Manomeeter
Manomeeter ehk rõhumõõtur on mõõteriist, millega mõõdetakse ülerõhku või alarõhku (vaakumit).
Vedelikmanomeeter muuda
Vedelikmanomeetri ehk piesomeetri töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel (rõhk mõjub või kandub edasi igas suunas võrdse jõuga). See on lihtsa ehitusega odav mõõteriist ja selle põhiosa on läbipaistev toru, milles oleva vedeliku rõhk tasakaalustab mõõdetava vedeliku rõhu. Vedelikmanomeeter näitab alati tegelikku rõhku, mis on oluline mõõtmise täpsuse seisukohalt (1 mm vedeliku samba kõrgust näitab rõhku 0,0001 baari). Puudus on piiratud mõõtepiirkond, mistõttu saab sellega mõõta väikest rõhku. Mõõdetava rõhu suurust piirab selle tasakaalustamiseks vajaliku vedelikusamba ehk manomeetri toru pikkus. Kasutusel on ka elavhõbemanomeeter, millel on vedeliku suurema tiheduse tõttu lühem toru. Tööstuslikus kasutamises on vedelikumanomeeter ebamugav, sest toru võib murduda. Pigem mõõdetakse sellega laboratooriumides väikest rõhku (kuni 0,1 baari). Elavhõbemanomeetrit kasutatakse 4 kuni 5 baari mõõtmisel.
Mehaaniline manomeeter muuda
Mehaanilise manomeetri töö põhineb rõhu tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Mida suurem on rõhk, seda suurem on tema tekitatud deformatsioon. Mehaaniline manomeeter mõõdab rõhku kaudselt. Levinuimad mehaanilise manomeetri tüübid on Bourdoni manomeeter ja aneroidmanomeeter (aneroidbaromeeter). Bourdoni manomeetri tööelemendiks on C-kujuliseks painutatud elliptilise ristlõikega elastne metalltoru. Lamestatud toru püüab torus oleva vedeliku või gaasi rõhu kasvades muuta oma ristlõiget rohkem ringikujuliseks, mille tulemusel C-kujuliseks painutatud toru püüab sirguda. Toru ristlõike muutus on vaevumärgatav, aga toru kõveruse muutus tehakse nähtavaks mehaanilise ajami ja skaala kohal oleva osutiga. Konkreetsed manomeetrite konstruktsioonid on välja töötatud pigem empiirilise kogemuse kui matemaatilise analüüsi abil.[1]
Vastutusrikkal seadmel töötavat mehaanilist manomeetrit tuleb perioodiliselt kontrollida. Eri diapasoonides on vaja kasutada eri mehaanilisi manomeetreid, sest manomeetri elastne element peab olema eri jäikusega. Torumanomeeter võimaldab mõõta rõhku 0,5 kuni 10 000 baari, membraanmanomeeter kuni 25 baari. Mehaanilise manomeetri eelised on töökindlus, väikesed gabariidid, suure rõhu mõõtmise võimalus ja lihtne paigaldus.
Manomeetri toimimine muuda
Eri klassiühingutel on manomeetri toimimisele eri nõudmised. Näiteks klassiühing Bureau Veritas ei nõua ülevaatustel mõõteriistade kontrolli, aga Venemaa register nõuab KMR-manomeetrite iga-aastast kontrolli. Eestis teimib KMR-manomeetreid Veeteede Amet. Manomeetri metallkorpus peab olema plommitud ning manomeetri skaalale on nõutav ja kasulik märkida punase joonega tööpiirkond.