Riia
See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Riia (läti Rīga [
r'iiga ], latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn. Linn asub Daugava jõe alamjooksul. Riia on Baltimaade suurim linn.
| Riia | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 Ülevalt vasakult päripäeva: Vabadussammas, Riia linnavolikogu hoone, Mustpeade maja, Läti Rahvusooper, Līvu väljak. | |||
| |||
| Pindala: | 307,2 km² | ||
| Elanikke: |
632 614 (1.01.2019)[1]  | ||
|
| |||
| Koordinaadid: | 56° 57′ N, 24° 6′ E | ||
  | |||
|
www | |||
Riia ajalooline kesklinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.
LoodusRedigeeri
KliimaRedigeeri
Riias on aasta keskmine sademete hulk 633 mm. Kõige vihmasem kuu on juuli (85 mm), kõige kuivem veebruar (27 mm).
LinnahaldusRedigeeri
Riia on Läti presidendi, parlamendi, ülemkohtu ja ministeeriumite asukoht.
Linnavalitsuse asukoht on Riia raekoda Riia vanalinnas. Linnavolikogul on 60 liiget ja selle koosseis valitakse iga 4 aasta tagant kohalike omavalitsuste valimistel. Volikogus on 3 fraktsiooni: Koosmeel (S)/Au teenida Riga! (GKR), Rahvuslik Liit (NA) ja Ühtsus (V). Volikogu valib linnapea, kelleks alates 2009. aastast on venelane Nils Ušakovs.
Pikemalt artiklis Riia linnapeade loend
Riia linnaosadRedigeeri
- Kurzeme rajoon (Kurzemes rajons)
- Zemgale eeslinn (Zemgales priekšpilsēta)
- Põhjarajoon (Ziemeļu rajons)
- Vidzeme eeslinn (Vidzemes priekšpilsēta)
- Keskrajoon (Centra rajons)
- Latgale eeslinn (Latgales priekšpilsēta)
RahvastikRedigeeri
Elanike arvRedigeeri
|
|
|
|
|
Riias oli 1800. aastal 29 663 meessoost elanikku, neist 12 778 (43%) sakslasi, 7445 (25%) lätlasi ja 4055 (13,6%) venelasi.
Hulgast võimuvahetustest hoolimata oli Riias kogu aeg linnakodanikest kõige mõjukam rahvus sakslased. 1867. aastal olid 42,9% linnaelanikest sakslased. Linna ametlik keel oli saksa keel kuni venestamiseni. Aastal 1891 sai linna ametlikuks keeleks vene keel.
Riia elanikest moodustasid nõukogude aja lõpus 1989. aastal lätlased üksnes 36,5% ja venelased 47,3%. Läti rahvuspoliitika tulemusena (näiteks ei antud inimestele, kes polnud õigusjärgsed Läti kodanikud, automaatselt Läti kodakondsust) said lätlased 2006. aastal taas Riia suurimaks rahvusrühmaks. 2008. aastal olid Riia elanikest lätlased 42,3% ja venelased 41,0%. 2010. aasta seisuga olid riialastest valgevenelased 4,2%, ukrainlased 3,9%, poolakad 2,0% ja teised rahvused 5,8%.
KultuurRedigeeri
Riias asuvad Läti Rahvusooper (asutatud 1918), Läti Rahvusteater (asutatud 1919), Riia Vene Teater (asutatud 1883), Daile Teater (asutatud 1920), Läti Riiklik Nukuteater (asutatud 1944) ja Uus Riia Teater (asutatud 1992).
Muuseumidest on siin Läti Rahvuslik Kunstimuuseum ja Läti Etnograafiline Vabaõhumuuseum.
2003. aastal toimus Riias 2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus. Riia oli 2014. aastal Euroopa kultuuripealinn.
Riias ja Lätis on populaarseteks spordialadeks jäähoki ning jalgpall ja korvpall ja linnas asuvad suured spordikeskused: Skonto Arēna ja tegutsevad spordiklubid Skonto FC ja JFK Olimps.
LinnataristuRedigeeri
Riia linn asetseb Daugava jõe lääne ja idakaldal ning linna funktsioneerimises omavad suurt tähendust üle jõe ehitatud kolm silda: Raudteesild, Kivisild ja Lõunasild. Olemasolevatest sildadest vanim on Riia raudteesild. 2008. aastal lõpetati uue Lõunasilla esimese osa ehitus ja 17. novembril avati see liikluseks. Lõunasild on Baltimaade suurim ehitusprojekt viimase 20 aasta jooksul. Selle eesmärk on aidata vähendada ummikuid ja liiklust linna keskmes.
Riia ühistranspordivõrku kuuluvad trammi-, trollibussi- ja autobussiliinid. Lisaks pakuvad paljud eraettevõtjad väikebussiteenust.
1970ndate lõpus, kui Riia rahvaarv hakkas lähenema miljonile (NSV Liidus metroo rajamise tingimus), hakati Riiasse kavandama metrood. Metroo pidi koosnema 3 liinist ja sisaldama 33 peatust, ja valmima 2021. aastaks. 1980ndate lõpus toimunud Baltimaade ärkamisaja protestide tõttu aga metroo ehitus peatati. Peale Läti taasiseseisvumist on ka Riia rahvaarv kiiresti langenud, mis teeks metroo rajamise isegi Euroopa Liidu rahastamisel lähiajal võimatuks.
- Pikemalt artiklis Riia sildade loend
TransportRedigeeri
Riia on oma keskse asendi ja rahvastiku kontsentratsiooni tõttu olnud alati Läti transpordikeskus.
Riiat läbivad maanteed E22 ida-lääne suunal ja E67 (Via Baltica) põhja-lõuna suunal.
Riia sadamal on parvlaevaühendus Lübecki ja Stockholmiga. Seal tegutsevad laevandusettevõtted Tallink ja DFDS Tor Line. Läti lipu all sõidavad reisilaevad "Romantika" ja "Isabelle", mis väljuvad Riia reisiterminalist Riia vanalinna lähedalt.
Riia lennujaama liiklustihedus kahekordistus ajavahemikus 1993–2004. Riia lähedal Rumbulas ja Spilves on ka kaks endist Nõukogude sõjaväelennuvälja.
Reisirongid ühendavad Riiat kogu ülejäänud Lätiga, samuti Venemaa ja Eestiga.
AjaluguRedigeeri
| Riia vanalinn | |
|---|---|
 UNESCO maailmapärand | |
 | |
| Asukoht |
 Läti |
| Tüüp | Kultuurimälestis |
| Kriteeriumid | I, II |
| Viited | 852 |
| Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
| Koordinaadid | 56° 57′ 15″ N, 24° 7′ 0″ E |
| Nimekirja arvatud | 1997 (21. istung) |
| * Regioon on UNESCO määratletud | |
- Pikemalt artiklis Riia ajalugu
Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt.
Alates 1282. aastast kuulus Riia Hansa Liitu ning linn oli edukas kaubalinn ja linna juhtis auväärsetest linnakodanikest valitud Riia raad.
Järgnevatel sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks.
SõpruslinnadRedigeeri
Vaata kaRedigeeri
- Vabadussammas
- Riia bussijaam
- Riia Jakobi eesti kogudus
- Riia tele- ja raadiotorn
- Riia–Daugavpilsi raudtee
- Riia Eesti Põhikool
- Riia õigus
- Riia metsakalmistu
- Riia linna kunstikool
- Läti Muusikaakadeemia
- Läti Mereakadeemia
- Läti Spordipedagoogika Akadeemia
- Peeter I ausammas Riias
- Tallinas iela
- Võidu park
- Riia Prantsuse Lütseum
- Riia lütseum
- Riia Eesti Maja
ViitedRedigeeri
- ↑ Läti statistika keskamet, vaadatud 2.06.2019.
VälislingidRedigeeri
 |
Vikisõnastiku artikkel: Riia |
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Riia |
- Riia koduleht (läti, vene, inglise ja prantsuse keeles)
- Fotod
- Fotod