Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib füüsika mõistest; keeleteaduse mõiste kohta vaata artiklit Rõhk (keeleteadus); muusika mõiste kohta vaata artiklit Rõhk (muusika).

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.[1] Kui jõud mõjub ühtlaselt tasapinnale, siis võrdub rõhk mõjuva jõu ja pindala jagatisega:

kus

on rõhk,
on tasapinnaga risti mõjuv jõud,
on pindala, millele jõud mõjub.

Rõhu tähis p tuleneb ladina keele sõnast pressiō (rõhk). Rõhu mõõtühikühik SI-süsteemis on paskal (njuuton ruutmeetri kohta). Kasutusel on ka teisi rõhuühikuid, näiteks USAs jõunael ruuttolli kohta (pound-force per square inch, tähis psi); atmosfäärirõhku mõõdetakse torrides või elavhõbedasamba millimeetrites (mm Hg).

Rõhu mõõteriistad on manomeeter, baromeeter ja vaakummeeter.

Sisukord

Rõhk eri keskkondadesRedigeeri

Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid annavad neile mõjuva rõhu edasi kõikides suundades ühesuguselt.

  Pikemalt artiklis Pascali seadus

Vedeliku rõhk ühendatud anumatesRedigeeri

  Pikemalt artiklis Ühendatud anumad

Kuna vedelikus on samal sügavusel rõhk ühesugune, siis paigaloleva ühtlase koostisega vedeliku vaba pind on suvalise kujuga ühendatud anumates samal kõrgusel.

Kui ühendatud anumatesse valada erineva tihedusega vedelikke, siis jääb rõhk samal sügavusel ikkagi ühesuguseks, kuid vedelikusammaste kõrgused on erinevad.

ViitedRedigeeri

  1. ENE 8. köide, 1995

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri