See artikkel räägib Madalmaade Kuningriigi maast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Holland (täpsustus)

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast. Euroopas piirneb ta idas Saksamaaga ja lõunas Belgiaga (riigipiiri pikkus 1027 km) ning läänes Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Kariibi meres kuuluvad Hollandi koosseisu Bonaire, Sint Eustatius ja Saba. Hollandil on kaks pealinna. Ametlik pealinn on Amsterdam ja abipealinn on Haag.

Holland

hollandi Nederland


Pindala: 41 543 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 17 696 940 (2022)
Rahvastikutihedus: 426 in/km²
Pealinn: Amsterdam

Nimi "Nederland" ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla.[1]

Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest.

Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents asub Haagis (Den Haag või 's-Gravenhage), mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven.

Hollandi koosseisu kuuluvate saarte (Bonaire, Sint Eustatius ja Saba) asukoht Kariibi meres

Holland moodustab koos Aruba, Curaçao ja Sint-Maarteniga Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi statuudiga 1954. aastast.

Riik muuda

Hollandis on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös riiginõukoguga, valitsus vastutab generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab kuningale õiguse juhtida riigi välissuhteid ning sõlmida välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende hilisema kinnitamisega parlamendis. Kuningal on õigus kiita heaks või tagasi lükata parlamendi poolt heakskiidetud seaduste eelnõud. Ta võib ka parlamendi ennetähtaegselt laiali saata. Kuninga juures on spetsiaalne nõustamisorgan riiginõukogu, mille liikmed määrab ametisse kuningas, kes ise seda organit ka juhatab. Riiginõukogus vaadatakse varem kõik eelnõud läbi, olgu need siis kuninga või parlamendi esitatud, samuti kõik üldriiklikku juhtimist puudutavad normid.

Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Ülemkojas ('esimene koda', Eerste Kamer) on 75 saadikut ja alamkojas ('teine koda', Tweede Kamer) on 150 liiget. Ülemkoja valivad provintside esindajad proportsionaalsel esindatusel. Alamkoda valitakse üldvalmistel iga nelja aasta tagant.

 Zeelandi provintsLõuna-Hollandi provintsPõhja-Brabandi provintsGroningeni provintsSaksamaaLimburgi provintsFriisimaa provintsFlevolandi provintsRenthe provintsPõhja-Hollandi provintsUtrechti provintsOverijsseli provintsGelderlandi provintsPrantsusmaaBelgia
Hollandi provintsid (lingitud)

Haldusjaotus muuda

Hollandil on 12 provintsi:

Rahvastik muuda

2012. aasta alguse seisuga elas Hollandis 16 730 348 inimest.[2] See teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 484 in/km², kui üksnes maismaad arvestada. Pindalalt on Holland väiksem kui Eesti, aga rahvaarvult enam kui 10 korda suurem. Maailmas on Holland rahvastiku tiheduselt 14., kusjuures Euroopas jääb ta selles osas alla üksnes 4 kääbusriigile.

Enamik Hollandi elanikke on hollandlased, keda on 80,9%. Järgnevad indoneeslased (2,4%), sakslased (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%), ülejäänud rahvaid on alla 1%.

Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab 70% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise keelt, 55–59% saksa keelt ja 19% prantsuse keelt.

Suurimad linnad muuda

 
Amsterdam
Koht Linn Elanike arv
(31. jaanuar 2022)
1. Amsterdam 905 234
2. Rotterdam 656 050
3. Haag 552 995
4. Utrecht 361 924
5. Eindhoven 238 478
6. Groningen 234 649
7. Tilburg 224 702
8. Almere 218 096
9. Breda 184 716
10. Nijmegen 179 073

Kultuur muuda

Hollandi kirjanike hulka kuuluvad Annie M. G. Schmidt, Joost van den Vondel, Multatuli, Harry Mulisch, Gerard Reve.

Ajalugu muuda

  Pikemalt artiklis Hollandi ajalugu

Ajal, mil Karl V oli Saksa-Rooma keiser ja Hispaania kuningas, olid Madalmaad tema võimu all ja jagunesid 17 provintsiks. 1568, mil Hispaaniat valitses Felipe II, puhkes Madalmaades ülestõus Hispaania keskvalitsuse vastu, mida nimetatakse Hollandi iseseisvussõjaks ehk Kaheksakümneaastaseks sõjaks. 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 22. juulil 1581 leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku Hollandi iseseisvusdeklaratsiooni teksti, mille formaalsed allkirjastasid Hollandi generaalstaadid 16. juulil 1581 Antwerpenis. Selle lepinguga loeti lõppenuks Felipe II-le antud truudusevanne ja Hollandi Vabariik kuulutati formaalselt iseseisvaiks.

Iseseisvussõda venis pikale. Hispaania võitis selles enamiku lahinguid, aga lõpuks viis oma väed Hollandist välja. Hispaania pidas sel ajal sõdu mitmel pool maailmas, sealhulgas Inglismaa ja Portugaliga, ega saanud Hollandi vallutamisele keskenduda. Üldiselt sai Hispaania teisteski sõdades lüüa: Portugal kuulutas end 1640 iseseisvaks ja Inglismaa purustas 1588 Võitmatu armaada. 1648 sõlmiti Münsteri rahu, millega Hispaania lõpuks tunnustas Hollandi iseseisvust. See oli osa Vestfaali rahust, mis lõpetas ühtlasi Kolmekümneaastase sõja.

17. sajandil tõusis Holland üheks maailma suurriikidest. Seda nimetatakse Hollandi kuldajaks. Hollandi koloniaalimpeeriumi hulka kuulusid Indoneesia, Tseilon, Lõuna-Aafrika, Kirde-Brasiilia, Hollandi Antillid, ABC saared ja Uus-Hollandi provints tänases New Yorgi osariigis Põhja-Ameerikas. Üksikuid kauplemispunkte oli mujalgi, näiteks Jaapanis, Indias ja Aafrikas. 17. sajandi jooksul suurenes Hollandi elanike arv 2 miljonile. Juba sajandi keskel oli Hollandil 16 tuhat kaubalaeva.

Napoleoni sõdade ajal vallutas Napoleon I Hollandi ja muutis selle 1806 oma vasallriigiks (Hollandi Kuningriik), mida valitses tema noorem vend Louis Bonaparte. Kuna Louis püüdis riigi valitsejana lähtuda hollandlaste, mitte oma venna käskudest, liitis Napoleon 1810 Hollandi Prantsusmaaga.

1815. aastal kuulutas Viini kongress Holland ja Lõuna-Madalmaade (ligikaudu tänapäevane Belgia) Ühendatud Madalmaade suveräänne vürstkond ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse, iseseisvaks kuningriigiks Madalmaade ühendatud kuningriik, kuhu kuningas tuli Oranje-Nassau dünastiast. Esimeseks kuningaks sai Willem I ja kõik ülejäänud Hollandi monarhid on tema järeltulijad.

Madalmaade ühendkuningriik lagunes pärast 1830. aasta Belgia revolutsiooni. Madalmaade kuningas Willem I keeldus Belgia riiki tunnistamast kuni 1839. aastani.

Teises maailmasõjas alustas Saksamaa 10. mail 1940 "operatsiooni Fall Gelb", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Pealöök oli suunatud läbi Ardennide metsade Calais' poole. 10. mail maabusid Saksa langevarjurite üksused Hollandis, Rotterdamis, Dordrechtis ja Moerdijkis ning Eben Emaeli kindluses. Saksamaa väekoondised, Fedor von Bocki juhitud väegrupp A ja Rudolf von Rundstedti juhitud väegrupp B ületasid Belgia, Hollandi ja Luksemburgi piirid. Hollandi valitsus alistus 14. mail, kuid Hollandi kuninganna Wilhelmina moodustas Suurbritannias eksiilvalitsuse ning Hollandi kolooniad jätkasid vastupanu.

6. juunil 1944 maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Normandias, Operatsioon Overlord käigus. Liitlasväed vabastasid Normandiast alanud pealetungiga Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi ning jõudsid Saksamaale.

Alates 30. aprillist 2013 on Madalmaade kuningas Willem-Alexander.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "Hollandi keskkonna hinnangu agentuur". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. august 2010. Vaadatud 14. veebruaril 2010.
  2. Centraal Bureau voor de Statistiek, vaadatud 4.01.2019.

Välislingid muuda

  Holland – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus