1923

6. juuli – jõustus NSV Liidu põhiseadus, mille kohaselt oli Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit demokraatlik föderatiivne riik ning kõrgeimaks võimuks rahvas. Sellega oli uue riigi moodustamine ametlikult lõpule jõudnud.
24. juuli – Türgi ning Itaalia, Jaapani, Kreeka, Prantsusmaa, Rumeenia, Serbia-Horvaatia-Sloveenia ja Suurbritannia vahel sõlmiti Lausanne'i rahu.

AugustRedigeeri

...

SeptemberRedigeeri

...

OktooberRedigeeri

29. oktoober – Türgi sai vabariigiks.

NovemberRedigeeri

1. november – Bruno Lucander asutas ettevõtte Aero O/Y, mis sai Finnairi eelkäijaks.
8. november – Adolf Hitler korraldas Münchenis õlleputši nime all tuntud ebaõnnestunud riigipöördekatse.

DetsemberRedigeeri

...

Sündmused EestisRedigeeri

6. jaanuar – toimusid Eesti I meistrivõistlused males, mille võitis Paul Rinne^[1].
14. jaanuar – Tallinnas asutati Rahvasteliidu Eesti Ühing^[1].
22. jaanuar – liikluseks avati 44 km pikkune Riisselja–Orajõe kitsarööpmeline raudtee^[1].
24. jaanuar – Balti Päästeselts tutvustas Saksamaalt ostetud Eesti uusimat aurikut Eestimaa^[1].
27. jaanuar – tõstja Voldemar Noormägi püstitas Narvas uue maailmarekordi kergekaalus (kuni 67,5 kg) kahe käega surumises, kui ta surus üles 88,5 kg^[2].
15. veebruar – Helsingis oli Eesti jääpallimeeskonna esimene maavõistlus, kus võideti Saksamaad 10:0^[2].
17. veebruar – algas 19. veebruarini kestnud rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks^[1]. Hääletuse tulemusena nt lisandus õppekavasse usuõpetus^[1].
17. veebruar – asutati Tallinna Linna Politsei Spordiring^[2].
17. veebruar – Eesti kaotas esimese jääpallimaavõistluse Soomele, skoor jäi 0:22^[2].
24. veebruar – järgmise päevani kestnud raamatukogutööliste kongressi käigus pandi alus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule^[1].
27. aprill – ilmus Eesti Kirjanike Liidu ajakirja Looming esimene number^[1].
13. mai – Eesti Rahva Muuseum kolis Raadi mõisa härrastemajja^[1].
9. juuni – Eesti apostlik õigeusu kirik hakkas alluma Konstantinoopoli patriarhile, säilitades siiski laialdase autonoomia^[1].
24. juuni – Kaunases toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, milles Eesti võitis 6:0. See oli ühtlasi Eesti esimene võit jalgpallimaavõistlustel; see oli Eesti 6. maavõistlusmäng^[2].
30. juuni – algas 2. juulini kestnud VIII üldlaulupidu^[1].
16. september – Tartus toimus esimene Balti riikide üliõpilaste olümpia. See oli SELLi mängude eelkäija^[2].
19. september – Tallinnas toimus Eesti esimene jalgpalli maavõistlus Nõukogude Liiduga; Eesti kaotas 4:2^[1].
1. oktoober – Tallinnas Nõmmel hakati õpetama politsei ja piirivalve tarvis teenistuskoeri^[1].
3. oktoober – Tallinnas avati 21. algkooli hoone, mis oli esimene koolimaja kaheteistkümnest, mille ehitamise linnavalitsus oli hädavajalikuks pidanud^[1].
20. oktoober – avati 17 km pikkune Valga ja Koikküla vaheline kitsarööpmeline raudtee, mis tegi Eestil võimalikuks kahe asula vahel liiklemiseks mitte kasutada Läti alal kulgevat raudteed^[1].
16. november – algasid kaks päeva kestnud Eesti esimesed meistrivõistlused poksis^[2].
20. november – kohtus esineb esimese Eesti naiskaitsjana vannutatud advokaadi abi Fanni-Benita Lippand^[1].
25. november – avati Tallinna Hipodroom^[2].
8. detsember – registreeriti Eesti Olümpiakomitee põhikiri^[1].
12. detsember – Narvas avati uus raudteesild^[1].
14. detsember – asutati Eesti Käsipalliliit (sinna kuulusid nii korv- kui võrkpall)^[2].
28. detsember – Tartus toimus 29. detsembrini kestnud I üleriiklik hariduskongress^[1]. Kongressil pandi alus Eesti Haridusliidule^[1].
28. detsember – Tartus peeti esimest ajalooõpetajate päeva.^[1]
Asutati Eesti Kunstnikkude Rühm.

SündinudRedigeeri

14. jaanuar – Hugo Raudsaar, eesti astronoom
20. jaanuar – Nora Brockstedt, norra laulja
10. märts – Valter Ojakäär, eesti helilooja ja publitsist
12. märts – Hjalmar Andersen, norra kiiruisutaja
26. märts – Leida Laius, eesti filmilavastaja
4. aprill – Ilmar Jaks, eesti kirjanik
15. aprill – Artur Alliksaar, eesti luuletaja
22. aprill – Aaron Spelling, USA teleprodutsent
23. aprill – Manuel Mejía Vallejo, Colombia kirjanik ja ajakirjanik
4. mai – Eric Sykes, inglise filminäitleja
28. mai – Karl Vaino, Eesti NSV poliitik
31. mai – Rainier III, Monaco vürst
13. juuli – Mihhail Pugovkin, vene filminäitleja
25. august – Álvaro Mutis, Colombia kirjanik
16. september – Albert Cornelis Baantjer, hollandi kirjanik
17. september – Hank Williams, USA kantrilaulja
27. oktoober – Roy Lichtenstein, ameerika kunstnik
6. november – Aleksandra Tšudina, Nõukogude Liidu kergejõustiklane ja võrkpallur
25. november – Mauno Koivisto, Soome president 1982–1994
5. detsember – Vladimir Tendrjakov, vene kirjanik

SurnudRedigeeri

3. jaanuar – Jaroslav Hašek, tšehhi kirjanik
10. veebruar – Wilhelm Conrad Röntgen, saksa füüsik, Nobeli füüsikaauhind 1901
2. august – Warren G. Harding, USA 29. president (1921–1923)
7. september – Nikolai von Glehn, Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja
10. oktoober – Andrés Avelino Cáceres, endine Peruu president
12. detsember – Raymond Radiguet, prantsuse kirjanik
27. detsember – Gustave Eiffel, prantsuse insener ja arhitekt

Nobeli auhinnadRedigeeri

füüsika – Robert Andrews Millikan
keemia – Fritz Pregl
meditsiin – Frederick Grant Banting, John James Richard Macleod
kirjandus – William Butler Yeats
rahu – auhinda välja ei antud

ViitedRedigeeri

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ^1,19 ^1,20 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 207–209
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 ^2,8 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ^1,19 ^1,20 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 207–209

[ESBL-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 ^2,8 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[1]

[2]