16. aprill
kuupäev
| << Aprill >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | |||||
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 2023 | ||||||
16. aprill on Gregoriuse kalendri 106. (liigaastal 107.) päev. Juliuse kalendri järgi 3. aprill (1901–2099).
Sündmused Redigeeri
Eestis Redigeeri
- 1571 – Tallinna piiramine: venelased lõpetasid Tallinna esmakordse piiramise, mis oli alanud augustis 1570.
- 1831 – Tartus alustas tegevust Teaduslik Vestlusring.[1]
- 1840 – avaldati talurahvakoolide juhtimise ja korraldamise seadus, mille 1839. aastal oli koostanud Liivimaa maapäev.[2]
- 1932 – Eestis toimusid Eesti-Läti raskejõustiku maavõistlused, milles Eesti võitis tõstmises 5:0 ja maadluses 5:2.[3]
- 1934 – Tallinna 1. jaoskonna rahukohtunik keelas lapualaste ajalehe Ajan Suunta toomise Eestisse kahe aasta kestel.[4]
- 1937 – Vabariigi Valitsus otsustas seisma panna makseraskustesse sattunud Kunda alevivolikogu tegevuse.
- 1937 – Riigi Majandusnõukogu otsustas pooldada Eestisse välistööliste (peamiselt Poolast) toomist.[1]
- 1940 – Tallinnas maeti ooperilaulja Hugo Sutt.
- 1942 – Saksa teedeminister Julius Dorpmüller külastas Tallinna.
Maailmas Redigeeri
- 1888 – Saksa Riik annekteeris Nauru.
- 1925 – Bulgaaria kommunistid korraldasid Nõukogude Liidu toetusel pommirünnaku Sofias Sveta Nedelja katedraalis. Hukkus üle 150 inimese, sealhulgas mitmed kõrged poliitikud ning sõjaväelased.
- 1945 – Nõukogude allveelaev laskis Läänemerel põhja Saksa laeva Goya. Hukkus ligi 7000 põgenikku ja haavatud saksa sõjaväelast.[5]
- 1948 – 16 Euroopa riiki asutasid Pariisis Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni, kooskõlastamaks Marshalli plaani raames Euroopale antavat USA ja Kanada majandusabi.
- 1970 – Riias avati Läti Punaste Küttide Muuseum, mille hoones tänapäeval asub okupatsioonimuuseum.[6]
- 2003 – Euroopa Liidu 15 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid ning kümme liituvat Ida- ning Lõuna-Euroopa riiki allkirjastasid Ateenas liitumislepingu. Järgnes Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küprose liitumine EL-ga 1. mail 2004.
Sündinud Redigeeri
Pikemalt artiklis Sündinud 16. aprillil
- 1844 – Anatole France, prantsuse kirjanik
- 1889 – Charlie Chaplin, Inglise filminäitleja ja filmirežissöör
- 1889 – Jüri Parik, eesti jurist ja poliitik
- 1899 – Artur Linkberg, eesti kirurg
- 1913 – Zdeněk Pluhař, tšehhi kirjanik
- 1921 – Sir Peter Ustinov, vene päritolu briti kirjanik, näitleja ja režissöör
- 1936 – Helge Uuetoa, eesti lavastuskunstnik
- 1940 – Tõnu Maarand, Eesti skulptor
- 1940 – Margrethe II, Taani kuninganna
- 1947 – Kareem Abdul-Jabbar, USA elukutseline korvpallur
- 1954 – Sulev Luik, eesti näitleja
- 1960 – Rafael Benítez, Hispaania jalgpallitreener
- 1960 – Tõnu Väärtnõu, eesti muusik
- 1971 – Sven Fischer, saksa laskesuusataja
- 1978 – Igor Tudor, jalgpallur
- 1979 – Christijan Albers, hollandi Vormel 1 piloot
- 1979 – Sten A. Hankewitz, ajakirjanik
- 1986 – Andres Olvik, eesti ujuja
Surnud Redigeeri
- Pikemalt artiklis Surnud 16. aprillil
- 69 – Otho, Vana-Rooma keiser
- 1809 – Vassili Tšitšagov, Vene sõjaväelane ning Balti laevastiku baasi Tallinna sadama kõrgeim komandör
- 1828 – Francisco Goya, hispaania maalikunstnik
- 1859 – Alexis de Tocqueville, prantsuse ajaloolane
- 1934 – Jüri Nurmberg, Võisiku valla sekretär
- 1957 – Ado Köögardal, eesti vaimulik
- 1972 – Yasunari Kawabata, jaapani kirjanik
- 2002 – Agathe Hiielo, eesti näitleja ja pikaealine
- 2008 – Meinhard Laurmaa, eesti pikaealine ja ajakirjanik
Pühad Redigeeri
- Üleilmne häälepäev
Ilmarekordid Redigeeri
- ...
Viited Redigeeri
- ↑ 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 123
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 125
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Soome lapualaste leht ei pääse Eestisse. Vaba Maa, 17. aprill 1934, nr. 88, lk. 3.
- ↑ John Ries. History's greatest naval disasters : the little-known stories of the Wilhelm Gustloff, the General Steuben and the Goya Institute for Historical Review
- ↑ http://www.latvija20gadsimts.lv/apkopojums/notikumu-hronologija/