Riik (bioloogia)

taksonoomiline üksus

Riik on bioloogilises taksonoomias domeenist üks aste madalamal asetsev üksus. Üldiselt on riigist kõrgem üksus domeen ja madalam hõimkond.

LiigidPerekonnadSugukondSeltsKlassHõimkondRiikDomeenElu
Taksonoomia

Ajalooliselt oli bioloogilises taksonoomias riik kõrgeim üksus, kuid see muutus pärast kolme domeeni kontseptsiooni kasutuselevõttu 1990. aastal.

Eukarüoote on varem jagatud algul kolme ja seejärel nelja riiki (taimed, loomad, seened ja protistid). 2012. aasta seisuga on need arvatud aga viide suurde rühma (Archaeplastida, SAR, Excavata, Amoebozoa ja Opisthokonta), mida võib tinglikult pidada ka riikideks. Samas on jätkuvalt mõningaid eluslooduse rühmi, mille paigutus pole kindel ja mis võivad sellest viiesest jaotusest väljapoole jääda.

Arhede puhul on välja pakutud kolm riiki: DPANN, Euryarchaeida ja Proteoarchaeota.

Taksonoomia ajalugu

muuda
Linnaeus
1735
2 riiki
Haeckel
1866[1]
3 riiki
Chatton
1937[2]
2 ülemriiki
Copeland
1956[3]
4 riiki
Whittaker
1969[4]
5 riiki
Woese al.
1977[5]
6 riiki
Woese al.
1990[6]
3 domeeni
(ei ole) Protistid Prokarüoodid Monera Monera Eubacteria Bakterid
Archaebacteria Arhed
Eukarüoodid Protistid Protistid Protistid Eukarüoodid
Vegetabilia Taimed Seened Seened
Taimed Taimed Taimed
Loomad Loomad Loomad Loomad Loomad
  1. E. Haeckel (1866). Generelle Morphologie der Organismen. Reimer, Berlin.
  2. E. Chatton (1937). Titres et travaux scientifiques. Sette, Sottano, Italy.
  3. H. F. Copeland (1956). The Classification of Lower Organisms. Palo Alto: Pacific Books.
  4. R. H. Whittaker (1969). "New concepts of kingdoms of organisms". Science 163: 150–160.
  5. C. R. Woese, W. E. Balch, L. J. Magrum, G. E. Fox and R. S. Wolfe (1977). "An ancient divergence among the bacteria". Journal of Molecular Evolution 9: 305–311.
  6. Carl R. Woese, Otto Kandler, Mark L. Wheelis: "Towards a Natural System of Organisms: Proposal for the domains Archaea, Bacteria, and Eucarya", doi:10.1073/pnas.87.12.4576