Ava peamenüü
Komoori Liit
prantsuse Union des Comores
komoori Udzima wa Komori
araabia اتحاد القمر
Ittiḩād al-Qumur
Komooride lipp Komooride vapp
Komooride lipp Komooride vapp
Komooride asendikaart
Riigihümn Udzima wa ya Masiwa
Pealinn Moroni
Pindala 2170 km²
Riigikeel(ed) prantsuse, komoori ja araabia
Rahvaarv 575 660 (2003)[1]
Rahvastikutihedus 265,3 in/km²
Riigikord presidentaalne vabariik
President Azali Assoumani
Iseseisvus 6. juulil 1975
SKT 0,649 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 717 $ (2015)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik frank (KMF)
Ajavöönd maailmaaeg +3
Tippdomeen .km
ROK-i kood COM
Telefonikood 269

Komoori Liit (aastani 2002 Komoori Islamiliitvabariik) on saareriik Aafrika idaranniku lähistel India ookeanis Mosambiigi väina põhjaosas asuvas Komooride saarestikus.

Sisukord

NimiRedigeeri

Araablased tundsid Komooride saarestikku kui جزر القمر‎ (Juzur al-Qumur), mis tähendab 'Kuu saari.'

AsendRedigeeri

Komoorid asuvad Aafrika idaranniku lähedal India ookeanis. Aafrika mandril asuvast Mosambiigist lahutab Komooride läänepoolsemat punkti 200 meremiili (370 kilomeetrit). Prantsusmaale kuuluv Mayotte'i saar asub Komoori Liidust kagus. Madagaskar asub Komooridest kagus ja lõunas. Riigist kirdes asub Seišellidele kuuluv Aldabra atoll.

Saared ulatuvad 100 kilomeetri ulatuses põhjast lõunasse ja 180 kilomeetri ulatuses läänest itta. Pikim vahemaa maismaal on Ngazidja saarel 67 kilomeetrit. Riigi rannajoone kogupikkus on 340 kilomeetrit.[4]

LoodusRedigeeri

 
Dzialandzé järv on pindala suuruselt Komooride teine järv

Komoorid on vulkaaniline saarestik, mis on tekkinud kuuma täpi vulkanismi tagajärel. Riik hõlmab 3 suuremat saart: Ngazidja, Mwali ja Ndzwani saart ning valdavalt Mwali saare lõunaosas asuvat 10 väikesaart ja ühte korallrahu panka (banc Vailleux) Ngazidja saare lähistel.[5] Saarestiku neljas saar Mayotte kuulub Prantsusmaale.

Riigi suurim saar on Ngazidja, pindalaga 1150 km². Ndzwani pindala on 425 km² ja Mwalil 290 km². Igat saart iseloomustab peamiselt kustunud vulkaanidest moodustunud mägine keskosa ja madalam rannikuala. Ngazidja on geoloogiliselt saarestiku noorim saar. Riigi kõrgeim koht on Karthala vulkaan, mis ulatub 2360 meetrit üle merepinna. Viimane vulkaanipurse toimus Komooridel 1977.

VeestikRedigeeri

Komooride pikim jõgi on Mwali saarel asuv M'lembéni jõgi, pikkusega 7 kilomeetrit ja valgalaga 6,8 km². Ndzwani saarel leidub 40 oja, mis kuival aastaajal kuivavad.[5]

Riigi suurim järv on Mwali saarel asuv Dziani Boundouni (pindalaga 0,3 km²). Mwali saarel asub ka Dziani Mlabanda järv (pindalaga 2,2 hektarit). Ndzwani saarel asuvad Dzialandzé järv (5 hektarit) ja Dzia Lautsungua Drindi järv (2 hektarit).

TaimestikRedigeeri

Metsaga on kaetud 2,9% riigi pindalast.[6] Rannikul leidub mangroovimetsi. Komooridel on kirjeldatud 2000 liiki taimi.[7]

LoomastikRedigeeri

Komooridel on tuvastatud 62 liiki liblikaid, kellest 14 on endeemsed.[7]

Komooride vetes asub latimeeria peamisi elupaiku.

Riigis elab 24 liiki roomajaid, kellest 10 liiki on endeemsed.

Komooridelt on kirjeldatud 168 liiki linde, kellest 18 liiki on endeemsed.[8]

Riigis leidub 3liiki endeemseid käsitiivalisi. Komooridelt on kokku tuvastatud 10 liiki käsitiivalisi.[9] Komoorid on ainus riik peale Madagaskari, kus looduses elab leemurlasi. Riigis elab 2 liiki leemureid: mongos ja Eulemur fulvus.[10]

LooduskaitseRedigeeri

Komooride saari ümbritsevad korallirifid. Dziani Boundouni järv kuulub Ramsari konventsiooni alade nimekirja. 2001 rajati ookeani keskkonna kaitseks Mohéli merepark.

KliimaRedigeeri

Riigis valitseb mereline troopiline kliima. Aastane keskmine ööpäevane temperatuur on +26 °C ja merevee keskmine temperatuur +25 °C. Karthala vulkaani tipul võib temperatuur langeda ka 0 °C. Maist oktoobrini valitseb kuivaperiood ja novembrist märtsini vihmaperiood.

Vihmaperioodil tabavad saari tsüklonid. 19111961 tabas Komoore 23 tsüklonit. 2012 olid saartel suured üleujutused.

RiigikordRedigeeri

 
Tänavakauplejad Moronis

Komoorid on föderaalne presidentaalne vabariik. Riigipea on üheks 5-aastaseks ametiajaks valitav president, kes on ühtlasi valitsusjuht. Presidendi ametikoht roteerub kolme saare vahel. President määrab ametisse ministrid. President valitakse rahvahääletuse käigus ja valimised koosnevad 2 voorust.

Seadusandlik võim kuulub 1-kojalisele Liiduassambleele, kuhu kuulub 33 liiget. Neist 24 liiget valitakse ametisse otsevalimistel, lisaks määrab iga saar omakorda 3 liiget. Liiduassamblee liikmed valitakse ametisse 5 aastaks. 2015 valimiste tulemusena sai Komooride Arenguliit Liiduassamblees 8, Juwa Partei 7, Komooride Demokraatlik Liikumine 2, Komooride Uuenemise Konventsioon 2, Harmoonilise ja Integreeritud Arengu Alternatiivi Liikumine 1 ja Komoori Kokkuleppe Partei 1 koha.

Riigi praegune põhiseadus kinnitati 23. detsembril 2001. Riigi õigussüsteemi moodustavad islami seadused, prantsuse tsiviilõigus ja tavaõigus. Riigi kõrgemad kohtuorganid on ülemkohus ja konstitutsioonikohus. Ülemkohtusse kuulub 7 ja konstitutsioonikohtusse 8 kohtunikku. Riigiusuna kehtib islam.

HaldusjaotusRedigeeri

 
Kaart

Komoori Liit moodustub 3 saarest, kus omakorda asuvad 4 omavalitsust. Riigi pealinn ja suurim linn on Moroni. Riigi suuremad linnad on veel Mutsamudu ja Fomboni.

RahvastikRedigeeri

Komooridel toimus viimane rahvaloendus 2003, kui riigis loendati 575 660 elanikku. 86% elanikest oli afro-araabia päritolu ja rääkis valdavalt komoori keelt. Hilisemad rahvaarvu näitajad on hinnangulised. Enamik rahvastikust paikneb saarte rannikul. Enamik rahvastikust on sunniidid.

RiigikaitseRedigeeri

Komooride relvajõud jagunevad:

  • armee
  • julgeolekujõud
  • politsei
  • rannavalve

Politseisse ja julgeolekujõudude tegevteenistusse kuulub mõlemisse 500 isikut. Riigis puudub ajateenistus.

MajandusRedigeeri

TaristuRedigeeri

Komooride teedevõrk hõlmab 880 kilomeetrit, millest sillutatud teid on 673 kilomeetrit. Riigis kehtib parempoolne liiklus.

Riigis on 4 lennuvälja. Riigi peamised sadamad on Moroni ja Mutsamudu.

AjaluguRedigeeri

 
Komooride julgeolekujõud. Komooridel on pärast iseseisvumist toimunud 20 riigipööret ja riigipöördekatset

Komooridel on peale riigi iseseisvumist toimunud 20 riigipööret või riigipöördekatset.[11]

Varaseimaks jäljeks saarte asustusest on 6. sajandist pärinev polüneeslaste ja melaneeslaste asulakoht Nzwanis. Järgnevatel sajanditel asustasid Komooride saari Aafrika idarannikult, Araabia poolsaarelt, Malai saarestikust ja Madagaskarilt pärit meresõitjad.

Islam jõudis Komooridele araabia kaupmeeste kaudu. 1503 saabusid Komooridele Portugali meresõitjad, kuid saari nad ei koloniseerinud. 1793 asusid malagassid saari kasutama orjakaubanduseks. 1841 hõivas Prantsusmaa Komoori saarestiku. 1886 muutusid saared Prantsusmaa protektoraadiks, millest 1910 moodustati Mayotte'i koloonia, mis omakorda liideti 1912 Madagaskariga.

Kohalikud valitsejad olid saartel loonud väikeriigid, nagu Bambao, Intsandra, Mitsamihuli, Bajini, Hambu, Washili ja Hamahame sultanaadid Ngazidjal, Nzwani sultanaat ja Mwali sultanaat.

Komoori Liit kuulutas 6. juulil 1975 välja iseseisvuse. Erandi moodustas Mayotte'i saar, mis otsustas jääda Prantsusmaa asumaaks. 3. augustil 1975 toimus riigi esimene riigipööre, kui prints Said Muhamed Jaffar tagandas ametist president Ahmad Abdullah. Jaanuaris 1976 tagandas kaitseminister Ali Solih omakorda ametist Jaffari.

Komooride poliitika võtmekujuks kujunes Prantsusmaa palgasõdur Bob Denard, kes osales ajavahemikul augustist 1975 kuni 1995 riigis toimunud riigipööretes ja riigipöördekatsetes. Denard oli 19781989 Komooride presidendi Abdullah kaardiväe ülem.

1997 puhkenud rahutustes lõid Mwali ja Ndzwani Komoori Liidust lahku ja tahtsid uuesti Prantsusmaa asumaaks saada. Prantsusmaa vastuseisu tõttu kuulutasid mõlemad saared end iseseisvaks. 2000 saavutati kokkulepe Komooride ühtsuse säilitamiseks.

2002 muudeti põhiseadust, et tagada riigi demokraatlikum areng. 2006 toimunud presidendivalimised olid riigi ajaloos esimene rahumeelne võimuvahetus.

2001 kuulutas Nzwanil välja saare iseseisvuse kolonel Muhammad Bacar. Märtsis 2008 tungisid Aafrika Liidu väed Nzwanile ja Bacar põgenes kiirpaadiga Mayotte'ile.

Alates 2016 on riigi president Azali Assoumani.

Eesti ja Komooride suhtedRedigeeri

30. novembril 2010 kirjutasid Eesti peaminister Andrus Ansip ja Komooride välisminister Fahmi Said Ibrahim Liibüa pealinnas Tripolis alla diplomaatiliste suhete sõlmimise lepingule kahe riigi vahel.

HaridusRedigeeri

 
Stade Said Mohamed Cheikhi staadion

Komooridel kehtib islami haridussüsteem. Kõrgharidust pakuvad Komooride ülikool ja De Patsy ülikool.

KultuurRedigeeri

Komoorid on islamiriik, mille kultuuri mõjutab islam. Riigis leidub sadu mošeid. Rahvuspühad on valdavalt seotud islami pühadega.

1989 rajati Komooride rahvusmuuseum.

Riigi meedia on valitsuse kontrolli all. Riigis ilmub ajaleht Al-Watwan ja tegutseb raadiojaam.

Komooride sportlased võistlesid esmakordselt 1996. aasta suveolümpiamängudel Atlantas. Riigi sportlased pole olümpiamängudelt medaleid võitnud. Riigi suurim staadion on 2000 pealtvaatajat mahutav Stade Said Mohamed Cheikhi staadion.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Rahvaloenduse andmed. GeoHive. Vaadatud 6.08.2015.
  2. World Bank'i andmebaas, vaadatud 22.10.2018.
  3. http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD
  4. USA Luure Keskagentuuri ülevaade.
  5. 5,0 5,1 "Union of Comoros". National Marine Ecosystem Diagnostic Analysis (MEDA).
  6. Ülevaade Komooride metsasusest.
  7. 7,0 7,1 Ülevaade Komooride looduslikust mitmekesisusest.
  8. Denis Lepage. Birds of Comoros. Avibase.
  9. Steven M. Goodman, Nicole Weyeneth, Yahaya Ibrahim, Ishaka Saïd, Manuel Ruedi, "A Review of the Bat Fauna of the Comoro Archipelago." Acta Chiropterologica 12 (1):117-141. 2010.
  10. Ian Tattersall. "The Lemurs of Comoro Islands." Oryx 13,5 veebruar 1977: 445-448.
  11. Allan Espenberg. "Riigipööretemaa ootab presidenti." Eesti Päevaleht. 13. mai 2006

VälislingidRedigeeri