Pariis

Pariisi linna departemang
prantsuse	Département de Ville de Paris
	Eiffeli torn, Sainte-Clotilde'i basiilika, Chaillot' palee, Orsay muuseum ning Seine'i jõge ületavad sillad: Pont des Arts, Pont du Carrousel ja Pont Royal
	Pariisi lipp Pariisi vapp
	Pindala: 105,4 km²
	Elanikke: 2 145 906 (1.01.2020)
	Koordinaadid: 48° 51′ N, 2° 21′ E

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Linna piires elas 2023. aasta alguse seisuga 2,1 miljonit inimest.

Seine'i jõe saarel asunud keldi hõimu pariiside asula oli Rooma riigi ajal tuntud kui Lutetia Parisiorum. Hiljem sai sellest Prantsusmaa pealinn ning keskajal oli see Euroopa suurim linn. Uusajal kujunes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks.

Tuntud vaatamisväärsused on Notre-Dame, Eiffeli torn ja Arc de Triomphe. Louvre on maailma tuntumaid ja külastatumaid kunstimuuseume. Teiste suurte muuseumide seas on Orsay muuseum ja Pompidou keskus. Versailles' loss asub 17 km Pariisist edelas.

Pariisis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter, näiteks UNESCO, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo (BIPM), Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA), Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) peakontor.

Linnas on sõlmitud rahvusvahelisi kokkuleppeid, näiteks Pariisi kliimakokkulepe. Seal allkirjastatud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingust on välja kasvanud Euroopa Liit. Samuti on Pariisis sõlmitud arvukalt rahulepinguid, näiteks Ameerika iseseisvussõja lõpetanud Pariisi rahuleping.

Pariisis peeti 2024. aasta suveolümpiamängud. Enne seda on seal toimunud ka 1900. aasta ja 1924. aasta suveolümpiamängud. Samuti on linnas peetud 1938. aasta ja 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalmängud. Pariisis lõppeb maailma kuulsaim jalgrattaspordivõistlus Tour de France ning seal toimuvad Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises.

Aastail 2001–2007 ja 2008–2014 oli linnapea Bertrand Delanoë. Aastail 2014–2020 ja 2020–2026 on linnapea Anne Hidalgo.

Ajalugu

Pikemalt artiklis Pariisi linna ajalugu

Droonivideo Pariisi triumfikaarest ja ringristmikust 2022. aastal

Vanaaeg

Seine'i jõe saarel oli keldi hõimu pariiside asula. Hõim oli rikas ja tuntud kuldmüntide vermijana^[2].

Rooma aeg

Caesari ajal vallutasid selle roomlased, aga pärismaalased osutasid neile visa vastupanu. Roomlased nimetasid asulat Lutetia Parisiorum'iks. Rooma aja muistiseid on Pariisis säilinud vähe.^[2]

Keskaeg

508 sai Pariis Merovingide riigi pealinnaks^[2] ja 987 Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn.

Uusaeg

17.-18. sajandil arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks.

19. sajandi teisel poolel ehitati linn põhjalikult ümber.

Uusim aeg

1900. aasta Pariisi maailmanäituseks ehitati näiteks Grand Palais ja Petit Palais, Aleksander III sild ning Orsay raudteejaam, millest 1986. aastal sai Orsay muuseum.

19. juulil 1900 avati Pariisi metroo, mis on vanuselt neljas metroo maailmas.

Augustis 1944 käskis Adolf Hitler jätta Pariisi varemetesse. Ta ütles: "Linn ei tohi langeda vaenlase (lääneliitlaste) kätte, välja arvatud täieliku rusuna." Pariisi sõjaväekuberner kindral Dietrich von Choltitz jättis aga Hitleri käsu täitmata.

Pariisi linna vapikiri on "Fluctuat nec mergitur" ('õõtsub [lainetel] ega upu'). Deviis pärineb umbes 13. sajandist, kaupmeeste gildilt, mis hoidis enda kontrolli all Seine'i jõel toimuvat liiklust ja tehinguid. Esialgu oli vapil üksnes laeva kujutis. Ent pärast Pariisi kaupmeeste mässu ja nende juhi Étienne Marceli mõrvamist 1385 andis dofään (hilisem Charles V Hea) käsu, et vapile lisataks prantsuse kuningate heraldiliste liiliatega väli.

Tänapäeval on Pariis maailma juhtivaid äri- ja kultuurikeskusi. Tal on suur mõju poliitika, hariduse, meelelahutuse, ajakirjanduse, moe ja kunsti vallas. Pariisi peetakse üheks maailma kõige rohelisematest ja elamisväärsematest linnadest, teisalt kuulub ta ka kõige kallimate linnade hulka.

Kliima

Lühifilm talvisest Pariisist 2018. aastal

Aasta keskmine õhutemperatuur on +8,5 °C. Kõige soojemad kuud on juuli (+15,5 °C) ja august (+15,4 °C), kõige külmemad jaanuar (+2,5 °C) ja veebruar (+2,8 °C).

Kõige kõrgem õhutemperatuur on mõõdetud juulis (+40,4 °C), soojarekordi poolest teisel kohal on august (+39,5 °C). Kõige madalamad soojarekordid on jaanuaril (+16,1 °C) ja detsembril (+17,1 °C).

Kõige madalam õhutemperatuur on mõõdetud detsembris (−23,9 °C), külmarekordipoolest teine kuu on veebruar (−14,7 °C). Kõige kõrgemad külmarekordid on augustil (+6,3 °C) ja juulil (+6,0 °C). Juunist septembrini pole kunagi öökülma registreeritud.

[[[Aasta keskmine sademete hulk]] on 650 mm. Kõige rohkem sajab mais (65 mm) ja juulis (63 mm), kõige vähem augustis (43 mm) ja veebruaris (44 mm). Aastas on keskmiselt 112 sajupäeva. Kuudest on sajupäevi kõige rohkem detsembris (keskmiselt 10,7) ja märtsis (10,4), kõige vähem augustis (6,9) ja juulis (8).

Aastas on keskmiselt 1748 tundi päikesepaistet. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli (239 tundi) ja august (220 tundi). Kõige vähem paistab päikest detsembris (50 tundi) ja jaanuaris (56 tundi).

Rahvastik

Aasta	Elanikke
1801	547 756
1851	1 053 262
1881	2 269 023
1921	2 906 472
1946	2 725 374
1999	2 125 246

Pariisi elanike arvu kohta on andmeid aastast 59 eKr (u 25 000). 510. aastaks oli Pariisi elanike arv kasvanud 80 000-ni. 1000. aastaks langes see viikingite sissetungide tõttu madalaima tasemeni (u 20 000). 1999. aasta ametlike andmete järgi oli elanikke 2 125 246.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kasvas Pariisi elanike arv eriti kiiresti ning jõudis 1921. aasta loenduse ajaks 2,9 miljonini. Pärast seda on elanike arv peaaegu iga loendusega vähenenud, välja arvatud 1954. aasta loendus, mis näitas elanike arvu kasvu 125 000 inimese võrra, võrreldes eelmise loendusega 1946. aastast. Viimase hinnangu (veebruar 2005) järgi oli Pariisis 2004. aastal 2 142 800 elanikku.

Tour Montparnasse'ist avanev panoraamvaade Pariisile

Haldusjaotus

Pariisi linn jaguneb 20 ringkonnaks ehk prantsuse keeles arrondissement 'iks. Rahvaesindajate valimisel igast ringkonnast kasutatakse väljendit sektor.

Pariisi ringkonnad

Pariisi ringkondade paiknemine ja nende rahvastiku tihedus 2017

Pariisi ringkond	Nimi	Elanike arv (2011)	Pindala (ha)
I ringkond	Louvre	17 584	183
II ringkond	Bourse	22 927	99
III ringkond	Temple	36 120	117
IV ringkond	Hôtel-de-Ville	27 887	160
V ringkond	Panthéon	60 800	254
VI ringkond	Luxembourg	43 880	215
VII ringkond	Palais-Bourbon	57 786	409
VIII ringkond	Élysée	40 589	388
IX ringkond	Opéra	60 120	218
X ringkond	Entrepôt	94 027	289
XI ringkond	Popincourt	154 647	367
XII ringkond	Reuilly	144 402	637*
XIII ringkond	Gobelins	183 260	715
XIV ringkond	Observatoire	140 317	564
XV ringkond	Vaugirard	238 395	848
XVI ringkond	Passy	169 942	791**
XVII ringkond	Batignolles-Monceau	170 174	567
XVIII ringkond	Buttes-Montmartre	203 127	601
XIX ringkond	Buttes-Chaumont	186 090	679
XX ringkond	Ménilmontant	198 042	598

* ilma Vincennesi metsata
** ilma Boulogne'i metsata

Arhitektuur ja vaatamisväärsused

Vaade üle südalinna

Marsi väljak ja Eiffeli torn, taamal La Défense'i ärikeskus

Sacré-Cœuri kirik

Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised – endine piiskopi- ja kuningaloss, Sainte-Chapelle (Püha kabel) ja Notre-Dame (Jumalaema kirik) – pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt.

Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks.

Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre (nüüdne kunstimuuseum), Concorde'i väljak, peatänav Champs-Élysées' avenüü ja kiirjalt lähtuvate tänavatega Charles de Gaulle'i väljak. Viimase keskel on Arc de Triomphe (triumfikaar), 1920. aastast asetseb selle all tundmatu sõduri haud. Paremal kaldal paikneb ka Montmartre, omaaegne vaimuelu-, nüüd eeskätt meelelahutuslinnaosa.

Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse.

Üle Seine'i viib 33 silda. Pariisi vanim säilinud sild on Pont Neuf.

Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i ja Vincennesi mets.

Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri- ja muude kunstimälestiste linn. Peale Notre-Dame'i väärivad rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik Saint-Germain-des-Prés (10.–12. sajandist), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik (arhitekt Jules Hardouin-Mansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik, Saint-Sulpice ja Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud Sacré-Cœuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak, klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak, kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn. Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja, hiiglaslik Georges Pompidou kultuurikeskus, mis ehitati 1975–1977 turuhallide kohale, UNESCO hoone ja uued elamupiirkonnad.

Pariisi suurimale kalmistule Père-Lachaise'i kalmistule on maetud kuulsaid poliitika- ja kultuuritegelasi, sealhulgas eesti kunstnik Eduard Viiralt.

Linna kõrgeim hoone on 210 meetri kõrgune Tour Montparnasse.

Pariisi ärirajoon La Défense asub linna läänepiiril.

Majandus

2009. aastal oli Pariisi sisemajanduse kogutoodang 552,1 miljardit eurot.^[3] Kui Pariis oleks riik, oleks ta riikide SKT nimekirjas 17. kohal; tema SKT on peaaegu sama suur kui terve Hollandi SKP.

1999. aasta andmetel töötas Pariisi linnastus 5,089 miljonit inimest, nendest 16,5% äriteenuste, 13,0% kaubanduse, 12,3% tootmise, 10,0% avaliku halduse ja sõjaväe, 8,7% tervishoiu, 8,2% transpordi ja side ning 6,6% hariduse valdkonnas. Tootvas sektoris oli kõige suurem osakaal elektroonika- ja elektritööstusel (17,9%) ning kirjastamisel ja trükitööstusel (14,0%). Turismi ja sellega seotud tegevusaladega tegeles 6,2% töötajatest.

Pariisi immigrantide getodes on töötus 20–40%.