Vikipeedia

Riia

Läti Vabariigi pealinn

Riia (läti Rīga [Helifaili info r'iiga i], latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn. Linn asub Daugava jõe alamjooksul. Riia on Baltimaade suurim linn.

Riia
läti Rīga
Riga montage.jpg
Ülevalt vasakult päripäeva: Vabadussammas, Riia linnavolikogu hoone, Mustpeade maja, Läti Rahvusooper, Līvu väljak
Pindala: 304 km² [1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 632 614 (1.01.2019)[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 56° 57′ N, 24° 6′ E
Riia (Läti)
Riia

Riia ajalooline kesklinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

LoodusRedigeeri

Linna järgi on oma nime saanud siluri Rīga kihistu.<ref>Stratigraafia terminoloogia

KliimaRedigeeri

Riias on aasta keskmine sademete hulk 633 mm. Kõige vihmasem kuu on juuli (85 mm), kõige kuivem veebruar (27 mm).

LinnahaldusRedigeeri

Riia on Läti presidendi, parlamendi, ülemkohtu ja ministeeriumite asukoht.

 
2003. aastal taastatud Riia Linnavalitsuse hoone
 
Vana Riia raekoda, mis hävines teises maailmasõjas

Linnavalitsuse asukoht on Riia raekoda Riia vanalinnas. Linnavolikogul on 60 liiget ja selle koosseis valitakse iga 4 aasta tagant kohalike omavalitsuste valimistel. Volikogus on 3 fraktsiooni: Koosmeel (S) / Au teenida Riga! (GKR), Rahvuslik Liit (NA) ja Ühtsus (V). Volikogu valib linnapea. 2009–2019 oli linnapea Nils Ušakovs.

  Pikemalt artiklis Riia linnapeade loend

Riia linnaosadRedigeeri

RahvastikRedigeeri

Elanike arvRedigeeri

Aasta Elanikke
1767 19 500
1800 29 500
1840 60 000
1867 102 600
1881 169 300
1897 282 200
1913 517 500
1920 185 100
1930 377 900
1940 353 800
Aasta Elanikke
1941 335 200
1945 228 200
1950 482 300
1955 566 900
1959 580 400
1965 665 200
1970 731 800
1975 795 600
1979 835 500
1987 900 300
Aasta Elanikke
1990 909 135
1991 900 455
1992 889 741
1993 863 657
1994 843 552
1995 824 988
1996 810 172
1997 797 947
1998 786 612
1999 776 008
Aasta Elanikke
2000 764 329
2001 756 627
2002 747 157
2003 739 232
2004 735 241
2005 731 762
2006 727 578
2007 722 485
2008 719 613
2009 715 978
Aasta Elanikke
2010 709 145
2011 703 581
2012 699 203
2020 627 487

Riias oli 1800. aastal 29 663 meessoost elanikku, neist 12 778 (43%) sakslasi, 7445 (25%) lätlasi ja 4055 (13,6%) venelasi.

Hulgast võimuvahetustest hoolimata oli Riias kogu aeg linnakodanikest kõige mõjukam rahvus sakslased. 1867. aastal olid 42,9% linnaelanikest sakslased. Linna ametlik keel oli saksa keel kuni venestamiseni. Aastal 1891 sai linna ametlikuks keeleks vene keel.

Riia elanikest moodustasid nõukogude aja lõpus 1989. aastal lätlased üksnes 36,5% ja venelased 47,3%. Läti rahvuspoliitika tulemusena (näiteks ei antud inimestele, kes polnud õigusjärgsed Läti kodanikud, automaatselt Läti kodakondsust) said lätlased 2006. aastal taas Riia suurimaks rahvusrühmaks. 2008. aastal olid Riia elanikest lätlased 42,3% ja venelased 41,0%. 2010. aasta seisuga olid riialastest valgevenelased 4,2%, ukrainlased 3,9%, poolakad 2,0% ja teised rahvused 5,8%.

 
Läti Rahvusooper

KultuurRedigeeri

Riias asuvad Läti Rahvusooper (asutatud 1918), Läti Rahvusteater (asutatud 1919), Riia Vene Teater (asutatud 1883), Daile Teater (asutatud 1920), Läti Riiklik Nukuteater (asutatud 1944) ja Uus Riia Teater (asutatud 1992).

Muuseumidest on seal Läti Rahvuslik Kunstimuuseum ja Läti Etnograafiline Vabaõhumuuseum.

 
Raudteesild (läti k. Dzelzceļa tilts), Riia
 
Kivisild (läti k. Akmens tilts), Riia
 
Vantsild (läti k. Vanšu tilts), Riia

2003. aastal toimus Riias 2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus. Riia oli 2014. aastal Euroopa kultuuripealinn.

Riias ja Lätis on populaarseteks spordialadeks jäähoki ning jalgpall ja korvpall ja linnas asuvad suured spordikeskused: Skonto Arēna ja tegutsevad spordiklubid Skonto FC ja JFK Olimps.

LinnataristuRedigeeri

Riia linn asetseb Daugava jõe lääne ja idakaldal ning linna funktsioneerimises omavad suurt tähendust üle jõe ehitatud kolm silda: Raudteesild, Kivisild ja Lõunasild. Olemasolevatest sildadest vanim on Riia raudteesild. 2008. aastal lõpetati uue Lõunasilla esimese osa ehitus ja 17. novembril avati see liikluseks. Lõunasild on Baltimaade suurim ehitusprojekt viimase 20 aasta jooksul. Selle eesmärk on aidata vähendada ummikuid ja liiklust linna keskmes.

Riia ühistranspordivõrku kuuluvad trammi-, trollibussi- ja autobussiliinid. Lisaks pakuvad paljud eraettevõtjad väikebussiteenust.

1970ndate lõpus, kui Riia rahvaarv hakkas lähenema miljonile (NSV Liidus metroo rajamise tingimus), hakati Riiasse kavandama metrood. Metroo pidi koosnema 3 liinist ja sisaldama 33 peatust, ja valmima 2021. aastaks. 1980ndate lõpus toimunud Baltimaade ärkamisaja protestide tõttu aga metroo ehitus peatati. Peale Läti taasiseseisvumist on ka Riia rahvaarv kiiresti langenud, mis teeks metroo rajamise isegi Euroopa Liidu rahastamisel lähiajal võimatuks.

  Pikemalt artiklis Riia sildade loend

TransportRedigeeri

Riia on oma keskse asendi ja rahvastiku kontsentratsiooni tõttu olnud alati Läti transpordikeskus.

Riiat läbivad maanteed E22 ida-lääne suunal ja E67 (Via Baltica) põhja-lõuna suunal.

Riia sadamal on parvlaevaühendus Lübecki ja Stockholmiga. Seal tegutsevad laevandusettevõtted Tallink ja DFDS Tor Line. Läti lipu all sõidavad reisilaevad "Romantika" ja "Isabelle", mis väljuvad Riia reisiterminalist Riia vanalinna lähedalt.

Riia lennujaama liiklustihedus kahekordistus ajavahemikus 1993–2004. Riia lähedal Rumbulas ja Spilves on ka kaks endist Nõukogude sõjaväelennuvälja.

Reisirongid ühendavad Riiat kogu ülejäänud Lätiga, samuti Venemaa ja Eestiga.

AjaluguRedigeeri

Riia vanalinn
  UNESCO maailmapärand
 
Asukoht   Läti
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteeriumid I, II
Viited 852
Piirkond* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 56° 57′ 15″ N, 24° 7′ 0″ E
Nimekirja arvatud 1997 (21. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud
  Pikemalt artiklis Riia ajalugu

Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt.

Alates 1282. aastast kuulus Riia Hansa Liitu ning linn oli edukas kaubalinn ja linna juhtis auväärsetest linnakodanikest valitud Riia raad.

Järgnevatel sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks.

SõpruslinnadRedigeeri

Riial on 28 sõpruslinna:

 
 
Panoraampilt Riiale Läti Teaduste Akadeemia hoonelt
 
 
Panoraampilt Riiale ja Daugava sildadele Püha Peetri kirikust

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Administratīvo teritoriju un teritoriālā iedalījuma vienību platības, vaadatud 17.10.2019.
  2. ↑ Läti statistika keskamet, vaadatud 2.06.2019.

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Riia&oldid=5715371"