SELLi mängud
SELLi mängud on rahvusvahelised üliõpilasspordivõistlused, mida peetakse vaheldumisi Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus. Sellest ka nimi SELL, mis tuleneb korraldajamaade emakeelsete nimede esitähtedest.
SELLi mängude lühiajalugu
muuda1908. aastal asutasid Tartu Ülikooli üliõpilased oma spordiklubi. Selle hilisem õigusjärglane Eesti Akadeemiline Spordiklubi ühendas spordist huvitatud üliõpilasi üle 1918. aastal asutatud noore Eesti Vabariigi.
1923. aastal peeti esimesed regionaalsed rahvusvahelised üliõpilaste spordivõistlused, mis said hiljem tuntuks kui SELLi mängud.
Aastatel 1923–1940 toimusid SELLi suvemängud kolmeteistkümnel, SELLi talimängud (alates 1929. aastast) viiel ja SELLi maleolümpiaad (alates 1937. aastast) kolmel korral. Esimesed SELLi mängud korraldati 14.–16. septembril 1923 Tartus ja selle perioodi viimased (talimängud) 2.–3. märtsil 1940 Otepääl.
29. novembril 1936 otsustas SELL-i keskbüroo võtta Baltimaade üliõpilaskondade vaheliseks läbikäimiskeeleks saksa keele[1].
SELLi mängude algatamist ja käivitamist tuleb lugeda Eesti üliõpilaskonna juhtide ja Eesti Akadeemilise Spordiklubi aktivistide kõige väljapaistvamaks saavutuseks. Vaid Lääne-Euroopas oli tehtud esimesi katseid riikidevaheliste üliõpilasvõistluste korraldamiseks, kuid seal oli toeks Rahvusvaheline Üliõpilasspordiliit (CIE). Põhjamaades ja Ida-Euroopas midagi sellist veel ei kavandatud ja nelja riigi üliõpilassportlaste ühendamine oli ennekuulmatu julgustükk. Eesti üliõpilasspordi tippaastad olid 1937–1940. SELLi mängud olid laienenud, korraldus paika pandud, huvi ja tagajärjed tõusnud, majanduslik heaolu suurenenud. Balti riikide üliõpilassportlaste rahvusvahelised sidemed katkestas Nõukogude okupatsioon 1940. aastal.
1991. aastal toimus Eesti Vabariigi taasiseseisvumine ja 1992. aastal asutati Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL). 1997. aastal organiseeris EASL nelja Balti regiooni riigi üliõpilasspordi esindajate kohtumise, kus otsustati, et SELLi mängude traditsioon tuleb taastada.
75 aastat pärast esimeste SELLi mängude toimumist (1923), 1998. aasta mais toimusid esimesed SELLi mängud pärast Nõukogude okupatsiooni lõppemist. Osales 800 sportlast 59 ülikoolist ja 13 riigist. Eesti Akadeemiline Spordiliit taastas oma staatuse Balti regiooni üliõpilaste spordivõistluste initsiaatori ja koordineerijana.
Mängude kavas olevad spordialad
muudaKergejõustik, ujumine, judo, orienteerumine, male, korvpall, võrkpall, jalgpall, saalihoki.
Lisaks neile aladele on mõnel aastal kavas olnud ka tennis, sulgpall, lauatennis, maadlus, iluvõimlemine.
Talimängudel on võisteldud murdmaasuusatamises, kiir- ja iluuisutamises, jäähokis.
SELLi mängud läbi aegade
muudaSELLi suvemängud
muudaJrk | Aeg | Koht |
I | 1923 | Eesti Tartu |
II | 1924 | Läti Riia |
III | 1926 | Soome Helsingi |
IV | 1929 | Leedu Kaunas |
V | 1930 | Eesti Tallinn |
VI | 1931 | Läti Riia |
VII | 1932 | Soome Helsingi |
VII | 1933 | Leedu Kaunas |
IX | 1934 | Eesti Tartu |
X | 1935 | Läti Riia |
XI | 1936 | Soome Helsingi |
XII | 1937 | Leedu Kaunas |
XIII | 1938 | Eesti Tartu |
XIV | 1939 | Läti Riia (jäeti ära) |
1940–1997 | mänge ei toimunud | |
XV | 1998 | Eesti Tartu |
XVI | 1999 | Leedu Kaunas |
XVII | 2000 | Läti Jelgava |
XVIII | 2001 | Eesti Tartu |
XIX | 2003 | Leedu Kaunas |
XX | 2004 | Soome Tampere |
XXI | 2005 | Läti Riia |
XXII | 2006 | Eesti Tartu |
XXIII | 2007 | Leedu Kaunas |
XXIV | 2008 | Soome Espoo |
XXV | 2009 | Läti Jelgava |
XXVI | 2010 | Eesti Tartu |
XXVII | 2011 | Leedu Kaunas |
XXVIII | 2012 | Soome Espoo |
XXIX | 2013 | Läti Riia |
XXX | 2014 | Eesti Tartu |
SELLi talimängud
muuda- I 1929 Riia
- II 1931 Helsingi
- III 1933 Kaunas (jäeti ära)
- IV 1935 Riia, Sigulda
- V 1938 Zarasai
- VI 1940 Otepää
SELLi maleolümpiaad
muuda- I 1937 Riia
- II 1938 Tartu
- III 1939 Helsingi
Viited
muuda- ↑ Saksa keel – üliõpilaste rahvusvaheliseks keeleks. Rahvaleht, 30. november 1936, nr. 140, lk. 1.