Le Charivari

Le Charivari oli illustreeritud ajaleht, mida anti välja Pariisis aastatel 1832–1937.

Selles ilmusid karikatuurid ja arvustused. Kui valitsus 1835. aastal poliitilised karikatuurid keelustas, asendas Le Charivari need igapäevaelul põhineva satiiriga.

Väljaanne ilmus aastatel 1832–1926 iga päev ja pärast seda kord nädalas, kuni lõpetas 1937. aastal ilmumise.

Ajalehe aastatellimus maksis 1835. aastal 60 franki Pariisi lugejatele ja 72 franki mujale Prantsusmaale tellimisel. See oli märgatavalt odavam kui La Caricature, mida trükiti kvaliteetpaberile.

Ajalugu

Le Charivari nimeplaat 1833. aastast

Charles Philipon (1800–1862) asutas Le Charivari oma teise illustreeritud päevalehena kaks aastat pärast La Caricature'i loomist, et vähendada viimasega seotud finantsriske. Esimene number ilmus 1832. aasta detsembrikuus ja koosnes neljast leheküljest. Lehekülgede arv jäi püsima, kuid aja möödudes kasvas algne formaat, mis oli esimestel numbritel 36 x 26 cm.

Pärast kurikuulsate septembriseaduste vastuvõtmist Prantsuse parlamendi poolt, mille mõjul suurenes veelgi tsentsuur vaba ajakirjanduse üle, müüs Philipon Le Charivari 12 000 Prantsuse frangi eest Belgia senaatorile Lefèvre-Meuret'ile, jäädes ise peatoimetaja ametipostile kuni surmani 1862. aastal.

1836. aasta detsembris vahetas väljaanne taas omanikku. Lehe ostis 35 000 frangi eest Le Siècle omanikArmand Dutacq. Kui uuel peremehel aga finantsprobleemid tekkisid, võttis pank Charivari tagatiseks ja muutis selle 1843. aastal aktsiaseltsiks. Louis Perrée ostis Siècle ja Charivari 50 000 frangi eest.

1864. aastal võttis peatoimetaja koha üle Louis Adrien Huart, kelle asendas kahe aasta pärast Pierre Véron.

1926. aastast ilmus ajaleht kord nädalas ja 1937. aastal lõpetas üldse ilmumise.

Kaastööd teinud kunstnikke

1840. aastal ilmunud värviline litograafia. Autoriks Honoré Daumier

Pildimaterjali loodi nii litograafiate, puulõigete kui ka (pärast 1870. aastat) tsinkograafiatena. Tuntumad autorid olid

Sõnalist kaastööd tegid ka

Tiraaž

27. veebruar 1834

Charles Philiponi karikatuur Louis-Philippe'ist, mis ilmus 17. jaanuaril 1834

Le Charivari tiraaž
Aasta	Periood	Tiraaž
1833	aasta keskmine	2400
1834	mai	691
1835	juuni	937
1835	detsember	612
1836	oktoober	312
1837	aasta keskmine	1255
1840	aasta keskmine	2792
1843	november	2521
1857	detsember	2400
1859	mai	2106
1866	oktoober	2879
1869	märts	3000
Allikas: www.daumier.org

Samanimelisi väljaandeid

Le Charivari Belge

16. maist 1838 kuni 10. aprillini 1841 anti Brüsselis välja ajalehte Le Charivari Belge, mis kasutas suures osas Pariisi ajalehe materjali. Prantsuse Charivari viidi üle piiri Belgiasse, kus kunstnik kopeeris pildid uutele litokividele. Mõne päeva järel ilmus prantsuse analoogist 2–3 korda odavam Belgia variant, mille põhilisteks erinevusteks eelnevast olid viletsam kvaliteet ja väljavahetatud reklaamiosa. 1850. aastatel ilmus veel numbreid nimega Le Charivari – Édition Belge.

The London Charivari

Inglise graveerija Ebenezer Landells koos Henry Mayhew'ga võtsid Le Charivari aluseks oma tulevasele nädalalehele, mille esimene number ilmus 17. juulil 1841 nimega Punch ja alapealkirjaga "The London Charivari". Kuid juba järgmise numbri puhul loobuti alapealkirjast ja jäeti alles ainult Punch. See väljaanne ilmus nädalalehena 1992. aastani ja hiljem veel vahemikus 1996–2002.

Charivari Saksamaal

1842–1851 ilmus Saksamaal väikese tiraažiga Charivari-nimeline ajaleht.

Charivari de Lyon

Prantsusmaa suuruselt kolmandas linnas, Lyonis, ilmus mõnda aega ka Charivari de Lyon.

Charivari suisse

Šveitsi Charivari nimi oli Carillon de Saint Gervais – Charivari suisse. Selle lehe väljaandmise algatas Philippe Corsat (1809–1874) ja seda trükiti Genfis aastatel 1854–1899. Leht ilmus pühapäeviti ja sarnanes ülesehituselt prantsuse väljaandega.

Välislingid

Le Charivari H. Daumier ja tema litograafiaid
Le Charivari ajalugu (prantsuse keeles)