Opisthokonta

Opisthokonta (kreeka keeles οπίσθω- (opisthō-) = "taga-" + κοντός (kontos) = "vibur") on suur eukarüootide rühm, kuhu kuuluvad loomariik, seeneriik ja mõningad protistid (kaelusflagellaadid, korallohütriidid, ihtüospoorid ja nukleariidid, kollektiivselt nimetatud Choanozoa). Eesti keeles on kasutatud terminit tagaviburilised. Molekulaargeneetiliste uuringute põhjal moodustavad nad ühe monofüleetilise grupi – klaadi.

Opisthokonta Fossiilide leiud: Neoproterosoikum – Tänaseni
Taksonoomia
Domeen	Eukarüoodid Eukaryota
(järguta)	Opisthokonta
Alamgrupid
Riik Loomad Riik Seened Choanozoa Capsosporida Kaelusviburlased Choanoflagellatea Korallohütriidid Corallochytrium Ihtüospoorid Mesomycetozoea Ministeria Nucleariidae

Nende üks ühistunnus on, et nende ujuvatel rakkudel (näiteks loomade spermid ja hütriidide eosed) paikneb liikumist võimaldav vibur raku tagaosas (posterioorselt). Teiste eukarüootide viburrakkudel on tõmbav(ad) vibur(id) raku eesotsas.

Termini opisthokont võttis 1956 kasutusele Copeland, tähistamaks hütriide. 1987 püstitas Thomas Cavalier-Smith loomade ja seente lähedase suguluse hüpoteesi; seda kinnitasid hilisemad uuringud ja opisthokonta tuli kasutusele loomade ja seente klaadi ühisnimetusena. Varem liigitati nad lähedasteks taimede ja teiste rühmadega, millel on lamedate kristadega mitokondrid, kuid see tunnus ei ole ühene.

Cavalier-Smithi ja Stechmanni järgi üheviburilised eukarüoodid ehk unikondid (opisthokondid ja Amoebozoa) eraldusid kaheviburilistest eukarüootidest (bikontidest) evolutsiooni varases etapis.

Ilmselt on tagaviburilised (arvatavasti ka amööbid (Amoebozoa)) eukarüootide seas ühed kõige primitiivsemad, sest nende rakud paistavad tsütoloogiliselt olevat kõige sarnasemad esimese eukarüoodiga. Näiteks on neil reeglina ainult üks vibur ja puuduvad kloroplastid. Paljudel teistel eukarüootidel on seevastu keeruline rakustruktuur, paljudel on peale mitokondrite veel kloroplastid (mõnedel on need lausa sekundaarsed või tertsiaarsed; vt artiklit eukarüootidest), vähemalt kaks viburit (mõnedel neli ja rohkem). Loomarakkudest on tagaviburiliste ühise eellasega kõige sarnasem sperm. Seente hulgast on tüüpilised tagaviburilised tagaviburseened (Chytridiomycetes), keda vahel siiski protistide hulka arvatakse.

Tagaviburiliste (Opisthokonta) mitmekesisus

Tegemist on kõige liigirikkama eukarüootide rühmaga. Teadaolev liikide arv võib küündida 1,5 miljonini (suurem osa nendest putukad), kuid see on tõenäoliselt 5–20% tegelikust liikide arvust.

Käsnad on kõige algelisema ehitusega loomad

Tagaviburiliste rühmad

• riik loomad (Animalia)
• riik seened (Fungi)
• protistid
  • hõimkond Choanozoa
    • klass kaelusviburlased (Choanoflagellata = Choanomonada)
    • klass korallohütriidid (Corallochytrea)
    • klass ihtüospoorid (Ichthyosporea = Mesomycetozoea)
    • klass nukleariidid (Nuclearidea = Cristidiscoidea)