See artikkel räägib gaaside segust; klassikalise elemendi kohta vaata artiklit Õhk (element)

Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.

Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661)

Õhu hapnikusisaldus võimaldab Maal aeroobsete organismide elu. Taimed kasutavad õhus leiduvat süsinikdioksiidi fotosünteesiks.

Värske õhk on lõhnatu ja värvitu, sisaldab niiskust ja aerosoole.

Õhu suhteline dielektriline läbitavus on 1,0006, tihedus merepinna tasemel 1,226 kg/m³

Koostis muuda

 
Maa atmosfääri gaasiline koostis. Alumine diagramm kajastab ülemisel täpsustamata jäetud 0,04338% teiste gaaside täpsemat koostist. Veeaur on välja jäetud, kuna see varieerub. Arvud pärinevad üldiselt aastast 2000, v.a. CO2 ja metaan, mille statistika on aastast 2019.
Kuiva õhu põhilised komponendid[1][2]
Gaas Moolimurd
Name Tähis Osakaal miljondikosades (ppm) Osakaal %-ides
Lämmastik N2 780,840 78,084
Hapnik O2 209,460 20,946
Argoon Ar 9,340 0,9340
Süsinikdioksiid
(aprill 2022)(A)[3]
CO2 417 0,0417
Neoon Ne 18,18 0,001818
Heelium He 5,24 0,000524
Metaan CH4 1,87 0,000187
Krüptoon Kr 1,14 0,000114
Kuivas atmosfääris ei sisaldu:
Veeaur H2O 0–30,000 0–3%(B)
notes:

Õhu füüsikalisi omadusi (Standardatmosfääri alusel) muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Haynes, H. M. (toim; 2016–2017). CRC Handbook of Chemistry and Physics (97. väljaanne). CRC Press. lk. 14-3, ISBN 978-1-4987-5428-6
  2. Cox, Arthur N. (toim; 2000). Allen's Astrophysical Quantities (4. väljaanne). AIP Press. lk 258–259, ISBN 0-387-98746-0
  3. "Vital signs: Carbon Dioxide". NASA Climate. Aprill 2022. Vaadatud 16. mail 2022.
  4. Wallace, John M & Hobbs, Peter V (2006). Atmospheric Science: An Introductory Survey (2. väljaanne). Elsevier. ISBN 978-0-12-732951-2. 1. peatükk