Riia

Riia
läti	Rīga
	Ülevalt vasakult päripäeva: Vabadussammas, Riia linnavolikogu hoone, Mustpeade maja, Läti Rahvusooper, Līvu väljak
	Riia lipp Riia vapp
Pindala:	304 km² (2021)
Elanikke:	614 618 (1.01.2021)
Koordinaadid:	56° 57′ N, 24° 6′ E

Riia (läti Rīga [ r'iiga ⁱ], latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn. Linn asub Daugava jõe alamjooksul. Riia on Baltimaade suurim linn.

Riia ajalooline kesklinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

LoodusRedigeeri

Linna järgi on oma nime saanud siluri Rīga kihistu.^[3]

KliimaRedigeeri

Riias on aasta keskmine sademete hulk 633 mm. Kõige vihmasem kuu on juuli (85 mm), kõige kuivem veebruar (27 mm).

LinnahaldusRedigeeri

Riia on Läti presidendi, parlamendi, ülemkohtu ja ministeeriumite asukoht.

2003. aastal taastatud Riia Linnavalitsuse hoone

Vana Riia raekoda, mis hävines teises maailmasõjas

Linnavalitsuse asukoht on Riia raekoda Riia vanalinnas. Linnavolikogul on 60 liiget ja selle koosseis valitakse iga nelja aasta tagant kohalike omavalitsuste valimistel. Volikogus on kolm fraktsiooni: Koosmeel (S) / Au teenida Riiat! (GKR), Rahvuslik Liit (NA) ja Ühtsus (V). Volikogu valib linnapea. 2009–2019 oli linnapea Nils Ušakovs.

Pikemalt artiklis Riia linnapeade loend

Riia linnaosadRedigeeri

Kurzeme rajoon (Kurzemes rajons)
Zemgale eeslinn (Zemgales priekšpilsēta)
Põhjarajoon (Ziemeļu rajons)
Vidzeme eeslinn (Vidzemes priekšpilsēta)
Keskrajoon (Centra rajons)
Latgale eeslinn (Latgales priekšpilsēta)

RahvastikRedigeeri

Elanike arvRedigeeri

Aasta	Elanikke
1767	19 500
1800	29 500
1840	60 000
1867	102 600
1881	169 300
1897	282 200
1913	517 500
1920	185 100
1930	377 900
1940	353 800

Aasta	Elanikke
1941	335 200
1945	228 200
1950	482 300
1955	566 900
1959	580 400
1965	665 200
1970	731 800
1975	795 600
1979	835 500
1987	900 300

Aasta	Elanikke
1990	909 135
1991	900 455
1992	889 741
1993	863 657
1994	843 552
1995	824 988
1996	810 172
1997	797 947
1998	786 612
1999	776 008

Aasta	Elanikke
2000	764 329
2001	756 627
2002	747 157
2003	739 232
2004	735 241
2005	731 762
2006	727 578
2007	722 485
2008	719 613
2009	715 978

Aasta	Elanikke
2010	709 145
2011	703 581
2012	699 203
2020	627 487

Riias oli 1800. aastal 29 663 meessoost elanikku, neist 12 778 (43%) sakslasi, 7445 (25%) lätlasi ja 4055 (13,6%) venelasi.

Hulgast võimuvahetustest hoolimata oli Riias kogu aeg linnakodanikest kõige mõjukam rahvus sakslased. 1867. aastal olid 42,9% linnaelanikest sakslased. Linna ametlik keel oli saksa keel kuni venestamiseni. Aastal 1891 sai linna ametlikuks keeleks vene keel.

Riia elanikest moodustasid nõukogude aja lõpus 1989. aastal lätlased üksnes 36,5% ja venelased 47,3%. Läti rahvuspoliitika tulemusena (näiteks ei antud inimestele, kes polnud õigusjärgsed Läti kodanikud, automaatselt Läti kodakondsust) said lätlased 2006. aastal taas Riia suurimaks rahvusrühmaks. 2008. aastal olid Riia elanikest lätlased 42,3% ja venelased 41,0%. 2010. aasta seisuga olid riialastest valgevenelased 4,2%, ukrainlased 3,9%, poolakad 2,0% ja teised rahvused 5,8%.

Läti Rahvusooper

KultuurRedigeeri

Riias asuvad Läti Rahvusooper (asutatud 1918), Läti Rahvusteater (asutatud 1919), Riia Vene Teater (asutatud 1883), Daile Teater (asutatud 1920), Läti Riiklik Nukuteater (asutatud 1944) ja Uus Riia Teater (asutatud 1992).

Muuseumidest on seal Läti Rahvuslik Kunstimuuseum ja Läti Etnograafiline Vabaõhumuuseum.

Raudteesild (läti Dzelzceļa tilts)

Kivisild (läti Akmens tilts)

Vantsild (läti Vanšu tilts)

2003. aastal toimus Riias 2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus. Riia oli 2014. aastal Euroopa kultuuripealinn.

Riias ja Lätis on populaarsed spordialad jäähoki, jalgpall ja korvpall. Linnas asuvad suured spordikeskused, näiteks Skonto Arēna, ning tegutsevad spordiklubid Skonto FC ja JFK Olimps.

LinnataristuRedigeeri

Riia linn asetseb Daugava jõe lääne- ja idakaldal ning linna talitluses omavad suurt tähendust üle jõe ehitatud kolm silda: Raudteesild, Kivisild ja Lõunasild. Neist sildadest vanim on Raudteesild. 2008. aastal lõpetati uue Lõunasilla esimese osa ehitus ja 17. novembril avati see liikluseks. Lõunasild on Baltimaade suurim ehitusprojekt viimase 20 aasta jooksul. Selle eesmärk on aidata vähendada ummikuid ja liiklust linna keskmes.

Riia ühistranspordivõrku kuuluvad trammi-, trollibussi- ja autobussiliinid. Lisaks pakuvad paljud eraettevõtjad väikebussiteenust.

1970. aastate lõpus, kui Riia rahvaarv hakkas lähenema miljonile (NSV Liidus metroo rajamise tingimus), hakati Riiasse kavandama metrood. Metroo pidi koosnema 3 liinist ja sisaldama 33 peatust, ja valmima 2021. aastaks. 1980. aastate lõpus toimunud Baltimaade ärkamisaja protestide tõttu aga metroo ehitus peatati. Pärast Läti taasiseseisvumist on ka Riia rahvaarv kiiresti langenud, mis teeks metroo rajamise isegi Euroopa Liidu rahastamisel lähiajal võimatuks.

TransportRedigeeri

Riia on oma keskse asendi ja rahvastiku kontsentratsiooni tõttu olnud alati Läti transpordikeskus.

Riiat läbivad maanteed E22 ida-lääne suunal ja E67 (Via Baltica) põhja-lõuna suunal.

Riia sadamal on parvlaevaühendus Lübecki ja Stockholmiga. Seal tegutsevad laevandusettevõtted Tallink ja DFDS Tor Line. Läti lipu all sõidavad reisilaevad Romantika ja Isabelle, mis väljuvad Riia reisiterminalist Riia vanalinna lähedalt.

Riia lennujaama liiklustihedus kahekordistus ajavahemikus 1993–2004. Riia lähedal Rumbulas ja Spilves on ka kaks endist Nõukogude sõjaväelennuvälja.

Reisirongid ühendavad Riiat kogu ülejäänud Lätiga, samuti Venemaa ja Eestiga.

AjaluguRedigeeri

Pikemalt artiklis Riia ajalugu

Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ja Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt.

1282. aastast kuulus Riia Hansa Liitu, linn oli edukas kaubalinn ning linna juhtis auväärsetest linnakodanikest valitud Riia raad.

Järgnenud sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks.