Ava peamenüü

SELLi mängud on rahvusvahelised üliõpilasspordi võistlused, mida peetakse vaheldumisi Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus. Sellest ka nimi SELL, mis tuleneb korraldajamaade emakeelsete nimede esitähtedest.

SELLi mängude lühiajaluguRedigeeri

1908. aastal asutasid Tartu Ülikooli üliõpilased oma spordiklubi. Selle hilisem õigusjärglane Eesti Akadeemiline Spordiklubi ühendas spordist huvitatud üliõpilasi üle 1918. aastal asutatud noore Eesti Vabariigi.

1923. aastal peeti esimesed regionaalsed rahvusvahelised üliõpilaste spordivõistlused, mis said hiljem tuntuks kui SELLi mängud.

Aastatel 19231940 toimusid SELLi Suvemägud kolmeteistkümnel, SELLi Talimängud (alates 1929. aastast) viiel ja SELLi Maleolümpiad (alates 1937. aastast) kolmel korral. Esimesed SELLi mängud korraldati 14.–16. septembril 1923 Tartus ja selle perioodi viimased (talimängud) 2.–3. märtsil 1940 Otepääl.

29. novembril 1936 otsustas SELL-i keskbüroo võtta Baltimaade üliõpilaskondade vaheliseks läbikäimiskeeleks saksa keele[1].

SELLi mängude algatamist ja käivitamist tuleb lugeda Eesti üliõpilaskonna juhtide ja Eesti Akadeemilise Spordiklubi aktivistide kõige väljapaistvamaks saavutuseks. Vaid Lääne-Euroopas oli tehtud esimesi katseid riikidevaheliste üliõpilasvõistluste korraldamiseks, kuid seal oli toeks Rahvusvaheline Üliõpilasspordiliit (CIE). Põhjamaades ja Ida-Euroopas midagi sellist veel ei kavandatud ja nelja riigi üliõpilassportlaste ühendamine oli ennekuulmatu julgustükk. Eesti üliõpilasspordi tippaastad olid 1937–1940. SELLi mängud olid laienenud, korraldus paika pandud, huvi ja tagajärjed tõusnud, majanduslik heaolu suurenenud. Balti riikide üliõpilassportlaste rahvusvahelised sidemed katkestas nõukogude okupatsioon 1940. aastal.

1991. aastal toimus Eesti Vabariigi taasiseseisvumine ja 1992. aastal asutati Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL). 1997. aastal organiseeris EASL nelja Balti regiooni riigi üliõpilasspordi esindajate kohtumise, kus otsustati, et SELLi mängude traditsioon tuleb taastada.

75 aastat pärast esimeste SELLi mängude toimumist (1923), 1998. aasta mais toimusid esimesed SELLi mängud pärast nõukogude okupatsiooni lõppemist. Osales 800 sportlast 59 ülikoolist ja 13 riigist. Eesti Akadeemiline Spordiliit taastas oma staatuse Balti regiooni üliõpilaste spordivõistluste initsiaatori ja koordineerijana.

Mängude kavas olevad spordialadRedigeeri

Kergejõustik, ujumine, judo, orienteerumine, male, korvpall, võrkpall, jalgpall, saalihoki.

Lisaks neile aladele on mõnel aastal kavas olnud ka tennis, sulgpall, lauatennis, maadlus, iluvõimlemine.

Talimängudel on võisteldud murdmaasuusatamises, kiir- ja iluuisutamises, jäähokis.

SELLi mängud läbi aegadeRedigeeri

SELLi SuvemängudRedigeeri

Jrk Aeg Koht
I 1923   Eesti Tartu
II 1924   Läti Riia
III 1926   Soome Helsingi
IV 1929   Leedu Kaunas
V 1930   Eesti Tallinn
VI 1931   Läti Riia
VII 1932   Soome Helsingi
VII 1933   Leedu Kaunas
IX 1934   Eesti Tartu
X 1935   Läti Riia
XI 1936   Soome Helsingi
XII 1937   Leedu Kaunas
XIII 1938   Eesti Tartu
XIV 1939   Läti Riia (jäeti ära)
1940–1997 mänge ei toimunud
XV 1998   Eesti Tartu
XVI 1999   Leedu Kaunas
XVII 2000   Läti Jelgava
XVIII 2001   Eesti Tartu
XIX 2003   Leedu Kaunas
XX 2004   Soome Tampere
XXI 2005   Läti Riia
XXII 2006   Eesti Tartu
XXIII 2007   Leedu Kaunas
XXIV 2008   Soome Espoo
XXV 2009   Läti Jelgava
XXVI 2010   Eesti Tartu
XXVII 2011   Leedu Kaunas
XXVIII 2012   Soome Espoo
XXIX 2013   Läti Riia
XXX 2014   Eesti Tartu

SELLi TalimängudRedigeeri

  • I 1929 Riia
  • II 1931 Helsingi
  • III 1933 Kaunas (jäeti ära)
  • IV 1935 Riia, Sigulda
  • V 1938 Zarasai
  • VI 1940 Otepää

SELLi MaleolümpiaadRedigeeri

  • I 1937 Riia
  • II 1938 Tartu
  • III 1939 Helsingi

ViitedRedigeeri

  1. Saksa keel – üliõpilaste rahvusvaheliseks keeleks. Rahvaleht, 30. november 1936, nr. 140, lk. 1.

VälislingidRedigeeri