Sammalloomad
Sammalloomad (Bryozoa ehk Ectoprocta) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad. Neid kolooniate üksikisendeid kutsutakse loomikuteks.
| Sammalloomad | |
|---|---|
 Sammalloomi Ernst Haeckeli raamatust Kunstformen der Natur, 1904 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Ülemhõimkond |
Lophotrochozoa |
| Hõimkond |
Sammalloomad Bryozoa |
| Klassid | |
|
kitsaneelused Stenolaemata | |
Paljudel sammalloomadel on väline lubitoes. Sammalloomadel puuduvad ringe-, hingamis- ja erituselundid.
Vaatamata sellele, et nad on levinud kogu maailmas, eelistavad nad elutseda soojades troopilistes meredes. Tuntakse umbes 5000 sammalloomaliiki.
Eesti elab umbes 10 liiki sammalloomi.[1]
Taksonoomia Redigeeri
Klassid Redigeeri
- Kitsaneelused (Stenolaemata)
- Kombitspärgsed (Gymnolaemata)
- Kombitslooksed (Phylactolaemata)
Eesti liike Redigeeri
- Cristatella mucedo – tutlane
- Plumatella fungosa – harilik sammallane
- Plumatella repens – hargnev sammallane
Pilte Redigeeri
-
Sammalloomade fossiilid Eesti põlevkivis
-
Sammalloomad fossiilid
-
Soomes võõrliigina leviv Pectinatella magnifica
-
Flustra foliacea, mida peetakse sageli ekslikult adruks
.jpg)
Vaata ka Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ "Soome loodust ohustav sammalloom ilmselt Eestisse ei jõua" ERR Novaator, 31. juuli 2019
Kirjandus Redigeeri
- Ristkok, Jüri 1964. Selgrootute loomade süsteem. Teine trükk. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk. 60.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sammalloomad |