Rosalind Franklin

Rosalind Elsie Franklin (25. juuli 1920, Notting Hill, London16. aprill 1958, London)[1] oli briti biofüüsik ja röntgenkristallograaf, kes andis otsustava panuse DNA, RNA, viiruste, kivisöe ja grafiidi peenmolekulaarstruktuuride mõistmisse.[2] Kõige tuntum on tema töö DNA-ga, kuna DNA-l on ülitähtis roll rakumetabolismis ja geneetikas ning selle struktuuri avastamine aitas kaastöölistel mõista, kuidas edastub pärilikkusinfo vanematelt lastele.

Rosalind Franklin
Sündinud 25. juuli 1920
London, Suurbritannia
Surnud 16. aprill 1958 (37-aastaselt)
London, Suurbritannia
Alma mater Cambridge'i Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad biofüüsika

Kõige tuntum on Franklini töö DNA röntgendifraktsiooni kujutistega, mis viis DNA kaksikspiraali avastamiseni. Francis Cricki hinnangul olid Franklini andmed selle struktuuri kindlaksmääramise võti[3], lubades Crickil ja Watsonil 1953. aastal DNA struktuuri molekulaarmudeli.[4] Franklini saadud kujutisi röntgendifraktsioonist, mis kinnitasid DNA kaksikspiraalstruktuuri, näidati Watsonile ilma Franklini loa ja teadmiseta. See foto ja tema täpne tõlgendus sellest andsid väärtusliku arusaama DNA struktuurist, kuid Franklini teaduslik panus kaksikspiraali avastamisse jäetakse tihti kahe silma vahele.[5]

Franklini artiklite avaldamata visandid (mille ta koostas, tehes ettevalmistusi Londoni King's College'ist lahkumiseks) näitavad, et ta oli iseseisvalt teinud kindlaks DNA kaksikspiraali B-vormi ja fosfaatrühmade asetuse struktuuri välisküljel. Lisaks veenis just Franklini aruanne Cricki ja Watsonit, et struktuuri selgroog peab asuma välisküljel,[5] mis oli otsustav, kuna enne seda olid nii nemad kui ka Linus Pauling üksteisest sõltumatult loonud mudelid, milles ahelad paiknesid molekuli siseküljel ning alused väljaspool.[6] Paraku avaldati tema artikkel kolmandana ajakirja Nature kolmest DNA-teemalisest artiklist koosnevas seerias, kus Watsoni ja Cricki artikkel vaid vihjas tema panusele nende hüpoteesi.[7]

Pärast DNA-uuringus osalemist juhtis Franklin teedrajavaid tubakamosaiigiviiruse ja poliomüeliidiviiruse uuringuid.[8] Ta suri 1958. aastal 37-aastaselt munasarjavähki.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "The Rosalind Franklin Papers, Biographical Information". profiles.nlm.nih.gov. Vaadatud 13. november 2011.
  2. "The Rosalind Franklin Papers, The Holes in Coal: Research at BCURA and in Paris, 1942–1951". profiles.nlm.nih.gov. Vaadatud 13. november 2011.
  3. Cricki kirja Jacques Monod'le 3. detsembrist 1961 avastas Pasteuri Instituudi arhiivis Doris Zeller, seejärel trükiti see ära ajakirjas Nature. 425: 15. 4. september 2003. Bibcode:2003Natur.425...15Z. DOI:10.1038/425015b. However, the data which really helped us to obtain the structure was mainly obtained by Rosalind Franklin {{cite journal}}: puuduv või tühi pealkiri: |title= (juhend). Watson confirmed this opinion in his own statement at the opening of the King's College London Franklin–Wilkins building in 2000.
  4. Watson JD, Crick FHC (1953). "A Structure for Deoxyribose Nucleic Acid". Nature 171: 737–738. Full text PDF Sellele artiklile järgnesid kohe veel kaks: M.H.F. Wilkins, A.R. Stokes, and H.R. Wilson. Molecular Structure of Deoxypentose Nucleic Acids, pp738–740 ja Rosalind E. Franklin and R.G. Gosling. Molecular configuration of Sodium Thymonucleate pp 740–741.
  5. 5,0 5,1 [1] Rosalind Franklin's Legacy, Interview of Lynn Osman Elkin conducted on March 26, 2003
  6. In Pursuit of the Gene. From Darwin to DNA — By James Schwartz. Harvard University Press, 2008
  7. "''Double Helix: 50 Years of DNA.'' Nature archives". Nature Publishing Group. Vaadatud 25.07.2013.
  8. "James Watson, Francis Crick, Maurice Wilkins, and Rosalind Franklin". Chemical Heritage Foundation. Vaadatud 1. november 2013.

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda