Vikipeedia

Kalad

See artikkel See artikkel räägib vees elavatest loomadest. Sodiaagimärgi kohta vaata artiklit Kalad (märk). Tähtkuju kohta vaata artiklit Kalad (tähtkuju). Muude tähenduste kohta vaata artiklit Kala (täpsustus).

Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on see siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces).

Hiiglaslik kivikoha (Epinephelus sp) väikekalade parves Georgia Aquariumis Ameerika Ühendriikides
Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust
Kalakrõpsude kuivatamine Indoneesias

Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu leidub rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni.

Kalad on inimese jaoks tähtsad püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetiline väärtus on kaladel näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides.

VälimusRedigeeri

 
Kalade kehaosad

Kalade välimust iseloomustab piklik keha ja lõpuste ning paaris- ja paaritute uimede olemasolu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni), kereks (viimasest lõpusepilust pärakuni) ja sabaks (pärakust keha lõpuni).

Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse süstikkalad, sõõrsuud, kõhrkalad, luukalad, vihtuimelised ja kopskalad.

Kalade evolutsioonRedigeeri

Kivistised on näidanud, et kalad on evolutsioneerunud enam kui 500 miljonit aastat.

Kõige primitiivsemateks peetakse pihklaliste (Myxiniformes) seltsi.

SüstemaatikaRedigeeri

Kalu on tänapäeval umbes 28 000 liiki.

Kalad toidunaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Kala (toit)

Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13–23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1–33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemaks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A-, D- ja E-vitamiini, mõnel liigil ka B1- ja B2-vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist oomega-rasvhapet.

Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1–5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumisisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalitluse all kannatavatele inimestele.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kalad&oldid=6380860"