Sammalloomad
Sammalloomad (Bryozoa ehk Ectoprocta) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad. Neid kolooniate üksikisendeid kutsutakse loomikuteks.
Sammalloomad | |
---|---|
Sammalloomi Ernst Haeckeli raamatust Kunstformen der Natur, 1904 | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Ülemhõimkond |
Lophotrochozoa |
Hõimkond |
Sammalloomad Bryozoa |
Klassid | |
kitsaneelused Stenolaemata |
Paljudel sammalloomadel on väline lubitoes. Sammalloomadel puuduvad ringe-, hingamis- ja erituselundid.
Vaatamata sellele, et nad on levinud kogu maailmas, eelistavad nad elutseda soojades troopilistes meredes. Tuntakse umbes 5000 sammalloomaliiki.
Eesti elab umbes 10 liiki sammalloomi.[1]
Taksonoomia
muudaKlassid
muuda- Kitsaneelused (Stenolaemata)
- Paljassuused ehk kombitspärgsed (Gymnolaemata)
- Kattesuused ehk kombitslooksed (Phylactolaemata)
Eesti liike
muuda- Cristatella mucedo – tutlane
- Plumatella fungosa – harilik sammallane
- Plumatella repens – hargnev sammallane
Pilte
muuda-
Sammalloomade fossiilid Eesti põlevkivis
-
Sammalloomad fossiilid
-
Soomes võõrliigina leviv Pectinatella magnifica
-
Flustra foliacea, mida peetakse sageli ekslikult adruks
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Soome loodust ohustav sammalloom ilmselt Eestisse ei jõua" ERR Novaator, 31. juuli 2019
Kirjandus
muuda- Ristkok, Jüri 1964. Selgrootute loomade süsteem. Teine trükk. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk. 60.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sammalloomad |