Pariis

Prantsusmaa pealinn
See artikkel See artikkel räägib Prantsusmaa pealinnast. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pariis (täpsustus).

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Pariisi linna departemang

prantsuse Département de Ville de Paris

Pindala 105,4 km²
Elanikke 2 145 906 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 48° 51′ N, 2° 21′ E
Pariis (Prantsusmaa)
Pariis

Aastail 20012007 ja 20082014 oli linnapea Bertrand Delanoë. Aastail 2014–2020 ja 2020–2026 on linnapea Anne Hidalgo.

Ajalugu

muuda
  Pikemalt artiklis Pariisi linna ajalugu
Droonivideo Pariisi triumfikaarest ja ringristmikust 2022. aastal

Vanaaeg

muuda

Esialgu oli seal keldi hõimu parisiide asula, mis asus Seine'i jõe saarel. Hõim oli rikas ja tuntud kullast müntide vermijana[2].

Rooma aeg

muuda

Caesari ajal vallutasid selle roomlased, aga pärismaalased osutasid neile visa vastupanu. Roomlased nimetasid asulat Lutetia Parisiorum'iks. Rooma aja muistiseid on Pariisis säilinud vähe.[2]

Keskaeg

muuda

508 sai Pariis Merovingide riigi pealinnaks[2] ja 987 Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn.

Uusaeg

muuda

17.-18. sajandil arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks.

19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber.

Uusim aeg

muuda

1900. aasta Pariisi maailmanäituseks ehitati näiteks Grand ja Petit Palais, Aleksander III sild, ning Orsay raudteejaam, millest 1986. aastal sai Orsay muuseum,.

19. juulil 1900 avati Pariisi metroo, mis on vanuselt neljas metroo maailmas.

1944. aasta augustis käskis Adolf Hitler jätta Pariisi varemetesse. Ta ütles: "Linn ei tohi langeda vaenlase (lääneliitlaste) kätte, välja arvatud täieliku rusuna." Pariisi sõjaväekuberner kindral Dietrich von Choltitz jättis aga Hitleri käsu täitmata.

Pariisi linna vapikirjaks on Fluctuat nec mergitur ('õõtsub [lainetel] ega upu'). Deviis pärineb umbes 13. sajandist, kaupmeeste gildilt, mis hoidis enda kontrolli all Seine'il toimuvat liiklust ja tehinguid. Esialgu oli vapil üksnes laeva kujutis. Ent pärast Pariisi kaupmeeste mässu ja nende juhi Étienne Marceli mõrvamist 1385. aastal andis dofään (hilisem Charles V Hea) käsu, et vapile lisataks prantsuse kuningate heraldiliste liiliatega väli.

Tänapäeval on Pariis maailma juhtivaid äri- ja kultuurikeskusi. Tal on suur mõju poliitika, hariduse, meelelahutuse, ajakirjanduse, moe ja kunsti vallas. Pariisis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Neist tähtsaimad on UNESCO, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Rahvusvaheline Kaubanduskoda ning Euroopa Kosmoseagentuur. Pariisi peetakse üheks maailma kõige rohelisematest ja elamisväärsematest linnadest, teisalt kuulub ta ka kõige kallimate linnade hulka.

Kliima

muuda
Lühifilm talvisest Pariisist 2018. aastal

Aasta keskmine temperatuur on +8,5 °C. Kõige palavamad kuud on juuli (+15,5 °C) ja august (+15,4 °C), kõige külmemad jaanuar (+2,5 °C) ja veebruar (+2,8 °C).

Kõige kõrgem õhutemperatuur on mõõdetud juulis (+40,4 °C) ja seejärel augustis (+39,5 °C). Ent ka jaanuaris on mõõdetud +16,1 °C ja detsembris +17,1 °C, ülejäänud kuudel veelgi rohkem.

Kõige madalam õhutemperatuur on mõõdetud detsembris (−23,9 °C) ja seejärel veebruaris (−14,7 °C). Augusti miinimum on +6,3 °C ja juuli +6,0 °C. Juunist septembrini pole kunagi öökülma registreeritud.

Aastas sajab 650 mm. Sademed jaotuvad aastas ühtlaselt. Kõige rohkem sajab mais (65 mm) ja juulis (63 mm), kõige vähem augustis (43 mm) ja veebruaris (44 mm). Aastas on 112 sajupäeva, neist kõige rohkem detsembris (10,7) ja märtsis (10,4), kõige vähem augustis (6,9) ja juulis (8).

Aastas paistab päike keskmiselt 1748 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli (239 tundi) ja august (220 tundi). Kõige vähem paistab päikest detsembris (50 tundi) ja jaanuaris (56 tundi).

Rahvastik

muuda
Aasta Elanikke
1801 547 756
1851 1 053 262
1881 2 269 023
1921 2 906 472
1946 2 725 374
1999 2 125 246

Pariisi elanike arvu kohta on andmeid aastast 59 eKr (25 tuhat). Aastaks 510 oli Pariisi elanike arv kasvanud 80 tuhandeni. Aastaks 1000 langes see viikingite sissetungide tõttu madalaima tasemeni (20 tuhat). 1999. aasta ametlike andmete järgi oli elanikke 2 125 246.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kasvas Pariisi elanike arv eriti kiiresti ja saavutas 1921. aasta loendusel 2,9 miljonit elanikku. Pärast seda on elanike arv peaaegu iga loendusega vähenenud, välja arvatud 1954. aasta loendus, mis näitas elanike arvu kasvu 125 tuhande inimese võrra, võrreldes eelmise loendusega 1946. aastast. Viimase hinnangu (veebruar 2005) järgi oli Pariisis 2004. aastal 2 142 800 elanikku.

 
Tour Montparnasse'ist avanev panoraamvaade Pariisile

Haldusjaotus

muuda

Pariisi linn jaguneb 20 ringkonnaks ehk prantsuse keeles arrondissement '​iks. Rahvaesindajate valimisel igast ringkonnast kasutatakse väljendit sektor.

 
Pariisi ringkonnad
 
Pariisi ringkondade paiknemine ja nende rahvastiku tihedus 2017
Pariisi ringkond Nimi Elanike arv (2011) Pindala (ha)
I ringkond Louvre 17 584 183
II ringkond Bourse 22 927 99
III ringkond Temple 36 120 117
IV ringkond Hôtel-de-Ville 27 887 160
V ringkond Panthéon 60 800 254
VI ringkond Luxembourg 43 880 215
VII ringkond Palais-Bourbon 57 786 409
VIII ringkond Élysée 40 589 388
IX ringkond Opéra 60 120 218
X ringkond Entrepôt 94 027 289
XI ringkond Popincourt 154 647 367
XII ringkond Reuilly 144 402 637*
XIII ringkond Gobelins 183 260 715
XIV ringkond Observatoire 140 317 564
XV ringkond Vaugirard 238 395 848
XVI ringkond Passy 169 942 791**
XVII ringkond Batignolles-Monceau 170 174 567
XVIII ringkond Buttes-Montmartre 203 127 601
XIX ringkond Buttes-Chaumont 186 090 679
XX ringkond Ménilmontant 198042 598

*Ilma Vincennesi metsata
**Ilma Boulogne'i metsata

Arhitektuur ja vaatamisväärsused

muuda
 
Vaade üle südalinna
 
Marsi väljak ja Eiffeli torn ning kauguses ärikeskus La Défense
 
Sacré-Cœuri kirik

Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised – endine piiskopi- ja kuningaloss, Sainte-Chapelle (Püha kabel) ja Notre-Dame (Jumalaema kirik) – pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt.

Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks.

Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre (nüüdne kunstimuuseum), Concorde'i väljak, peatänav Champs-Élysées' avenüü ja kiirjalt lähtuvate tänavatega Charles de Gaulle'i väljak. Viimase keskel on Arc de Triomphe (triumfikaar), 1920. aastast asetseb selle all tundmatu sõduri haud. Paremal kaldal paikneb ka Montmartre, omal ajal vaimuelu-, nüüd eeskätt meelelahutuslinnaosa.

Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse.

Üle Seine'i viib 33 silda. Pariisi vanim säilinud sild on Pont Neuf.

Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i ja Vincennesi mets.

Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri- jm. kunstimälestiste linn. Peale Notre-Dame'i väärivad rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik Saint-Germain-des-Prés (10.–12. saj), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik (arhitekt Jules Hardouin-Mansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik, Saint-Sulpice ja Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud Sacré-Cœuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak, klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak, kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn. Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja, hiiglaslik Georges Pompidou kultuurikeskus, mis ehitati 19751977 turuhallide kohale, UNESCO hoone ja uued elamupiirkonnad.

Pariisi suurimale kalmistule Père-Lachaise'i kalmistule on maetud kuulsaid poliitika- ja kultuuritegelasi, sealhulgas eesti kunstnik Eduard Viiralt.

Linna kõrgeim hoone on 210 meetri kõrgune Tour Montparnasse.

Pariisi ärirajoon La Défense asub linna läänepiiril.

Majandus

muuda

2009. aastal oli Pariisi sisemajanduse kogutoodang 552,1 miljardit eurot[3]. Kui Pariis oleks riik, oleks ta riikide SKP nimistus 17. kohal. See on peaaegu sama suur kui terve Hollandi SKP.

1999. aasta andmetel töötas Pariisi linnastus 5,089 miljonit inimest, nendest 16,5% äriteenuste, 13,0% kaubanduse, 12,3% tootmise, 10,0% avaliku halduse ja sõjaväe, 8,7% tervishoiu, 8,2% transpordi ja side ning 6,6% hariduse valdkonnas. Tootvas sektoris oli kõige suurem osakaal elektroonika- ja elektritööstusel (17,9%) ning kirjastamisel ja trükitööstusel (14,0%). Turismi ja sellega seotud tegevusaladega tegeles 6,2% töötajatest.

Pariisi immigrantide getodes on töötus 20–40%.

 
Champs-Élysées

Sport

muuda

Pariisis toimunud tähtsaimad spordiüritused on 1900. ja 1924. aasta suveolümpiamängud ning 2003. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus. Pariisis toimuvad ka 2024. aasta suveolümpiamängud.

Jalgpalliklubidest on tuntuim Paris Saint-Germain.

Eestlus

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Populations légales 2020
  2. 2,0 2,1 2,2 Antiigileksikon, 2. kd, lk 66
  3. insee.fr vaadatud 5.02.11

Välislingid

muuda