest pärinevates arvandmetes unustatakse kümnendmurdudes mõnikord punkt komaga asendada.

Jälle viga!Redigeeri

Artiklit kirjutama asudes teen kõigepealt kindlaks mõiste koha juba olemasolevate Viki-artiklite hierarhias, et seostuvates teemades viidata juba olemasolevale. Kirjutamisel tuginen vähemalt kolme usaldusväärse allika andmetele (eri keeltes), kontrollin iga fakti ja oskussõna kasutust (ka terminivariantide tegelikku levikut guugeldamise teel), viimistlen korduvalt (vähemalt nädala jooksul) üle lugedes sõnastust, käin teksti spelleriga üle … ja kui ma siis salvestatud artikli mõne aja pärast taas avan, siis esimese asjana torkab selles silma mõni viga, olgu see lihtne näpukas või vorminduse aps, aga tihtipeale ka sisuvääratus.

Ega vigu polegi võimalik täielikult vältida, küll aga saab nende arvu ikka ja jälle vähendada. Nii leiab ka Murphy:

  • Avastamatud vead on lõputud oma mitmekesisuses, vastupidi avastatavaile, mille arv juba oma määratluse järgi on piiratud.
  • Igasugune fakt, nimi, arv, mis on silmanähtavalt õige ning mida pole mõtet kontrollida, on suure tõenäosusega vale.
  • Kui viga avastatakse ja parandatakse, siis selgub, et alguses olid asjad õigesti.

Mõned teavitusedRedigeeri

  • 13. detsember 2012
  Tunnustäht kaastöö eest
Väärt artikliloome eest. Ivo (arutelu) 13. detsember 2012, kell 10:36 (EET)
  • 26. veebruar 2016
You just made your thousandth edit; thank you for being a great contributor! − 1 a

/Tegid just omatuhandenda muudatuse. Aitäh, et oled viljakas kaastööline/

  • 25. august 2016
Andres tänas sind muudatuse eest leheküljel "‪Füüsikakonstant".‬
  • 21. november 2016
Sinu kasutajaõigusi muudeti. Sind lisati rühma: ‪Usaldatud kasutajad.‬
Usaldatud kasutajate loend
  • 26.mai 2017

Esitan Kuu vikipedist, mai 2017 kandidaadiks kasutaja LAviki (kaastöö) elektromagnetismi alaste artiklite koostamise ja toimetamise eest. Andres (arutelu) 26. mai 2017


Kasutaja:LAviki Lembit Abo, abole@hot.ee