27. aprill
kuupäev
| << Aprill >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2025 | ||||||
27. aprill on Gregoriuse kalendri 117. (liigaastal 118.) päev. Juliuse kalendri järgi 14. aprill (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1743 – Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna keelustas vennastekoguduse liikumise.[1]
- 1805 – avati Viljandi linna tütarlastekool.[2]
- 1907 – Eesti duumasaadikud andsid Riigiduumale üle projekti "Eestimaa kubermangu maakorralduse põhimõtted".[3]
- 1919 – Strenči all hukkus soomusrongide divisjoni ülem, üks Vabadussõja legendaarsemaid komandöre Anton Irv.
- 1923 – ilmus Eesti Kirjanike Liidu ajakirja Looming esimene number.[2]
- 1928 – Tallinnas avati esimene autonäitus: eksponeeriti 22 sõidu- ja 8 veoautot.[2]
- 1933 – Eesti Spordi Keskliidu juhatuse esimehe kohalt lahkus Johan Laidoner ja tema asemele valiti Ado Anderkopp.[4]
- 1938 – Tallinnas lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.[4]
- 1939 – Paul Keres võitis Margate'i maleturniiri.[4]
- 1940 – Maardus pandi pidulikult nurgakivi AS-i Eesti Fosforiit fosforiiditehasele.[5]
- 1957 – Johannes Sikkar valiti ühinenud põllumeeste erakonna esimeheks.
- 2007 – pronksiööd: Tõnismäel asunud pronkssõduri ausammas demonteeriti ja paigutati ümber Kaitseväe kalmistule.
Maailmas
muuda- 1296 – Dunbari lahing, esimene suur lahing Šotimaa esimeses iseseisvussõjas.
- 1521 – Filipiinidel Mactani saarel tapeti võitluses pärimaiste hõimudega pealik Lapu-Lapu juhtimisel Fernao de Magalhaes, ümbermaailmareisi juhtimise võttis üle Juan Sebastián Elcano.
- 1565 – rajati Cebu, esimene Hispaania asula Filipiinidel.
- 1763 – Fort Detroiti lähedal peetud kohtumisel ühinesid mitme algonkini hõimude saadikud Ottawa pealiku Pontiaci juhtimisel võitluseks Briti koloniaalvõimude vastu Suure järvistu ääres.
- 1784 – pärast mitmeaastast tsensorikeeldu lubati Pariisis lavastada Pierre Augustin Caron de Beaumarchaisi komöödiat "Figaro pulm".
- 1828 – teadusuuringutele avati Londoni loomaaed. Külastajatele avati see 1847. aastal.
- 1883 – Kuninganna Victoria asutas sõjalise autasuna teenete eest haigete hoolekandes kuningliku Punase Risti ordeni Royal Red Cross.
- 1908 – Londonis avati 1908. aasta suveolümpiamängud.[6]
- 1909 – Osmanite impeeriumis kukutati sultan Abdülhamit II.
- 1922 – moodustati Jakuudi ANSV.[7]
- 1940 – Soome sõjaminister Rudolf Walden teatas, et Soomes jääb kehtima tsensuur[8].
- 1945 – Teine maailmasõda: Briti väed hõivasid Bremeni.[9]
- 1960 – Togo, senine Prantsusmaa valitsemise all olnud ÜRO hooldusterritoorium, iseseisvus.
- 1961 – Sierra Leone kuulutas end Suurbritanniast sõltumatuks.
- 1975 – itaallanna Lella Lombardi tuli esimese naisena Vormel 1 GP etapil punktikohale.
- 1992 – senised Jugoslaavia liiduvabariigid Serbia ja Montenegro moodustasid Jugoslaavia Liitvabariigi.
- 2018 – Põhja-Korea riipipea Kim Jong-un ja Lõuna-Korea president Moon Jae-in kohtusid Panmunjeomis. See oli esimene kord, kui Põhja-Korea riigipea astus Lõuna-Korea pinnale.
Sündinud
muuda
Pikemalt artiklis Sündinud 27. aprillil
- 1759 – Mary Wollstonecraft, inglise kirjanik
- 1791 – Samuel F. B. Morse, ameerika leiutaja ja kunstnik, morse looja
- 1820 – Herbert Spencer, inglise filosoof
- 1874 – Paul Sepp, eesti maalikunstnik
- 1960 – Riho Suun, eesti jalgrattur
- 1962 – Kersti Markus, eesti kunstiajaloolane
- 1971 – Olari Elts, eesti dirigent
- 1984 – Patrick Stump, ameerika helilooja, laulja
- 1986 – Dinara Safina, Venemaa tennisist
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 27. aprillil
- 1521 – Fernâo de Magalhâes, portugali meresõitja.
- 1530 – Jacopo Sannazaro, itaalia luuletaja
- 1891 – Joachim Oppenheim, rabi
- 1915 – Aleksandr Skrjabin, vene helilooja
- 1919 – Anton Irv, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja väejuht
- 1937 – Antonio Gramsci, Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof
- 1940 – Hindrek Rikand, Eesti sideametkonna esimene juht
- 1972 – Kwame Nkrumah, Ghana poliitik
- 1986 – Eduard Imhof, šveitsi kartograaf
- 1990 – Kaarel Vahtras, eesti agronoom
- 1995 – Willem Frederik Hermans, hollandi kirjanik
- 2002 – Ilmar Külvet, väliseesti kirjanik ja ajakirjanik
- 2003 – Piet Roozenburg, hollandi kabetaja
- 2005 – Lew R. Berg, eesti kirjanik
- 2007 – Kirill Lavrov, vene näitleja
Pühad
muuda- ...
Ilmarekordid
muuda- ...
Viited
muuda- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 99
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 113
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 171
- ↑ 4,0 4,1 4,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ "1940. aasta: eel- ja järellugu". Tallinn, 1991, lk. 42
- ↑ http://corporate.olympics.com.au/games/london-1908
- ↑ Andrus Park. End of an empire? : a conceptualization of the Soviet disintegration crisis 1985-1991. Tartu, 2009, lk. 276
- ↑ Soomes jääb sõjatsensuur. Rahvaleht, 27. aprill 1940, nr. 99, lk. 3
- ↑ http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=27.4.1945