Madeira

See artikkel räägib saarestikust Atlandi ookeanis, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Madeira (täpsustus)

---

Madeira on saarestik Atlandi ookeanis umbes 600 km kaugusel Aafrikast.

Madeira autonoomne piirkond
portugali Região Autónoma da Madeira
Madeira lipp Madeira vapp
Pindala: 741 km²
Elanikke: 250 769 (2021)
Rahvastikutihedus: 338 in/km²
Keskus: Funchal

Saarestiku elanikud on portugallased ja see kuulub Portugalile autonoomse piirkonnana. Viimased 600 aastat kuulub Madeira etniliselt, kultuuriliselt, majanduslikult ja poliitiliselt Euroopasse, kuigi on Aafrikale lähemal. Portugali autonoomse piirkonnana kuulub ta Euroopa Liitu.

Madeira on vulkaanilise tekkega saarestik, mis tekkis kunagise kuuma punkti kohale, nii ei ole ta selles mõttes ühegi mandri osa.

Saarestiku suurim, Madeira saar on suure, üle 6 km kõrguse kilpvulkaani veepealne osa. See vulkaan kuulub Aafrika plaadil asuvasse Tore ahelikku. Saare moodustumine algas miotseenis üle 5 miljoni aasta tagasi ja lõppes pleistotseenis umbes 700 000 aastat tagasi. Sellele järgnes ulatuslik erosioon. Kuid vulkaaniline tegevus saarel jätkus veel mõnda aega, tekitades uusi laavavoole ja vanadele, erodeerunud vulkaanidele uusi vulkaanikoonuseid: viimased pursked toimusid saare lääneosas 6500 aastat tagasi. Madeira kõrgeim, Ruivo mägi ulatub 1861 m üle merepinna, lisaks on saarel hulk teisigi rohkem kui kilomeetrikõrgusi tippe.

Loodus

Org Madeiral

Pico das Torres

Saarestik on mägine, kõrgus kuni 1859 meetrit. Ta koosneb rohkem kui 20 saarest, millest ainult kaks suurimat, Madeira saar ja Porto Santo on asustatud. Madeira saar on pindalalt suurem kui kõik ülejäänud saared kokku.

Kliima on vahemereline: talv on pehme ja vihmane, suvi on kuiv, kuid mitte väga kuum.

Sademeid on aastas keskmiselt 641 mm. Kõige vihmasemad kuud on jaanuar (103 m), november (101 mm) ja detsember (100 mm). Kõige kuivemad kuud on juuli ja august (3 mm). Vihmapäevi on kõige rohkem detsembris (13), kõige vähem juulis (1).

Aasta keskmine temperatuur võib rannikul tõusta üle +20 °C. Sisemaal, mägedes, on see madalam. Merevett soojendab Golfi hoovuse kõige kuumem haru Kanaari hoovus, mistõttu merevee temperatuur on suvel 26 °C ja talvel 17 °C.

Ajalugu

Plinius Vanem nimetab Purpurisaari Õnnelike saarte ehk Kanaari saarte lähedal kohas, mis võib viidata Madeirale.

Plutarchos kirjeldas aastal 75 teoses "Sertorius" aastal 72 surnud admirali Quintus Sertoriuse kohta, et pärast naasmist tänapäeva Cádizist "ta kohtas meremehi, kes olid äsja saabunud Atlandis olevatelt saartelt, mida on kaks, mis on üksteisest eraldatud kitsa väinaga ja nad asuvad Aafrikast 10 000 furlongi kaugusel. Nad nimetasid neid Õnnistatute saarteks." Hinnanguline kaugus Aafrikast ja kahe saare lähedus teineteisele meenutab Madeira ja Porto Santo saart.

Madeira avastasid Portugali meremehed ajavahemikus 1418–1420. Seda peetakse Henrique Meresõitja algatatud maadeavastusperioodil tehtud esimeseks avastuseks. Kuid kaartidel esineb Madeira juba aastal 1339.

Saared asustati kiiresti pärast avastamist. Mitteeurooplastest päriselanikke saartel ei olnud. Esimene asula rajati Madeirale ajavahemikus 1420–1425. Esimest korda kasutati nimetust "Madeira saar" (Ilha de Madeira) 23. septembril 1433 maakaardil.

1921 pagendati Austria-Ungari viimane keiser Karl pärast teist ebaõnnestunud riigipöördekatset Ungaris Madeirale. Ta suri järgmisel aastal Madeiral ja on sinna ka maetud.

Vaade Arieiro tipust Madeiras 2019. aastal

1. juulil 1976 andis Portugal Madeirale laialdase autonoomia, omavalitsuse ja seadusandliku kogu.

Välislingid

 Madeira – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis