See artikkel räägib bioloogia mõistest, keeleteaduse mõiste kohta vaata artiklit hõimkond (keeleteadus).

Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks. Sarnased hõimkonnad moodustavad riigi.

LiigidPerekonnadSugukondSeltsKlassHõimkondRiikDomeenElu
Taksonoomia

Loomariigis eristatakse umbes 31, taimeriigis 14, seeneriigis 8 ja protistide seas 19 hõimkonda. Bakterite seas tunnustas LPSN 2020. aasta seisuga 41 hõimkonda, kuid neid võib olla sadu. Arhede seas leidub hõimkondi samuti arvukalt, kuid nende täpne arv on väga ebakindel.

Hõimkonnad on näiteks katteseemnetaimed, lülijalgsed, keelikloomad. Inimene kuulub keelikloomade hõimkonda.

Taimede ja seente süstemaatikas peetakse ladinakeelset divisio't võrdväärseks hõimkonnaga. Loomasüstemaatikas on divisio eestikeelne vaste põhikond, mis on kõrgem kui hõimkond; zooloogias tähistab hõimkonda ladinakeelne phylum.

Tänapäeva loomariigi hõimkondadest on kõige liigirohkem lülijalgsed, kus on üle 1,1 miljoni liigi. Limuseid on 112 tuhat, keelikloomi üle 100 tuhande, ümarusse 80 tuhat kuni miljon liiki. Mõnest hõimkonnast on seevastu teada väga vähe liike: hõimkonnas Placozoa on 1 liik, hõimkonnas Xenoturbellida 2 liiki ja hõimkonnas Cyclophora vähemalt 3 liiki. Kokku arvatakse loomariigis olevat eeldatavasti üle 2 miljoni liigi.

Missugused tänapäevased hõimkonnad esimestena välja kujunesid, see ei ole teada. See sõltub natuke sellest, kuidas hõimkonda määratleda, ja sellestki, kuidas leide interpreteerida. Kambriumist on teada kivistisi, mis meenutavad mõnd tänapäevast hõimkonda, kuid sarnasus võib olla juhuslik. Paljude hõimkondade teke seotakse kambriumi plahvatusega, kuid on võimalik, et mõni neist eksisteeris juba varemgi. Teadaolevalt on kõik loomahõimkonnad tekkinud ookeanis nagu elugi, ehkki ühes tänapäevases hõimkonnas (küüsikloomad) ei ela ookeanis ühtki liiki.

Mõiste ajalugu Redigeeri

Carl Linné süstemaatikas oli kõrgeim takson klass. Ta eraldas kõik loomad kuude klassi: imetajad, linnud, roomajad, kalad, lülijalgsed ja ussid. Kahepaiksed arvas ta roomajate hulka ja usside hulka läksid kõik, mis viiest esimesest üle jäid. Väljendit "Linné ussid" kasutasid bioloogid veel kaua aega, märkimaks kõiki loomarühmi, mis ei kuulu selgroogsete ega lülijalgsete hulka.

18. ja 19. sajandi vahetusel kirjeldasid zooloogid järjest uusi loomarühmi ja Georges Cuvier koondas esimesena sarnased klassid hõimkondadesse. Tema käsitluses oli hõimkondi neli: selgroogsed, lülijalgsed, limused ja kiirloomad.