Le Charivari oli illustreeritud ajaleht, mida anti välja Pariisis aastatel 18321937.

Le Charivari

Selles ilmusid karikatuurid ja arvustused. Kui valitsus 1835. aastal poliitilised karikatuurid keelustas, asendas Le Charivari need igapäevaelul põhineva satiiriga.

Väljaanne ilmus iga päev ajavahemikus 18321926 ja pärast seda kord nädalas, kuni lõpetas 1937. aastal ilmumise.

Lehe aastatellimus maksis 1835. aastal 60 franki Pariisi lugejatele ja 72 franki ülejäänud Prantsusmaa jaoks. Seda oli kõvasti vähem kui La Caricature'l, mida trükiti kvaliteetpaberile.

Ajalugu muuda

 
Le Charivari nimeplaat 1833. aastast

Charles Philipon (1800–1862) asutas Le Charivari oma teise igapäevase illustreeritud ajalehena kaks aasta peale La Caricature loomist, et vähendada viimasega seotud finantsriske. Esimene number ilmus 1832. aasta detsembrikuus ja koosnes neljast leheküljest. Lehekülgede arv jäi püsima, kuid aja möödudes kasvas algne formaat, mis oli esimestel numbritel 36 x 26 cm.

Peale kurikuulsate septembriseaduste vastuvõtmist prantsuse parlamendi poolt, mille mõjul suurenes veelgi tsentsuur vaba ajakirjanduse üle, müüs Philipon Le Charivari 12 000 prantsuse frangi eest Belgia senaatorile Lefèvre-Meuret'ile, jäädes ise peatoimetaja ametipostile kuni oma surmani 1862. aastal.

1836. aasta detsembris vahetas väljaanne taas omanikku. Lehe ostis 35 000 frangi eest Armand Dutacq, Le Siècle omanik. Kui uuel peremehel aga finantsprobleemid tekkisid, võttis pank Charivari tagatiseks ja muutis selle 1843. aastal aktsiaseltsiks. Louis Perrée ostis Siècle ja Charivari 50 000 frangi eest.

1864. aastal võttis peatoimetaja koha üle Louis Adrien Huart, kelle asendas kahe aasta pärast Pierre Véron.

1926 muutus ajaleht kord nädalas ilmuvaks ja 1937. aastal lõpetas üldse ilmumise.

Kaastööd teinud kunstnike muuda

 
1840. aastal ilmunud värviline litograafia. Autoriks Honoré Daumier

Pildimaterjali loodi nii litograafiate, puulõigete kui ka (peale 1870. aastat) tsinkograafiatena. Tuntumad autorid olid:

Teksti poole pealt panustasid muuhulgas ka:

Tiraaž muuda

 
27. veebruar 1834
 
Charles Philiponi karikatuur Louis-Philippest, mis avaldati 17. jaanuar 1834
Le Charivari tiraaž
Aasta Periood Tiraaž
1833 aasta keskmine 2400
1834 mai 691
1835 juuni 937
1835 detsember 612
1836 oktoober 312
1837 aasta keskmine 1255
1840 aasta keskmine 2792
1843 november 2521
1857 detsember 2400
1859 mai 2106
1866 oktoober 2879
1869 märts 3000
Allikas: www.daumier.org

Samanimelisi väljaandeid muuda

Le Charivari Belge muuda

16. maist 1838 kuni 10. aprillini 1841 anti Brüsselis välja ajalehte Le Charivari Belge, mis kasutas suures osas Pariisi ajalehe materjali. Prantsuse Charivari viidi üle piiri Belgiasse, kus kunstnik kopeeris pildid uutele litokividele. Mõne päeva järel ilmus prantsuse analoogist 2–3 korda odavam Belgia variant, mille põhilisteks erinevusteks eelnevast olid viletsam kvaliteet ja väljavahetatud reklaamiosa. 1850ndatel ilmus veel numbreid nimega Le Charivari – Édition Belge.

The London Charivari muuda

Inglise graveerija Ebenezer Landells koos Henry Mayhew'ga võtsid Le Charivari aluseks oma tulevasele nädalalehele, mille esimene number ilmus 17. juulil 1841 nimega Punch ja alapealkirjaga "The London Charivari". Kuid juba järgmise numbri puhul loobuti alapealkirjast ja jäeti alles ainult Punch. See väljaanne ilmus nädalalehena 1992. aastani ja hiljem veel vahemikus 1996–2002.

Charivari Saksamaal muuda

1842–1851 ilmus Saksamaal väikese tiraažiga Charivari nimeline ajaleht.

Charivari de Lyon muuda

Prantsusmaa suuruselt kolmandas linnas, Lyonis, ilmus mõnda aega ka Charivari de Lyon.

Charivari suisse muuda

Šveitsi Charivari nimi oli Carillon de Saint Gervais – Charivari suisse. Selle lehe väljaandmise algatas Philippe Corsat (1809–1874) ja seda trükiti Genfis aastatel 1854–1899. Leht ilmus pühapäeviti ja sarnanes ülesehituselt prantsuse väljaandega.

Välislingid muuda