Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib maailmajaost; mandri kohta vaata artiklit Aafrika manner, kus on ka suurem osa Aafrika looduse kirjeldusest; Rooma provintsi kohta vaata artiklit Aafrika (Rooma provints)

Loodusgeograafiline Aafrika
Aafrika maailmajagu
Aafrika kõrgussuhteid iseloomustav kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid

Aafrika on maailmajagu.

Erinevalt Aafrika mandrist hõlmab Aafrika maailmajagu ka mandrit ümbritsevaid saari.

Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus.

Sisukord

NimiRedigeeri

Africa all mõeldi Vana-Roomas umbes praeguse Tuneesia ala (tollal Kartaago ümbrus), kui see oli saanud Rooma provintsiks. Aafrika kohta öeldi "Libya" või "Põrgu".

Nime Africa kasutas esimest korda senaator ja väejuht Scipio Africanus. Arvatakse, et see tuleb afride hõimu nimest või foiniikia sõnast afar ('tolm') või vanakreeka sõnast aphrikē ('mittekülm') või ladina sõnast aprica ('päikeseline') või ladina sõnast Afer ('puunlane').

Asend ja koosseisRedigeeri

Aafrikat ümbritsevad kirdes kitsas Suessi kanal ja Punane meri, põhjas Vahemeri, idas ja kagus India ookean ning läänes Atlandi ookean.

Aafrika koosneb Aafrika mandrist ning saartest, mis moodustavad umbes 2% maailmajao territooriumist. Suurim saar on Madagaskari saar India ookeanis. Teiste saarte seas on Komoorid, Seišellid ja Maskareenid India ookeanis ning Kanaarid, Roheneemesaared ja Madeira saared Atlandi ookeanis.

SuurusRedigeeri

Aafrika pindala on umbes 30,3 mln km²[1] (täpsemad andmed on vahemikus 30 065 000 – 30 441 000 km²[2], sealhulgas 30 221 532 km²[3] ja 30 244 050 km²).

Aafrika on Euroopast umbes kolm korda suurem. Ta katab 6% Maa pindalast ja 20,4% Maa maismaa pindalast.

Rannajoone pikkus on 26 000 km[viide?] või üle 30 000 km[viide?].

LoodusRedigeeri

Poliitiline jaotus ja regioonidRedigeeri

 
Aafrika liigitus ÜRO järgi.
██ Kesk-Aafrika
██ Ida-Aafrika

ÜRO liigituse järgi jaguneb Aafrika 5 regiooniks:

Riigid ja sõltlasaladRedigeeri

Aafrikas on 54 rahvusvaheliselt tunnustatud riiki, millest 51 on vabariigid ja 3 monarhiad.

Territoorium (riik) Pindala
(km²)
Rahvaarv
(2017. aasta hinnang) välja arvatud seal, kus märgitud teisiti
Rahvastikutihedus
(in/km²)
Pealinn
Ida-Aafrika
  Burundi 27 834 11 859 891 426,0 Bujumbura
  Komoorid 2034 822 242 404,2 Moroni
  Djibouti 23 200  909 125 39,1 Djibouti
  Eritrea 117 600 5 456 379 46,3 Asmara
  Etioopia 1104

000

103 856 371 94,0 Addis Ababa
  Keenia 581 309 48 228 010 82,9 Nairobi
  Madagaskar 587 041 25 475 322 43,3 Antananarivo
  Malawi 118 484 18 189 680 138,4 Lilongwe
  Mauritius 2040 1 280 623 627,7 Port Louis
Mayotte (Prantsusmaa) 374 251 774 673,1 Mamoudzou
  Mosambiik 801 590 29 382 804  36,6 Maputo
Réunion (Prantsusmaa) 2512 872 210 347,2 Saint-Denis
  Rwanda 26 338 12 106 187 459,6 Kigali
  Seišellid 459 97 444 212,2 Victoria
  Somaalia 637 657 14 317 996 22,4 Mogadishu
  Tansaania 947 303 51 820 000 54,7 Dodoma
  Uganda 241 038 37 873 253 157,1 Kampala
  Sambia 752 614 17 311 478 23,0 Lusaka
Kesk-Aafrika
  Angola 1 246 700 26 771 644  21,4 Luanda
  Kamerun 475 442  24 599 076 51,7 Yaoundé
  Kesk-Aafrika Vabariik 622 984  5 113 621 8,2 Bangui
  Tšaad 1 284 000 15 031 393 11,7 N'Djamena
  Kongo Vabariik 342 000  4 884 267 14,2 Brazzaville
  Kongo Demokraatlik Vabariik 2 345 409 82 598 047 35,2 Kinshasa
  Ekvatoriaal-Guinea 28 050 898 013 32,0 Malabo
  Gabon 267 667 1 807 229 6,7 Libreville
  São Tomé ja Príncipe 964 199 126 206,5 São Tomé
Põhja-Aafrika
  Alžeeria 2 381 740 41 173 827 17,2 Alžiir
  Egiptus 1 001 450 kokku, Aasias 60 000 95 505 526 kokku, Aasias 1,4 mln 95,3 Kairo
  Liibüa 1 759 540 6 421 526 3,6 Tripoli
  Lõuna-Sudaan 619 745 13 151 893  21,2 Juba
  Maroko 446 550  35 310 507 79,0 Rabat
  Sudaan 1 886 068 42 323 615 22,4 Hartum
  Tuneesia 163 610 11 514 664 70,4 Tunis
  Lääne-Sahara 266 000 597 922 2,2 El Aaiún
Hispaania ja Portugali territooriumid Põhja-Aafrikas:
  Kanaari saared (Hispaania) 7 492 2 101 924 (2016) 280,6 Las Palmas de Gran Canaria,
Santa Cruz de Tenerife
  Ceuta (Hispaania) 20 82 376 (2011) 4118,8
  Madeira saared (Portugal) 797 245 000 (2001) 307,4 Funchal
  Melilla (Hispaania) 12 78 476 (2011) 6539,7
Lõuna-Aafrika
  Botswana 600 370 2 350 726 3,9 Gaborone
  Lesotho 30 355  2 189 418  72,1 Maseru
  Zimbabwe 390 580 16 398 834 42,0 Harare
  Namiibia 825 418 2 577 604 3,1 Windhoek
  Lõuna-Aafrika Vabariik 1 219 912 55 515 601 45,5 Bloemfontein, Cape Town, Pretoria
  Svaasimaa 17 363 1 323 139 76,2 Mbabane
Lääne-Aafrika
  Benin 112 620 11 506 195 102,1 Porto-Novo
  Burkina Faso 274 200 19 260 409 70,2 Ouagadougou
  Cabo Verde 4033 534 575 132,6 Praia
  Côte d'Ivoire 322 460 23 908 071  74,1 Abidjan, Yamoussoukro
  Gambia 11 300  2 130 872 188,6 Banjul
  Ghana 239 460 28 759 707 120,1 Accra
  Guinea 245 857 13 346 575 54,3 Conakry
  Guinea-Bissau 36 120 1 940 180 53,7 Bissau
  Libeeria 111 370 4 749 293 42,6 Monrovia
  Mali 1 240 000 18 779 042  15,1 Bamako
  Mauritaania 1 030 700 4 282 866  4,2 Nouakchott
  Niger 1 267 000 21 694 811 17,1 Niamey
  Nigeeria 923 768 192 626 748 208,5 Abuja
Saint Helena (Suurbritannia) 410 4 534 (2016) 11,1 Jamestown
  Senegal 196 190  16 129 064 82,2 Dakar
  Sierra Leone 71 740  6 756 231 94,2 Freetown
  Togo 56 785 7 723 724  136,0 Lomé
Aafrika kokku 29 336 236 1 001 320 281 (2009) 33,0

RahvastikRedigeeri

Demograafilised näitajadRedigeeri

Elanike arv ja rahvastiku tihedusRedigeeri

Aafrika elanike arv on 2005. aasta seisuga üle 900 miljoni[viide?], moodustades 14% maailma rahvaarvust. 2006. aasta keskpaiga seisuga on elanike arv 924 miljonit ning osakaal maailma rahvastikus 14%.

 2018. aastal elas Aafrikas hinnanguliselt 1281 miljonit inimest.

Suur sündimus tõenäoliselt suurendab järgmistel kümnenditel Aafrika osakaalu maailma rahvastikus.

Rahvastiku tihedus on umbes 41 in/km².

RahvadRedigeeri

Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. Mõnel rahval on vana riikluse traditsioon, paljude jaoks on riigi idee alles uus.

Varem nimetati enamikku Aafrika etnilisi rühmi hõimudeks ehk suguharudeks.

Eri rahvaste traditsioonid, elutingimused, kultuur ning ühiskonnakorraldus on väga erinevad.

Põhja-Aafrikas on valdavad 7. sajandil sisserännanud araablased. Aasia päritolu rahvastikku on märkimisväärsel määral ka Ida-Aafrikas. Eripärane on Madagaskar, kus rahvastik koosneb Indoneesiast ja Aafrika mandrilt sisserännanute järeltulijaist, ja Lõuna-Aafrika Vabariik, kus on märkimisväärne Euroopa päritolu rahvastik.

Paljud Aafrika rahvad on kolonisaatorite tõmmatud kunstlike poliitiliste piiridega jagatud mitme riigi vahel.

Mõnes riigis, näiteks Tansaanias ja Kongo DV-s, on väga suur etniline mitmekesisus.

KeeledRedigeeri

Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuna nimetatakse 800–2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. Keelte suur arv tuleb osalt sellest, et keeled ei ole kirjakeelte mõjul konsolideerunud.

Aafrikas kõneldavad keeled jagunevad nelja kategooriasse: Euroopa keeled, Euroopa keelte variandid, India keeled ja kitsamas mõttes Aafrika keeled (mõnikord jäetakse viimaste hulgast välja ka malagassi keel).

Euroopa keeled (inglise keel, prantsuse keel, portugali keel, hispaania keel ja saksa keel) tulid kasutusele koloniaalvõimude keeltena ning neli esimest on seniajani Aafrika riikides halduskeeltena kasutusel. Euroopa keele variantide hulka kuuluvad näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias kõneldav afrikaani keel, krio keel Sierra Leones ning Lääne-Aafrika pidžininglise keel. India keeltest kõneldakse Lõuna- ja Ida-Aafrikas näiteks gudžarati ja hindi keelt. Kitsamas mõttes Aafrika keeled kuuluvad põhiliselt Austroneesia, Afroaasia, Nigeri-Kordofani, Niiluse-Sahara ja khoisani keelte hulka.

Austroneesia keeltest kõneldakse Aafrikas malagassi keelt (Madagaskaril).

Põhja-Aafrikas on tähtsaim keelkond Afroaasia keeled, mille hulka kuuluvad semi keeled (sealhulgas araabia keel, amhara keel, tigree keel ja tigrinja keel), kušiidi keeled (sealhulgas galla keel, sidamo keel, somaali keel, afari keel ja saho keel), berberi keeled (sealhulgas tuareegi keel), Tšaadi keeled (sealhulgas hausa keel) ning Egiptuses kõneldud väljasurnud Egiptuse keeled egiptuse keel ja kopti keel. Afroaasia keelte hulka arvatakse sageli ka Omo keeled.

Nigeri-Kordofani keeled on Aafrika suurim keelehõimkond, mis hõlmab suurema osa Lääne-Aafrika keeli, palju Kesk- ja Lõuna-Aafrika riikide keeli ning väikese keelerühma Sudaanis. Nende hulka kuuluvad järgmised keelkonnad: Atlandi keeled (Lääne-Aafrika rannikul Senegalis ja lõuna pool, sealhulgas fulbe keel ja volofi keel), mande keeled (Lääne-Atlandi keeltest ida ja lõuna pool, sealhulgas bamba keel, malinke keel, mende keel ja vai keel, mandingi keel), guri keeled (Lääne-Aafrika sisemaal, sealhulgas moore keel, senufo keel ja dagomba keel), kvaa keeled (Libeeria ja Ida-Nigeeria vahelisel rannikualal, sealhulgas joruba keel, ibo keel, idžo keel, gaa keel ja akani keel), Benue-Kongo keeled ja Adamaoua keeled (viimaseid vaadeldakse ka eraldiseisva keelkonnana). Hõimkonda jaotatakse keelkondadeks ka teistmoodi. Kõigis neis keeltes peale mande keelte on 10–25 nomimaalklassi. Benue-Kongo keeled on kõige levinum keelkond, mille keeli kõneleb umbes 130 miljonit inimest ja mille hulka kuuluvad bantu keeled, sealhulgas suahiili keel, lingala keel, kongo keel, Kasai luba keel, ruanda keel, rundi keel, ganda keel, kikuju keel, bemba keel, šona keel, njandža keel, tsvaana keel, koosa keel ja suulu keel. Üks vähestest suurematest Nigeri-Kongo keeltest, mis pole Benue-Kongo keel, on tivi keel Ida-Nigeerias.

Niiluse-Sahara keeli kõneldakse hajusalt Nigeri ülemjooksult Lääne-Aafrikas kuni Põhja-Tansaaniani Ida-Aafrikas. Levinumad on kanuri keel ja songai keel, tuntud on ka maasai keel ja nuubia keel.

Khoisani keelte kõnelejad on 15. ja 16. sajandil bantu keelte kõnelejate poolt välja tõrjutud Lõuna-Aafrika kõrbepiirkondadesse. Tuntuim on nama keel Namiibias. Khoisani keelte ühisjoon on imihäälikud.

Tähtsamad rahvastevaheliste suhtlemise keeled peale Euroopa keelte ja nende variantide on suahiili keel Ida-Aafrikas ja hausa keel Lääne-Aafrikas. Kasutatakse ka lingala keelt, fanagalo keelt, bambara keelt, amhara keelt ja kongo keelt. Tansaanias suhtlevad 120 keelt kõnelevad rahvad omavahel suahiili keeles; Kongo DV-s, kus kõneldakse 410 keelt või murret, kasutatakse halduses prantsuse, lingala, suahiili, kongo ja Kasai luba keelt.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Väike Entsüklopeedia (2002), Eesti Entsüklopeedia kirjastus. ISBN 9985-70-097-X"
  2. "Maailma riigid (2001), Regio AS (tõlge ungari keelest)"
  3. "Sayre, April Pulley. (1999) Africa, Twenty-First Century Books. ISBN 0-7613-1367-2"
  4. Zijlma, Anouk. "Africa's Most Dangerous Snakes". About.com. Kasutatud 15. august 2014.
  5. "List of African Snakes". Kasutatud 15. august 2014. [vajab paremat viidet]

VälislingidRedigeeri