1920
aasta
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1890. aastad |
1900. aastad |
1910. aastad |
1920. aastad
| 1930. aastad
| 1940. aastad
| 1950. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1916 |
1917 |
1918 |
1919 |
1920
| 1921
| 1922
| 1923
| 1924
| ►
| ►►
1920. aasta (MCMXX) oli 20. sajandi 20. aasta. See oli liigaasta.
Sündmused maailmasRedigeeri
JaanuarRedigeeri
- ...
VeebruarRedigeeri
- 2. veebruar – sõlmiti Tartu rahuleping.
MärtsRedigeeri
- ...
AprillRedigeeri
- 20. aprill – algasid VII suveolümpiamängud Belgias Antwerpenis.
MaiRedigeeri
- ...
JuuniRedigeeri
- 7. juuni – aurikul Lembit naasid Prantsusmaalt Tallinna 421 Prantsusmaal interneeritud eesti sõjaväelast.
JuuliRedigeeri
- 2. juuli – 120 meetri pikkune tsepeliin tegi Bodensee kohal esimese lennu, mis kestis 18 minutit.
- 12. juuli – avati ametlikult Panama kanal.
AugustRedigeeri
- 11. august – Läti Vabadussõda: Läti ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Riia rahulepingu.
SeptemberRedigeeri
- ...
OktooberRedigeeri
- 14. oktoober – Tartus kirjutati alla Vene-Soome rahulepingule.
NovemberRedigeeri
- ...
DetsemberRedigeeri
- ...
Sündmused EestisRedigeeri
Pikemalt artiklis 1920. aasta Eestis
- 3. jaanuar – jõustus vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel, mis lõpetas Vabadussõja sõjategevuse.
- 6. jaanuar – Viljandi Teatri- ja Kunstiühing "Ugala" harrastusnäitlejad andsid esimese etenduse[1].
- Jaanuaris asutati Eesti Koolinoorsoo Keskliit[1].
- 2. veebruar – Tartus kirjutati alla Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelisele Tartu rahulepingule, mis lõpetas Vabadussõja.
- 24. veebruar – asutati üliõpilasselts Veljesto[1].
- 11. aprill – Tallinnas Nõmmel toimus Eesti Vabariigi esimene murdmaajooksuvõistlus, mille võitis Heinrich Paal[2].
- 20. aprill – ilmus Eesti Spordilehe esimene number[1].
- 21. aprill – Eesti sai ametliku kutse, et esineda Antwerpeni olümpiamängudel iseseisva riigina[2].
- 7. mai – vastu võeti avalikkude algkoolide seadus[1]. Senised erinevat tüüpi algkoolid asendati ühtse avaliku algkooliga, õpetus muudeti emakeelseks ja maksuvabaks, kehtestati 6-klassiline koolikohustus ning deklareeriti ühtluskooli põhimõtet.
- 19. mai – Mereobservatoorium liideti Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumiga.[3]
- 1. juuni – tegevust alustas Eesti Jalgpalli Liit[2].
- 7. juuni – Jaan Luha valiti Jõgeva alevivanemaks.
- 7. juuni – Tallinnas toimus esimene ametlik korvpallimäng Eestis, kui kohtusid Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli meeskond[2].
- 15. juuni – Eesti Asutav Kogu kiitis heaks Eesti vabariigi esimese põhiseaduse.
- 3. juuli – Tallinnas algasid Eesti esimesed meistrivõistlused kergejõustikus[1].
- 5. juuli – Tallinnas toimunud kergejõustikuvõistlusel tegi Aleksander Klumberg kümnevõistluses maailmarekordi (tollaste tabelite järgi 8025,5 punkti), ent tulemus ei läinud rekordina kirja, kuna Eesti polnud veel IAAFi liige[2].
- 7. juuli – Soome tunnistas de jure Eesti Vabariiki[viide?].
- 22. august – Antwerpeni olümpiamängud: Jüri Lossmann võitis olümpiamängudel esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiamedali, tulles maratonijooksus teiseks[2]
- 27. august – jõustus Seisuste kaotamise seadus.
- 29. august – Antwerpeni olümpiamängud: tõstja Alfred Neuland tuli esimese eestlasena olümpiamängudel olümpiavõitjaks[2].
- 6. september – valitsus võttis vastu seaduse, mille järgi pidi asutatama Valga ja Alutaguse maakond (viimane jäi siiski loomata)[1].
- 10. september – registreeriti osaühing Estonia-Film[1].
- 11. oktoober – Paul Sepp rajas Tallinnas esimese teatrikooli – draamakunsti erastuudio, hilisema Draamastuudio teatrikooli[1].
- 14. oktoober – Tartus kirjutati alla Vene-Soome rahulepingule.
- 16. oktoober – asutati esimene korporatsioon iseseisvas Eesti Vabariigis, korp! Leola.
- 17. oktoober – Eesti esimene maavõistlus jalgpallis: Helsingis peetud kohtumine kaotati Soomele 6:0[1].
- 27. oktoober – Tartus asutati Eesti esimene naisüliõpilaskorporatsioon: Filiae Patriae[1].
- 8. november – otsustati hakata rajama Eesti Vabadussõjas langenute mälestussambaid.
- 13. november – Tallinnas algas II naiskongress[1].
- 20. november – registreeriti Eesti Spordi Liidu põhikiri[1].
- 3. detsember – Tartu Ülikooli valitsus kinnitas korporatsioon Revelia põhikirja.
- Detsembris valisid Tartu üliõpilased Üliõpilaskonna Edustuse[1]
- Selle aasta kirjandusmaastiku olulisimaiks sündmuseks on luulekogude "Ohvrisuits" (Gustav Suits) ja "Verivalla" (Marie Under) ilmumine[1].
- Sel aastal jõudis Eestis lõpule mõisamajandus.
SündinudRedigeeri
- Pikemalt artiklis Sündinud 1920
- 1. jaanuar – Ilmar Mikiver, eesti ajakirjanik
- 2. jaanuar – Isaac Asimov, USA ulmekirjanik ja biokeemik
- 29. jaanuar – Valda Raud, eesti tõlkija
- 2. veebruar – Heikki Suolahti, soome helilooja
- 11. veebruar – Fārūq I, Egiptuse kuningas 1936-1952
- 19. veebruar – Jaan Kross, eesti kirjanik
- 1. märts – Ilmar Kimm, eesti maalikunstnik
- 11. märts – Sir Kenneth Dover, Briti klassikaline filoloog
- 21. märts – Georg Ots, eesti laulja
- 17. aprill – Edmonde Charles-Roux, prantsuse kirjanik
- 18. mai – Johannes Paulus II, paavst
- 21. mai – John Chadwick, Briti keeleteadlane ja klassikaline filoloog
- 22. juuli – Valter Taal, eesti vaimulik
- 3. august – Elmar Tampõld, eesti arhitekt
- 14. august – Holger Pukk, eesti lastekirjanik
- 7. oktoober – Kalju Lepik, eesti luuletaja
- 5. november – Douglass North, USA majandusteadlane
- 15. november – Ülo Torpats, eesti klassikaline filoloog ja tõlkija
- 21. november – Jan Frenkel, Vene helilooja
- 21. november – Ilmar Külvet, väliseesti kirjanik ja ajakirjanik
- 30. november – Voldemar Panso, eesti näitleja ja lavastaja
- 23. detsember – Zenta Ērgle, läti lastekirjanik
SurnudRedigeeri
- Pikemalt artiklis Surnud 1920
- 22. jaanuar – Georg Lurich, eesti maadleja
- 15. veebruar – Aleksander Aberg, eesti maadleja
- 7. märts – Jaan Poska, eesti riigimees
- 3. august – Peeter Süda, eesti helilooja.
- 14. detsember – Clas von Ramm, baltisaksa poliitik