Küüsikloomad ehk onühhofoorid (Onychophora) on loomade hõimkond.

Küüsikloomad

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Küüsikloomad Onychophora
Küüsikloomade levik maailmas: rohelisega on tähistatud Peripatidae ja sinisega Peripatopsidae areaal
Küüsikloomade levik maailmas: rohelisega on tähistatud Peripatidae ja sinisega Peripatopsidae areaal
Sugukonnad

Küüsikloomad on segmenteerunud, üksnes maismaal elavad ussid, kes sarnanevad nii lülijalgsete kui ka rõngussidega. Küüsikloomi on teada 2 sugukonda umbes 200 liigiga.

Veel hiljuti vaadeldi küüsikloomi vaherühmana rõngusside ja trahheedega hingavate lülijalgsete vahel. Tänapäeval loetakse neid üldjuhul mitte lülijalgsete klassiks, vaid iseseisvaks loomariigi haruks, mis eraldus rõngusside ja lülijalgsete ühistest esivanematest. Paljud küüsikloomade tunnused esinesid ka maismaalülijalgsete eellastel.[1]

See on ainus loomade hõimkond, kuhu kuuluvad ainult maismaalised liigid. Siiski vajavad nad eluks kõrget õhuniiskust ja väldivad vähimatki tuult, mis suurendaks aurumist. Nende lemmikelupaik on niiskete troopiliste ja lähistroopiliste metsade metsakõdu, õõnsused puude ja kivide all või samblapadjandid kividel. Kuivemates kohtades kaevavad nad end pinnasesse.[1]

Inglise uurijad Manton ja Ramsey tegid katse Aafrika küüsikloomaga Peripatopsis moseley. Nad jätsid need loomad kambrisse, kust lasti läbi kuiva õhku kiirusega 7 m/s. Veerand tunniga kaotasid nood oma kaalust 39%. Näiteks sama kaalu ja umbes sama kujuga vihmaussid, kes on samuti tuntud niiskusearmastajad, kaotasid üksnes 18% kaalust.[1]

Nende liikumiskiirus on kümmekond kehapikkust ehk 40–70 cm minutis. Nad liiguvad oma arvukate jalgade abil, mida on 14–40 paari. [1]

Paljud küüsikloomad võivad liikuda pinnases. Seda teevad nad oma keha eri osade paksuse ja pikkuse muutmise teel nagu vihmaussidki. [1]

Nad söövad teisi loomi, näiteks väikesi putukaid ja ämblikke. Söökloomadele heidavad nad kleepuva lima joa, mis selle oma kohale kleebib. Niimoodi täissülitatud loomi on juba kerge tabada. Vaatamata rahumeelsele välimusele ja suurele aeglusele on küüsikloomad tegelikult aktiivsed ja aplad röövloomad.[1]

Kuigi küüsikloomad on tüüpilised maismaaloomad, kes hukkuvad meres ega talu niiskuse puudust õhus, näitab nende levik küüsikloomade rühma suurt vanust ja laialdast levikut minevikus. Ainult endise laia levikuga saab seletada lähedaste vormide esinemist üksteisest väga kaugel. Nii on Lõuna-Aafrikas elav Opisthopatus lähedane Tšiilis elavale Metaperipatusele, aga Lõuna-Aafrika perekond Peripatopsis on lähedane Uus-Meremaal elavale Paraperipatusele.[1]

Kuid küüsikloomad põlvnevad kindlasti mereloomadest. Juba 1911 avastas Walcott Põhja-Ameerikas Kesk-kambriumi lademeist küüsiklooma sarnase looma, mis sai nimeks Aysheaia pedunculata. 1930 tõendas Hutchinson, et see on küüsikloomadele väga lähedane, kuid ilmselt mereloom.[1]

Küüsikloomadel puudub vähimgi majanduslik tähtsus, kuid nende uurimine lubab mõista muutusi, mis toimusid lülijalgsetega nende üleminekul vee-elult maismaa-elule. Sellepärast pakuvad küüsikloomad bioloogidele suurt huvi.[1]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 "Loomade elu" 3. kd., lk. 396–398