1923
aasta
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2008) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1890. aastad |
1900. aastad |
1910. aastad |
1920. aastad
| 1930. aastad
| 1940. aastad
| 1950. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1919 |
1920 |
1921 |
1922 |
1923
| 1924
| 1925
| 1926
| 1927
| ►
| ►►
1923. aasta (MCMXXIII) oli 20. sajandi 23. aasta.
Sündmused maailmasRedigeeri
JaanuarRedigeeri
- ...
VeebruarRedigeeri
- ...
MärtsRedigeeri
AprillRedigeeri
MaiRedigeeri
JuuniRedigeeri
JuuliRedigeeri
- 6. juuli – jõustus NSV Liidu põhiseadus, mille kohaselt oli Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit demokraatlik föderatiivne riik ning kõrgeimaks võimuks rahvas. Sellega oli uue riigi moodustamine ametlikult lõpule jõudnud.
- 24. juuli – Türgi ning Itaalia, Jaapani, Kreeka, Prantsusmaa, Rumeenia, Serbia-Horvaatia-Sloveenia ja Suurbritannia vahel sõlmiti Lausanne'i rahu.
AugustRedigeeri
- ...
SeptemberRedigeeri
- ...
OktooberRedigeeri
- 29. oktoober – Türgi sai vabariigiks.
NovemberRedigeeri
- 1. november – Bruno Lucander asutas ettevõtte Aero O/Y, mis sai Finnairi eelkäijaks.
- 8. november – Adolf Hitler korraldas Münchenis õlleputši nime all tuntud ebaõnnestunud riigipöördekatse.
DetsemberRedigeeri
- ...
Sündmused EestisRedigeeri
- 6. jaanuar – toimusid Eesti I meistrivõistlused males, mille võitis Paul Rinne[1].
- 14. jaanuar – Tallinnas asutati Rahvasteliidu Eesti Ühing[1].
- 22. jaanuar – liikluseks avati 44 km pikkune Riisselja–Orajõe kitsarööpmeline raudtee[1].
- 24. jaanuar – Balti Päästeselts tutvustas Saksamaalt ostetud Eesti uusimat aurikut Eestimaa[1].
- 27. jaanuar – tõstja Voldemar Noormägi püstitas Narvas uue maailmarekordi kergekaalus (kuni 67,5 kg) kahe käega surumises, kui ta surus üles 88,5 kg[2].
- 15. veebruar – Helsingis oli Eesti jääpallimeeskonna esimene maavõistlus, kus võideti Saksamaad 10:0[2].
- 17. veebruar – algas 19. veebruarini kestnud rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks[1]. Hääletuse tulemusena nt lisandus õppekavasse usuõpetus[1].
- 17. veebruar – asutati Tallinna Linna Politsei Spordiring[2].
- 17. veebruar – Eesti kaotas esimese jääpallimaavõistluse Soomele, skoor jäi 0:22[2].
- 24. veebruar – järgmise päevani kestnud raamatukogutööliste kongressi käigus pandi alus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule[1].
- 27. aprill – ilmus Eesti Kirjanike Liidu ajakirja Looming esimene number[1].
- 13. mai – Eesti Rahva Muuseum kolis Raadi mõisa härrastemajja[1].
- 9. juuni – Eesti apostlik õigeusu kirik hakkas alluma Konstantinoopoli patriarhile, säilitades siiski laialdase autonoomia[1].
- 24. juuni – Kaunases toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, milles Eesti võitis 6:0. See oli ühtlasi Eesti esimene võit jalgpallimaavõistlustel; see oli Eesti 6. maavõistlusmäng[2].
- 30. juuni – algas 2. juulini kestnud VIII üldlaulupidu[1].
- 16. september – Tartus toimus esimene Balti riikide üliõpilaste olümpia. See oli SELLi mängude eelkäija[2].
- 19. september – Tallinnas toimus Eesti esimene jalgpalli maavõistlus Nõukogude Liiduga; Eesti kaotas 4:2[1].
- 1. oktoober – Tallinnas Nõmmel hakati õpetama politsei ja piirivalve tarvis teenistuskoeri[1].
- 3. oktoober – Tallinnas avati 21. algkooli hoone, mis oli esimene koolimaja kaheteistkümnest, mille ehitamise linnavalitsus oli hädavajalikuks pidanud[1].
- 20. oktoober – avati 17 km pikkune Valga ja Koikküla vaheline kitsarööpmeline raudtee, mis tegi Eestil võimalikuks kahe asula vahel liiklemiseks mitte kasutada Läti alal kulgevat raudteed[1].
- 16. november – algasid kaks päeva kestnud Eesti esimesed meistrivõistlused poksis[2].
- 20. november – kohtus esineb esimese Eesti naiskaitsjana vannutatud advokaadi abi Fanni-Benita Lippand[1].
- 25. november – avati Tallinna Hipodroom[2].
- 8. detsember – registreeriti Eesti Olümpiakomitee põhikiri[1].
- 12. detsember – Narvas avati uus raudteesild[1].
- 14. detsember – asutati Eesti Käsipalliliit (sinna kuulusid nii korv- kui võrkpall)[2].
- 28. detsember – Tartus toimus 29. detsembrini kestnud I üleriiklik hariduskongress[1]. Kongressil pandi alus Eesti Haridusliidule[1].
- 28. detsember – Tartus peeti esimest ajalooõpetajate päeva.[1]
- Asutati Eesti Kunstnikkude Rühm.
SündinudRedigeeri
- 14. jaanuar – Hugo Raudsaar, eesti astronoom
- 20. jaanuar – Nora Brockstedt, norra laulja
- 10. märts – Valter Ojakäär, eesti helilooja ja publitsist
- 12. märts – Hjalmar Andersen, norra kiiruisutaja
- 26. märts – Leida Laius, eesti filmilavastaja
- 4. aprill – Ilmar Jaks, eesti kirjanik
- 15. aprill – Artur Alliksaar, eesti luuletaja
- 22. aprill – Aaron Spelling, USA teleprodutsent
- 23. aprill – Manuel Mejía Vallejo, Colombia kirjanik ja ajakirjanik
- 4. mai – Eric Sykes, inglise filminäitleja
- 28. mai – Karl Vaino, Eesti NSV poliitik
- 31. mai – Rainier III, Monaco vürst
- 13. juuli – Mihhail Pugovkin, vene filminäitleja
- 25. august – Álvaro Mutis, Colombia kirjanik
- 16. september – Albert Cornelis Baantjer, hollandi kirjanik
- 17. september – Hank Williams, USA kantrilaulja
- 27. oktoober – Roy Lichtenstein, ameerika kunstnik
- 6. november – Aleksandra Tšudina, Nõukogude Liidu kergejõustiklane ja võrkpallur
- 25. november – Mauno Koivisto, Soome president 1982–1994
- 5. detsember – Vladimir Tendrjakov, vene kirjanik
SurnudRedigeeri
- 3. jaanuar – Jaroslav Hašek, tšehhi kirjanik
- 10. veebruar – Wilhelm Conrad Röntgen, saksa füüsik, Nobeli füüsikaauhind 1901
- 2. august – Warren G. Harding, USA 29. president (1921–1923)
- 7. september – Nikolai von Glehn, Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja
- 10. oktoober – Andrés Avelino Cáceres, endine Peruu president
- 12. detsember – Raymond Radiguet, prantsuse kirjanik
- 27. detsember – Gustave Eiffel, prantsuse insener ja arhitekt
Nobeli auhinnadRedigeeri
- füüsika – Robert Andrews Millikan
- keemia – Fritz Pregl
- meditsiin – Frederick Grant Banting, John James Richard Macleod
- kirjandus – William Butler Yeats
- rahu – auhinda välja ei antud