Ava peamenüü

Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab antud objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. Näiteks mõõtes mingi keha massiks 13 kg on 13 füüsikalise suuruse -- massi suurus ja kg mõõtühik milles massi mõõdeti.

Füüsikalised suurused on näiteks skalaarsed suurused, vektorsuurused või üldiselt tensorsuurused.

Suurust väljendatakse suuruse ja mõõtühiku korrutisena. Kuigi mõõtmisel saadakse suuruste väärtuseks alati ratsionaalarvud, vaadeldakse füüsikateooriates suurusi tavaliselt reaalarvulistena.

Ühikud ja dimensioonidRedigeeri

ÜhikudRedigeeri

  Pikemalt artiklis Mõõtühik

Üldiselt eelistatakse ja eeldatakse tänapäeval SI-süsteemi ühikute kasutamist nende laialt levinud rakendatavuse ja hõlpsa kasutuse tõttu. Seejuures võib füüsikalise suuruse -- massi, mida märgitakse sümboliga m, ühikuks olla kilogrammid (kg), naelad (lb), või daltonid (Da).

DimensioonidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Dimensionaalanalüüs

Dimensiooni mõiste füüsikas võttis esmakordselt kasutusele Joseph Fourier aastal 1822.[1] Tava kohaselt rühmitatakse füüsikalised suurused dimensioonide alusel vastavalt põhisuurustele, millel igaühel on oma dimensioon.

PõhisuurusedRedigeeri

Põhisuurusteks on suurused mis on looduses eristatavad ja mida ei saa avaldada läbi teiste suuruste. Seega saab kõiki teisi suurusi esitada läbi erinevate põhisuuruste kombinatsioonide. Seitse põhisuurust on loetletud Rahvusvahelises suuruste süsteemis (ISQ) ja neile vastavas SI-süsteemi ühikud, mis on näidatud allolevas tabelis. Kasutusel on olnud ka teiste konventsioonide põhjal loodud ühikute süsteeme nagu CGS ja MKSA.

Rahvusvahelise suuruste süsteemi põhisuurused
Suuruse nimi/ed name/s (Tavalised) Suuruse sümbol/id SI ühiku nimi SI ühiku sümbol Dimensiooni sümbol
Pikkus, laius, kõrgus, sügavus, vahemaa a, b, c, d, h, l, r, s, w, x, y, z meeter m L
Aeg t, τ sekund s T
Mass m kilogramm kg M
Temperatuur T, θ kelvin K Θ
Ainehulk n mool mol N
Elektrivoolu tugevus i, I amper A I
Valgustugevus Iv kandela cd J
Nurk α, β, γ, θ, φ, χ radiaan rad 1
Ruuminurk ω, Ω steradiaan sr 1

Tabeli viimased kaks nurga ja ruuminurga nurgaühikut on SI-süsteemi lisaühikud mida käsitletakse dimensioonitute suurustena. Lisaühikuid kasutatakse eesmärgiga, et hõlbustada eristamise tõeliselt dimensioonitute suuruste ja nurkade vahel.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Fourier, Joseph. Théorie analytique de la chaleur, Firmin Didot, Paris, 1822. (In this book, Fourier introduces the concept of physical dimensions for the physical quantities.)