Ernst Haeckel

Ernst Heinrich Philipp August Haeckel (16. veebruar 1834 Potsdam – 9. august 1919 Jena) oli saksa bioloog, filosoof, kunstnik ja arstiteadlane. Ta andis nime tuhandetele liikidele ja koostas genealoogilise puu, kuhu olid hõlmatud kõik eluvormid. Temalt pärinevad mõisted ja terminid hõimkond, fülogenees, ökoloogia, protistid jt.

Ernst Haeckel (1906)

Filosoofilistest töödest on kuulsaim aastatel 1895–1899 kirjutatud "Die Welträthsel", kus ta mõtiskleb muu hulgas elu tekke mõistatuse üle.

Ameerika Ühendriikides on tema auks nimetatud Sierra Nevada mäestikus asuv mäetipp Mount Haeckel, mille kõrgus on 4090 m.

Haeckel sõnastas biogeneetilise reegli.

Elulugu

Lapsepõlv ja noorpõlv

Ernst Heinrich Philipp August Haeckeli vanemad olid valitsusnõunik Philipp August Haeckel ja tema abikaasa Charlotte (sündinud Sethe). Ta sündis 16. veebruaril 1834 Potsdamis oma vanemate teise pojana. Aastal 1835 asus perekond elama Merseburgi. Poiss õppis sealses toomgümnaasiumis, mille ta lõpetas 1852. Isa ning õpetaja Otto Gandteri õhutusel luges ta koolipoisina Matthias Jacob Schleideni, Alexander von Humboldti ja Charles Darwini kirjutisi. Eriti Humboldti ja Darwini reisikirjandus avaldas tema hilisemale elukutsevalikule otsustavat mõju. Pärast kooli lõpetamist läks Haeckel 1852 Berliini ülikooli arstiteadust õppima, kuid läks samal aastal isa pealekäimisel üle Würzburgi ülikooli, kus õpetasid kuulsad professorid Albert von Kölliker, Franz von Leydig ja Rudolf Virchow. Seal võttis tema professor, füsioloog ja anatoom Johannes Müller ta kaasa ekspeditsioonile, et vaadelda väikesi mereelukaid Põhjameres. Sellised kogemused tõstatasid Haeckeli huvi zooloogia vastu, kuid ta sai doktorikraadi meditsiinis Berliinis nagu tema perekond oli seda soovinud 1857. aastal. Haeckel astus sisse Jena ülikooli, kus teda juhendas Karl Gegenbaur ning kus ta sai ka doktorikraadi zooloogias. Haeckel tundis ka suurt huvi embrüoloogia vastu. Arsti elukutse ei tundunud Haeckelile enam meeltmööda, kui ta patsientidega tegelema hakkas.

Karjäär

Haeckel asus 1859. aastal töötama selliste loomadega nagu käsnalised, rõngussid ja kiirloomad, millega ta jätkas kuni 1866. aastani. Ta avastas 150 uut kiirloomade liiki. Aastatel 1859–1887 nimetas ta tuhandeid uusi liike. Ernst Haeckel sai 1862. aastal Jena ülikoolis võrdleva anatoomia professoriks, kus ta hoidis oma ametikohta 47 aastat. 1866. aastal reisis ta ringi Kanaari saartel koos Hermann Fol'iga ning kohtas seal Thomas Huxley'd, Charles Darwini ning Charles Lyell'i. Haeckel oli Darwini liikide päritolu teooriast mõjutatud ning ta andis Saksamaal välja teose "Natürliche Schöpfungsgeschichte". 1866. aastal andis ta välja teose "Generelle Morphologie". Haeckel väitis isegi, et inimese päritolu võib olla alguse saanud Lõuna-Aasiast, kus esimesed inimesed evolveerusid. Ta avaldast arvamust, et Kagu-Aasia primaatidel oli inimestega sarnasusi, ning heitis kõrvale Darwini vaate, mis seostas Aafrika primaate inimestega.

Isiklik elu ja surm

Haeckel abiellus Agnes Huschkega 1867. aastal. Abielupaaril oli kaks tütart, Emma ja Elizabeth, ning poeg Walter. Pärast abikaasa surma 1915. aastal muutus Haeckel emotsionaalselt nõrgaks. 1918. aastal müüs Haeckel maha oma Medusas asuva mõisa. Haeckel suri 9. augustil 1919 Saksamaal.

Vaated

Haeckel uskus, et ainuke suurim erinevus inimese ja ahvi vahel on see, et inimene suudab rääkida ning ahv mitte. Seejärel postuleeris ta puuduva lüli, mis kandis nimetust Pithecanthropus alalus. Haeckel avaldas väära teooria, mille kohaselt on inimese embrüo algselt identne teiste imetajate embrüotega ning läbib seejärel mitmeid staadiume, kus inimesel on lõpused nagu kaladel, saba nagu ahvidel jne. Haeckel ise nimetab seda biogeneetiliseks seaduseks, mis tähendab, et embrüo areng kordab liigi fülogeneetilist arengut. See idee on praeguseks ümber lükatud. Seetõttu pole ka üllatav, miks Haeckel ei leidnud anatoomilist tõestust oma teooria kinnituseks.

Haeckel nägi evolutsiooni alustalana kogu looduse seletamisel. Tema ''Generelle Morphologie der Organismen'' andis ülevaate mitmetest tema ideedest, kuid selle vastu suurt huvi ei tuntud. Haeckel kujutas kõige madalamal asuvaid olendeid protoplasmideks, millel ei ole tuuma. Ta spekuleeris, et need tekkisid spontaanselt süsiniku, hapniku, lämmastiku, vesiniku ja väävli kombinatsioonina. Haeckel vaevas pead ka pärilikkuse teema üle.

Olulisemad teosed

• "Radiolaria" (1862)
• "Siphonophora" (1869)
• "Monophyletischer Stambaum der Organismen from 'Generelle Morphologie der Organismen" (1866)
• "Natürliche Schöpfungsgeschichte" (1868)
• "Ueber Arbeitstheilung in Natur- und Menschenleben" (1869)
• "Monera" (1870)
• "Calcareous Sponges" (1872)
• "Freie Wissenschaft und freie Lehre" (1877)
• "Deep-Sea Medusae" (1881)
• "Ueber die Entstehung und den Stammbaum des Menschengeschlechts" (1881)
• "Indische Reisebriefe" (1882)
• "Siphonophora" (1888)
• "Deep-Sea Keratosa" (1889)
• "Radiolaria" (1887)
• "Die systematische Phylogenie" (1894)
• "Die Welträthsel" (1895–1899)
• "Über unsere gegenwärtige Kenntnis vom Ursprung des Menschen" (1898)
• "Aus Insulinde: Malayische Reisebriefe" (1901)
• "Kunstformen der Natur" (1904)
• "Wanderbilder" (1905)

Tunnustus

• 1870 – valiti Baieri Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks
• 1885 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
• 1908 – Darwini-Wallace'i medal

Vaata ka

• Biogeneetiline reegel