1922

aasta

Sündinud 1922 • Surnud 1922 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1918 | 1919 | 1920 | 1921 | 1922 | 1923 | 1924 | 1925 | 1926 | ► | ►►

1922. aasta (MCMXXII) oli 20. sajandi 22. aasta.

Sündmused maailmasRedigeeri

JaanuarRedigeeri

13. jaanuar – gripi epideemia nõudis 804 inimelu Suurbritannias.

VeebruarRedigeeri

...

MärtsRedigeeri

...

AprillRedigeeri

3. aprill – Jossif Stalin valiti VK(b)P peasekretäriks.

MaiRedigeeri

15.–17. mai – Riigivanem Konstantin Päts tegi ametliku visiidi Soome.

JuuniRedigeeri

9. juuni – demonstreeriti esimest korda otse filmile optiliselt salvestatud heliriba.

JuuliRedigeeri

9. juuli – hilisem Tarzani osatäitja Johnny Weissmüller ujus esimese inimesena 100 meetrit alla ühe minuti, saavutades tulemuseks 58,6 sekundit.

AugustRedigeeri

28. august – New Yorgi raadiojaam WEAF andis eetrisse kõigi aegade esimese raadioreklaami, firma Queensboro Realty 10-minutise kinnisvarareklaami.

SeptemberRedigeeri

...

OktooberRedigeeri

18. oktoober – Inglismaal loodi British Broadcasting Company – BBC.
25. oktoober – fašistid marssisid Rooma ning Itaalia kuningas nimetas Benito Mussolini peaministriks.

NovemberRedigeeri

4. november – Howard Carter avastas Egiptuses Luxori lähistel Kuningate orus Tutanhamoni haua.

DetsemberRedigeeri

30. detsember – ametlikult moodustati NSV Liit.

Sündmused EestisRedigeeri

8. jaanuar – Harjumaa meistrivõistlustel iluuisutamises osalesid paarissõidus 1920. aasta olümpiavõitjad Soomet esindanud Ludowika ja Walter Jakobsson^[1].
20. jaanuar – aktsiaseltsis Dvigatel alustati lennukite tootmist^[2].
29. jaanuar – Eesti meistriks kiiruisutamises tuli esimest korda Aleksander Mitt, sest favoriit Christfried Burmeister võistles samal ajal Riias, võites rahvusvahelise karika^[1].

11. märts – Stockholmis lõppesid maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses. Eestit esindas kaks maadlejat, kellest Eduard Pütsepp sai hõbemedali; see oli ühtlasi Eesti esimene medal maailmameistrivõistlustelt pärast riigi iseseisvumist^[1].
14. märts – registreeriti Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing (EKKKÜ)^[2].
26. märts – toimusid Eesti meistrivõistlused raskejõustikus; osales 82 sportlast^[1].

1. aprill – Tartus avati lastekliinik, mis oli ühtlasi Eesti esimene spetsiaalselt lastehaiguste raviks mõeldud asutus^[2].
1. aprill – Tallinnas toimus esimene suurem korvpallimatš, kus Tallinna NMKÜ võitis Tartu NMKÜd 13:0^[1].
21. veebruar – kunstiajaloo professor Tor Helge Kjellin asutas Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli juurde kunstiajaloo kabineti.
12. aprill – registreeriti Hobuseasjanduse ja -Arendamise Armastajate Ühing, mis oli Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäija^[1].
21. aprill – Tallinnas toimus noorseppade (Noorseppade ühing) esimene üleriiklik kongress.
29. aprill – Tallinnas algasid tõstmise maailmameistrivõistlused, kus maailmameistriks krooniti kolm Eesti sportlast: Alfred Neuland, Saul Hallap ja Harald Tammer.
29. aprill – Tallinnas võeti Vabadusplatsil maha Peeter I ausammas^[2].
30. aprill – Tallinnas Estonia teatrisaalis lõppesid kaks päeva väldanud tõstmise maailmameistrivõistlused^[1].
14. mai – Tallinnas toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaajooksus^[1].
27. mai – Tallinnas avati esimene autobussiliin marsruudil Vene turg – Tartu maantee.
10. juuni – Tallinnas avati 19. juunini kestnud kaubandus-tööstusnäitus^[2].
21. juuni – pärast pikemaid vaidlusi võttis Riigikogu vastu riigilipu seaduse.
10. juuli – asutati Eesti Tenniseliit^[1].
28. august – ilmus Eesti esimese kõmulehe (Esmaspäev) esimene number^[2].
12. september – Tallinnas avati pidulikult Riigikogu hoone. See oli Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni projekti kohaselt ümber ehitatud Toompea lossi tiivast, kus kuni 1917. aastani oli asunud vangla.
13. september – registreeriti Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas.
24. september – Eesti pidas maha esimese jalgpallimatši Lätiga; mäng lõppes 1:1^[2].
29. september – algas turbakütusel töötava Ellamaa elektrijaama ehitamine.
8. oktoober – moodustati Eesti Kirjanikkude Liit^[2].
22. oktoober – Tondi sõjakooli laskeplatsil toimusid Eesti esimesed laskevõistlused^[1].
30. november – pärast pikemaid vaidlusi andsid soomlased eestlastele jäämurdja Väinämöinen (hilisema nimega Suur Tõll)^[2].
7. detsember – Riigikogu võttis vastu avalikkude keskkoolide seaduse^[2]. Seaduse järgi järgnes 6-klassilisele algkoolile 5-klassiline gümnaasium^[2]. Gümnaasium oli ühtluskooli teine aste ning gümnaasiumis õppimine oli vabatahtlik ja tasuline^[2].
7. detsember – Riigikogu võttis vastu puhkepäevade seaduse^[2].
13. detsember – registreeriti Eesti Spordi Keskliit^[2].
14. detsember – registreeriti Noorte Naiste Kristlik Ühing.
26. detsember – Estonia teatrimajas algasid Eesti esimesed meistrivõistlused males^[1].
28. detsember – esimene üldine rahvaloendus Eesti Vabariigis^[2].
Detsembris andis Noor-Eesti kirjastus välja Gustav Suitsu luulekogu "Kõik on kokku unenägu"^[2].
Selle aasta oluline kirjandussündmus on ka Anton Hansen Tammsaare romaani "Kõrboja peremees" ilmumine^[2].
Sellel aastal avati esimesed regulaarsed bussiliinid^[2]. Linnaliinid avati Tallinnas, Tartus ja Viljandis^[2]. Maaliinidest käivitus nt Märjamaa-Ristipere ja Tartu-Võru liin^[2].
Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama kultuurtehnikat.
Abja-Paluojale rajati värnitsavabrik

SündinudRedigeeri

Pikemalt artiklis Sündinud 1922

16. veebruar – Lilli Promet, eesti kirjanik
18. veebruar – Juhan Smuul, eesti kirjanik
11. aprill – Arved Viirlaid, eesti kirjanik
21. aprill – Iser Kuperman, juudi päritolu kabetaja
24. aprill – Johannes Taul, eesti rahvamuusik
9. mai – Rolands Kalniņš, läti filmilavastaja
11. juuni – Erving Goffman, Kanadas sündinud juudi päritolu sotsioloog
14. juuli – Käbi Laretei, eesti päritolu rootsi pianist
23. august – Hugo Männik, eesti botaanik
4. september – Per Olof Sundman, Rootsi kirjanik ja poliitik
19. september – Emil Zátopek, Tšehhoslovakkia kergejõustiklane
19. september – Dana Zátopková, Tšehhi odaviskaja
29. september – Esther Brand, Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgushüppaja
5. oktoober – José Froilán González, Argentina autovõidusõitja
11. november – Kurt Vonnegut, ameerika kirjanik
14. november – Boutros Boutros-Ghali, Egiptuse poliitik ja ÜRO peasekretär
15. november – Francesco Rosi, itaalia filmilavastaja
21. november – Maria Casarès, Prantsuse näitleja
24. detsember – Ava Gardner, USA näitleja

SurnudRedigeeri

Pikemalt artiklis Surnud 1922

5. jaanuar – Wilhelm Voigt, "Köpenicki kapten"
22. jaanuar – Benedictus XV, Rooma paavst
3. mai – Viktor Kingissepp, Eesti poliitik
5. juuni – Gustav Boesberg, eesti raskejõustiklane
18. november – Marcel Proust, prantsuse kirjanik

Nobeli auhinnadRedigeeri

füüsika – Niels Henrik David Bohr
keemia – Francis William Aston
meditsiin – Archibald Vivian Hill, Otto Fritz Meyerhof
kirjandus – Jacinto Benavente
rahu – Fridtjof Nansen

ViitedRedigeeri

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 ^2,14 ^2,15 ^2,16 ^2,17 ^2,18 ^2,19 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 204–206

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1922&oldid=6045536"