Mangroov on hingamisjuurtega igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul.

Mangroov

Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops.

Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov mereveega üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, mille abil saavad puud mõõna ajal õhust hapnikku.

Üksik mangroov Indias (Ashtamudi järv, Kollam, Kerala)

Mangroovide kaitse on tähtis, sest nad kaitsevad rannikut erosiooni eest ning on elupaigaks paljudele liikidele.

Mangroovi peetakse vahel eraldi bioomiks.

Bioloogia muuda

 
Mangroovide levik maailmas

Teadaolevalt on olemas umbes 70 liiki organisme, kes on endeemsed just mangroovidele.[1] Konvergentset evolutsiooni demonstreerides on paljud nendest liikidest leidnud sarnased lahendused muutuvale soolsusele, anaeroobsele mullale, intensiivsele päikesele ja üleujutustele. Maailma kõige liigirikkamad mangroovid leiduvad Kagu-Aasias, täpsemalt just Indoneesia saarestikus.[2]

Mangroovsood muuda

Mangroovsood on levinud troopilises ja subtroopilises vööndis. Loodete esinemine on peamine mangroovsoode liigirikkust piirav tegur. Tõus toob endaga kaasa soolase merevee, mille aurumisel tõuseb mulla soolsuse tase väga kõrgele. Järgmine tõusulaine on võimeline mulda n-ö loputama, mis taastab mulla soolsuse taseme tagasi mereveega võrreldavala tasemele.[3][4]

Mõõna ajal peavad organismid taluma tõusvat temperatuuri ja kuivust, mistõttu peavad mangroovsoode taimed taluma väga hästi niiskuse, soolsuse ja temperatuuri kõikumist. Seetõttu sisaldab mangroovsoode taimestik ainult valitud liiki taimi.[3][4]

Mangroovsoodes kasvavaid puid on umbes 110 liiki,[5] kuigi ainult vähesed neist kuuluvad Rhizophora perekonda. Üks konkreetne mangroovsoo sisaldab reeglina ainult paari liiki nendest puudest, näiteks kasvab Kariibi mere piirkonna mangroovsoodes korraga tavaliselt ainult kolm või neli puuliiki. Sellest hoolimata on mangroovsoode poolt loodud ökosüsteemid koduks väga suurele hulgale teistele liikidel, sisaldades lausa 174 merelist megafauna liiki.[6]

Mangroovsoode puude juurtest moodustuv keeruline võrgustik loob ainulaadse ökosüsteemi, mis pakub kaitset noortele organismidele.[7] Piirkondades, kus juurestik on permanentselt vee all, leidub vetikaid, vähke, austreid, käsnu ja sammalloomi, kes kõik vajavad filtreerimiseks kõva substraati, kuhu kinnituda. Mangroovide krabid söövad mangroovide lehti, mis suurendab põhja settivate toitainete hulka.[8] Osadel juhtudel on ka mangroovsoodes fikseeritud süsiniku eksport oluline osa rannalähedastest toiduahelatest.[9]

Mangroovsood kaitsevad rannalähedasi piirkondasid erosiooni, tormilainete ja tsunaamide eest.[10][11][12] Mangroovide juurtest moodustuv süsteem suudab väga eduakalt hajutada lainete energiat.[13] Lisaks pakuvad mangroovsood troopilistest tormidest mõjutatud rannikualade kogukondadele majanduslikku kaitset.[14]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Hogarth, Peter J. (2015). The biology of mangroves and seagrasses. The biology of habitats series (3rd ed trükk). Oxford: Oxford university press. ISBN 978-0-19-871654-9.
  2. "Distribution of coral, mangrove and seagrass diversity - Maps and Graphics at UNEP/GRID-Arendal". web.archive.org. 5. märts 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2010. Vaadatud 22. jaanuaril 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  3. 3,0 3,1 Friess, Daniel A.; Rogers, Kerrylee; Lovelock, Catherine E.; Krauss, Ken W.; Hamilton, Stuart E.; Lee, Shing Yip; Lucas, Richard; Primavera, Jurgenne; Rajkaran, Anusha; Shi, Suhua (17. oktoober 2019). "The State of the World's Mangrove Forests: Past, Present, and Future". Annual Review of Environment and Resources (inglise). 44 (1): 89–115. DOI:10.1146/annurev-environ-101718-033302. ISSN 1543-5938.
  4. 4,0 4,1 Zimmer, Katarina (22. juuli 2021). "Many mangrove restorations fail. Is there a better way?". Knowable Magazine. DOI:10.1146/knowable-072221-1.
  5. "Mangal (Mangrove)". web.archive.org. 9. veebruar 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2012. Vaadatud 22. jaanuaril 2024.
  6. Sievers, Michael; Brown, Christopher J.; Tulloch, Vivitskaia J.D.; Pearson, Ryan M.; Haig, Jodie A.; Turschwell, Mischa P.; Connolly, Rod M. (2019-09). "The Role of Vegetated Coastal Wetlands for Marine Megafauna Conservation". Trends in Ecology & Evolution (inglise). 34 (9): 807–817. DOI:10.1016/j.tree.2019.04.004. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  7. Bos, Arthur R.; Gumanao, Girley S.; van Katwijk, Marieke M.; Mueller, Benjamin; Saceda, Marjho M.; Tejada, Rosie Lynn P. (2011-03). "Ontogenetic habitat shift, population growth, and burrowing behavior of the Indo-Pacific beach star, Archaster typicus (Echinodermata; Asteroidea)". Marine Biology (inglise). 158 (3): 639–648. DOI:10.1007/s00227-010-1588-0. ISSN 0025-3162. PMC 3873073. PMID 24391259. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  8. Skov, Martin W.; Hartnoll, Richard G. (2002-03). "Paradoxical selective feeding on a low-nutrient diet: why do mangrove crabs eat leaves?". Oecologia (inglise). 131 (1): 1–7. DOI:10.1007/s00442-001-0847-7. ISSN 0029-8549. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  9. Abrantes, Kátya G.; Johnston, Ross; Connolly, Rod M.; Sheaves, Marcus (2015-01). "Importance of Mangrove Carbon for Aquatic Food Webs in Wet–Dry Tropical Estuaries". Estuaries and Coasts (inglise). 38 (1): 383–399. DOI:10.1007/s12237-014-9817-2. ISSN 1559-2723. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  10. Mazda, Yoshihiro; Kobashi, Daijiro; Okada, Satoshi (2005-12). "Tidal-Scale Hydrodynamics within Mangrove Swamps". Wetlands Ecology and Management (inglise). 13 (6): 647–655. DOI:10.1007/s11273-005-0613-4. ISSN 0923-4861. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  11. Danielsen, Finn; Sørensen, Mikael K.; Olwig, Mette F.; Selvam, Vaithilingam; Parish, Faizal; Burgess, Neil D.; Hiraishi, Tetsuya; Karunagaran, Vagarappa M.; Rasmussen, Michael S.; Hansen, Lars B.; Quarto, Alfredo; Suryadiputra, Nyoman (28. oktoober 2005). "The Asian Tsunami: A Protective Role for Coastal Vegetation". Science (inglise). 310 (5748): 643–643. DOI:10.1126/science.1118387. ISSN 0036-8075.
  12. Takagi, Hiroshi; Mikami, Takahito; Fujii, Daisuke; Esteban, Miguel; Kurobe, Shota (20. juuli 2016). "Mangrove forest against dyke-break-induced tsunami on rapidly subsiding coasts". Natural Hazards and Earth System Sciences (inglise). 16 (7): 1629–1638. DOI:10.5194/nhess-16-1629-2016. ISSN 1684-9981.
  13. Massel, S R; Furukawa, K; Brinkman, R M (1999-04). "Surface wave propagation in mangrove forests". Fluid Dynamics Research. 24 (4): 219–249. DOI:10.1016/S0169-5983(98)00024-0. ISSN 0169-5983. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  14. Hochard, Jacob P.; Hamilton, Stuart; Barbier, Edward B. (18. juuni 2019). "Mangroves shelter coastal economic activity from cyclones". Proceedings of the National Academy of Sciences (inglise). 116 (25): 12232–12237. DOI:10.1073/pnas.1820067116. ISSN 0027-8424.