Vikipeedia:Viitamine
- Siin räägitakse allikatele viitamisest Vikipeedias. Vikipeediale viitamise kohta lugege siit.
Viiteid kasutatakse, et näidata, millistest usaldusväärsetest allikatest tekstis toodud teave pärineb. Sarnaselt teadustekstiga tuleb Vikipeedias väited ja faktid viidata. Allikaviitega tuleb varustada teave, mis ei ole üldtuntud ega iseenesestmõistetav. Kui tegu pole just lühikese tsitaadiga, tuleb viidatud allikas esitatud mõte edasi anda oma sõnadega.
Viitamise reeglidRedigeeri
Allikaviide tuleb lisadaRedigeeri
… originaalsetele uurimistulemustele. Näiteks tuleb viidata kitsalt erialases teadusajakirjas või muus piiratud tiraažiga teadusväljaandes avaldatud teadustekstist pärinevale informatsioonile. Viidet vajaks näiteks väide, et "suitsetajad surevad nooremas eas kui mittesuitsetajad" või "naistel on rohkem seedehäireid kui meestel".
… muudele andmetele, mille õigsuses võidakse kahelda ja mis vajavad tõendamist. Näiteks isikute eluloolised andmed, geograafilisi paiku iseloomustavad arvandmed jne.
… arvamustele. Näiteks: Artis Pabriksi arvates võib Vene kapitali liigne sissevool kujutada ohtu riigi julgeolekule.[1]
Viited
- ↑ Vene raha sissevool ohustab julgeolekut. Postimees, 24. juuli 2007.
… tsitaatidele. Tsitaat eristatakse muust tekstist jutumärkidega. Näiteks:
| „ | Impressioon – ma olin selles kindel. Ma just ütlesin endale: et see avaldas mulle muljet, pidi selles olema mingi mulje (...) ja milline vabadus, milline töötluse kergus! Embrüonaalses seisundis tapeet on lõpetatum kui see meremaal. | “ | Louis Leroy | ||
(Ülaloleva tsitaadi vormistamiseks on kasutatud malli {{tsitaat2}}.)
Viidet ei lisataRedigeeri
… üldistele teadmistele, mis on pärit näiteks põhikooli- või madalama taseme õpikutest.
Näiteks ei vaja eraldi viidet iseenesestmõistetav teave, et "inimene on elusolend" ning üldteada faktid, et "Maa tiirleb ümber Päikese" või "Eesti Vabariik loodi 1918. aastal".
Kui artikli kirjutamisel kasutatakse muukeelsete Vikipeediate artikleid, pole vaja nendele viidata, vaid tuleb lisada viited, mis on nendes muukeelsetes artiklites.
Viite elemendidRedigeeri
Viites peaksid olema järgmised elemendid:
- Autori(te) nimi (nimed)
- Artikli, raamatu või muu allika avaldamise aasta (perioodika puhul ka kuupäev või kuu)
- Artikli või raamatu pealkiri
- Perioodilise väljaande puhul selle pealkiri
- Raamatu puhul väljaandmiskoht ja kirjastus
- Paberväljaande (ja võrgus leiduva nummerdatud lehekülgedega teose) korral lehekülje või lehekülgede numbrid, kust teave pärineb
- Võrguväljaande korral märge, millisel aadressil ja millisel kuupäeval on teave olnud kättesaadav.
Erilaadse materjali ((dokumentaal)filmid, arhiivimaterjalid, seadusaktid vms) puhul on tihti vajalik esitada pisut muusugust informatsiooni.
Viitamise tehnikaRedigeeri
Viiteid saab lisada järgmiselt.
- Pane
<ref>…</ref>(toodud ka redigeerimiskasti all) artiklis sinna kohta, kuhu viidet soovid. Tallinna Ülikooli eestikeelsete käsikirjade vormistusjuhend sätestab, et viitenumber tuleb asetada kirjavahemärgi (punkti) järele.[1] - Kui esimeses alapunktis kirjeldatu on tehtud, siis lisa artikli tekstiosa lõppu alapealkiri "Viited" ja sinna alla mall {{viited}} või
<references/>. (Täpsemalt alapunktis Viidete loend.)
Viiteid on võimalik lisada kas lihtviitena või viitemalli abil.
LihtviideRedigeeri
Lihtviite puhul vormistab viite lisaja ise viite teksti (allika), ehk selle, mis jääb siltide <ref>…</ref> vahele. Näiteks:
<ref>Oskar Luts. ''Kevade'', Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 1943.</ref>
Viite teksti sees saab moodustada sise- ja välislinke nagu tavalises vikitekstis. Näiteks koodiga
<ref>[https://www.sadamaregister.ee/sadam/166 Vanasadam]. Sadamaregister. Vaadatud 7. juulil 2016.</ref>
kaasneb välislink Sadamaregistrisse: Vanasadam.
Lihtviite korral on viite lisaja ülesanne tagada, et viite tekstis oleks olemas vajalikud viite elemendid ja et need oleks sobivas järjekorras ja vormistusega.
Viitamine sama allika erinevatele kohtadeleRedigeeri
Kui artiklis on korduvalt kasutatud sama allikat ja on vaja viidata selle allika erinevatele kohtadele (raamatu lehekülgedele, saate minutitele jne), siis too esmalt artikli alajaotuses välja allika täielikud andmed. Raamatu puhul näiteks nii:
- Bibliograafia
- Vance, Ashlee. "Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku". Eesti keelde tõlkinud Triin Aimla-Laid, Tallinn: Küppar & Ko, 2015 ISBN 9789949962518
Edasi kasuta artiklis viiteid stiilis
<ref>Vance, lk 111.</ref>;<ref>Vance, lk 76–77.</ref>jne
Autori nime asemel võib kasutada ka teose pealkirja või lisada autori/pealkirja kõrvale veel teose ilmumise aasta; oluline on, et viide allikale oleks üheselt identifitseeritav.
Malliga viideRedigeeri
Malli kasutamisel viitamiseks pannakse siltide <ref>…</ref> vahele malli kood. Eestikeelses Vikipeedias on olemas mall {{netiviide}} veebiallikatele viitamiseks, mall {{raamatuviide}} raamatuallikatele viitamiseks, mall {{ajakirjaviide}} ajakirjaallikatele viitamiseks ja mall {{uudiseviide}} uudiseallikatele viitamiseks.
| Malli nimi | Tüüpilised väljad | Kasutuse näide |
|---|---|---|
| {{netiviide}} |
{{netiviide
| url =
| pealkiri =
| perekonnanimi =
| eesnimi =
| autor-link =
| failitüüp =
| täpsustus =
| väljaanne =
| kuupäev =
| koht =
| väljaandja =
| vaadatud =
| keel =
| arhiivimisurl =
| arhiivimisaeg =
| tsitaat =
}}
|
{{netiviide
| perekonnanimi = Hunt
| eesnimi = Tiit
| autor-link = Tiit Hunt
| url = https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/saakalikaamera-alustas-ulekannet
| pealkiri = Šaakalikaamera alustas ülekannet
| väljaanne = RMK.ee
| väljaandja = [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]
| kuupäev = 2. november 2018
| vaadatud = 10. detsembril 2018
| arhiivimisaeg = 23. november 2018
| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20181123114647/https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/saakalikaamera-alustas-ulekannet
}}
Hunt, Tiit (2. november 2018). "Šaakalikaamera alustas ülekannet". RMK.ee. Riigimetsa Majandamise Keskus. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2018. Vaadatud 10. detsembril 2018. |
| {{raamatuviide}} |
{{raamatuviide
| autor =
| artikkel =
| toimetaja =
| pealkiri =
| koht =
| kirjastus =
| aasta =
| trükk =
| köide =
| lehekülg =
| keel =
| isbn =
| url =
}}
|
{{raamatuviide
| toimetaja = Annus, Endel; Loogväli, Tiina
| pealkiri = Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940
| aasta = 2002
| koht = Tallinn
| kirjastus = Eesti Akadeemiline Raamatukogu
| lehekülg = 138
| isbn = 9985503139
}}
Annus, Endel; Loogväli, Tiina, toim (2002). Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940. Tallinn: Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Lk 138. ISBN 9985503139. |
| {{ajakirjaviide}} |
{{ajakirjaviide
| perekonnanimi =
| eesnimi =
| autor-link =
| kuupäev =
| pealkiri =
| ajakiri =
| aastakäik =
| üksiknumber =
| leheküljed =
| toimetaja =
| url =
| vaadatud =
| keel =
| doi =
}}
|
{{ajakirjaviide
| perekonnanimi = Rittberg
| eesnimi = Colin Jakob
| kuupäev = kevad 2019
| pealkiri = On the Contemporary Practice of Philosophy of Mathematics
| ajakiri = Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum
| aastakäik = 7
| üksiknumber = 1
| url = http://www.bahps.org/01_Rittberg-2019-1-01.pdf
| leheküljed = 9-10
| doi = 10.11590/abhps.2019.1.01
}}
Rittberg, Colin Jakob (kevad 2019). "On the Contemporary Practice of Philosophy of Mathematics" (PDF). Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum. 7 (1): 9–10. DOI:10.11590/abhps.2019.1.01. |
| {{uudiseviide}} |
{{uudiseviide
| pealkiri =
| perekonnanimi =
| eesnimi =
| autor-link =
| leheküljed =
| lehekülg =
| väljaanne =
| aastakäik =
| üksiknumber =
| kuupäev =
| vaadatud =
| koht =
| väljaandja =
| keel =
| tsitaat =
| url =
}}
|
{{uudiseviide
| perekonnanimi = Tammaru
| eesnimi = Kaare
| url = https://dea.digar.ee/article/marjamaa/2009/04/29/18
| pealkiri = Loodna Vabaajakeskus sai kümneaastaseks
| väljaanne = Märjamaa Nädalaleht
| väljaandja = Märjamaa Vallavalitsus
| üksiknumber = 17 (840)
| lehekülg = 8
| via = [[DIGAR]]
| kuupäev = 29. aprill 2009
| vaadatud = 11. mail 2021
}}
Tammaru, Kaare (29. aprill 2009). "Loodna Vabaajakeskus sai kümneaastaseks". Märjamaa Nädalaleht. Nr 17 (840). Märjamaa Vallavalitsus. Lk 8. Vaadatud 11. mail 2021 – via DIGAR. |
Täpsema info iga viitemalli kasutamise kohta leiad vastava malli leheküljel.
Ingliskeelsest Wikipediast tekstide tõlkimisel piisab sealsete Cite-viitemallidega viidete kopeerimisest, enamasti töötavad nii loodud viited probleemideta.
Veebiallika või ISBN-i põhjal ette täidetud viitemalli lihtsaks loomiseks kasuta tööriista Citer ja kopeeri tööriista loodud viite kood artiklisse.
KorduvviitedRedigeeri
Kui sama viidet kasutatakse ühes artiklis mitu korda, saab kasutada järgmist viitamisviisi:
- Esimesel kasutusel kirjuta
<ref name="Luts">…</ref>, kus kolme punkti asemele saab kirjutada viite teksti. "Luts" on suvaline märksõna, mis tähistab just seda viidet. Mõistlik on kasutada näiteks autori nime (ja aastaarvu). - Sama viidet uuesti kasutades kirjuta
<ref name="Luts" />.
NB! Vikipeedias ei ole võimalik kasutada mujal levinud viitamissõnu "ibid.", "op. cit.", "samas" jne, mis viitavad eelmisena viidatud allikale, kuna artikli tekst ja viidete loend ei ole kunagi lõplik, artiklis võib muudatuste käigus tekstiosade järjekord muutuda, teksti ja viiteid lisanduda, kaduda jms. Tuleb kasutada eelkirjeldatud tehnikat. Sama allika, kuid näiteks erinevate lehekülgede puhul tuleb viites allikas artikli kontekstis lühidalt ja täpselt identifitseerida, näiteks autori perekonnanime ja avaldamisaasta abil. (Täpsemalt alapunktis Viitamine sama allika erinevatele kohtadele.)
Viidete koondamineRedigeeri
Pikad viited on soovitatav koondada alaossa "Viited" nagu näiteks artiklis "Creative Commons" (vaata artikli lähtekoodi). See ei mõjuta seda, kuidas artiklis viiteid kuvatakse, kuid mõjutab seda, kus viidete kood lähtetekstis asub.
Seda saab teha tööriistaga Viidete korrastaja.
Viidete loendRedigeeri
Sobivasse kohta viidete alaosa ja artiklis kasutatud viidete loendi tekitamiseks tuleb kirjutada järgmised kaks rida:
== Viited ==
{{viited}}
Vormistusreeglite järgi on viidete loend pärast artikli sisuosa ja alaosa "Vaata ka" ning enne kirjandust ja välislinke. Kui eeltoodud kaks rida ära jätta, kuvatakse viidete loend lehekülje lõpus pärast kirjandust, välislinke ja navigeerimismalle.
Viitamise stiilRedigeeri
Viite täpne vormistus on kokkuleppe küsimus, tähtis on, et eelmainitud informatsioon (elemendid) oleks olemas. Erinevad erialad ja valdkonnad kasutavad erinevat viitevormistust, mida võiks ka nende valdkondade artiklites järgida.
Tuleks jälgida, et kõik ühe artikli viited oleksid ühes stiilis.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ "Tallinna Ülikooli kirjastuse eestikeelsete käsikirjade vormistusjuhend" (PDF). Tallinna Ülikool. 6. september 2011. Vaadatud 22. juunil 2019.