1944
Aasta
See artikkel räägib aastast; Eesti filmi kohta vaata 1944 (film); 2016. aasta Ukraina Eurovisiooni-laulu kohta vaata artiklit 1944 (laul). |
See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1910. aastad |
1920. aastad |
1930. aastad |
1940. aastad
| 1950. aastad
| 1960. aastad
| 1970. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1940 |
1941 |
1942 |
1943 |
1944
| 1945
| 1946
| 1947
| 1948
| ►
| ►►
1944. aasta (MCMXLIV) oli 20. sajandi 44. aasta.
Sündmused maailmas
muudaJaanuar
muuda- ...
Veebruar
muuda- 23. veebruar – Jossif Stalin küüditas miljon Saksa okupantide abistamises süüdistatud tšetšeeni ja ingušši (kogu rahva) ning likvideeris ühtlasi Tšetšeeni-Inguši ANSV.
Märts
muuda- 3. märts – USA lennukid ründasid esimest korda Teises maailmasõjas Berliini.
- 3. märts – leidis aset Balvano rongitragöödia, Itaalia ajaloo suurima inimohvrite arvuga rongiõnnetus.
Aprill
muuda- ...
Mai
muuda- 18. mai – algas krimmitatarlaste deporteerimine Kesk-Aasiasse.
Juuni
muuda- 6. juuni – algas operatsioon "Overlord", liitlasvägede dessandiga Prantsusmaale avati nn Teine rinne.
Juuli
muuda- 20. juuli – Saksa ohvitserid tegid atentaadi Adolf Hitlerile.
August
muuda- ...
September
muuda- ...
Oktoober
muuda- 13. oktoober – sakslased jätsid maha Riia ja keskendusid Ida-Preisimaa kaitsmisele
November
muuda- ...
Detsember
muuda- ...
- 4. jaanuar – Moskvas asutati ametiühingu spordiklubi VSÜ Kalev[1].
- 31. jaanuar – Narva lähedal Piiri vallas jõudsid esimesed Punaarmee osad Eesti pinnale.
- 8. veebruar – Carl Gustaf Emil Mannerheim andis käsu moodustada eestlastest koosnev 200. jalaväerügement (JR 200)[2].
- Veebruaris katkes õppetöö kõrgkoolides ja gümnaasiumides[2]. Ühtlasi mobiliseeriti meesüliõpilased ja lõpuklasside meesõpilased[2].
- 6. märts – 200 nõukogude lahingulennukit heitis 11 tunniga Narvale ligi 4000 pommi, hävitades praktiliselt ajaloolise linna.
- 9. märts – terve öö pommitasid Nõukogude lennukid Tallinna. Hukkus üle 500 inimese, hävis hulk elamukvartaleid.
- 23. märts – peamiselt inglise orientatsiooniga haritlastest moodustus üle-eestiline opositsioonikeskus – Eesti Vabariigi Rahvuskomitee.
- 20. aprill – toimus Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu koosolek.
- 1. juuli – Kadrioru staadionil tähistati nüüdisaegse olümpialiikumise 50. aastapäeva[1].
- 26. juuli – algas 12. augustini kestnud Sinimägede lahing – ägedaim ja ohvriterohkem võitlus, mida Eestis ealeski peetud.
- 13. august – Punaarmee vallutas Võru, linnast sai Eesti NSV ajutine pealinn.
- 17. september – Eesti NSV Ülemnõukogu moodustas Eesti NSV liiduvabariikliku Riigikaitse Rahvakomissariaadi ja Välisasjade Rahvakomissariaadi.
- 18. september – Jüri Uluots, kes oli Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis, nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse, mis oli viimane seaduslik Eesti Vabariigi valitsus enne Eesti taasiseseisvumist.
- 21. september – toimus Porkuni lahing Tannenbergi liinilt taganevate Saksa vormis eestlaste ja Eesti laskurkorpuse vahel.
- 22. september – Punaarmee vallutas Tallinna.
- 26. september – Saksa sõjavägi jättis Pärnu maakonna maha.
- 8. oktoober – hilisõhtul Kuressaarest läänes Tehumardi küla lähedal toimunud Tehumardi öölahing oli üks Teise maailmasõja võikamaid kokkupõrkeid Eesti pärast peetud võitlustes
- 28. oktoober – Tallinnas taasalustas tööd Eesti Raadio[2].
- 15. november – taas algas õppetöö Eesti NSV kõrgkoolides[2].
- 24. november – Lahingud Sõrve poolsaare pärast lõppesid Saksa väeosade evakueerimisega Kuramaale.
- 6. detsember – kirjutati alla aktile, millega Narva jõe idakalda Eesti alad liideti Vene NFSV Leningradi oblastiga.
- 15. detsember – Saksa väed lahkusid Ruhnu saarelt.
- 19. detsember – viimase osana Eestist haarasid Nõukogude väed enda valdusse Ruhnu saare.
- Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama linnukasvatust.
- Suur põgenemine – hilissuvel ja sügisel toimus massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist.
Sündinud
muuda- Pikemalt artiklis Sündinud 1944
- 1. jaanuar – Mati Unt, eesti kirjanik ja teatrilavastaja
- 17. jaanuar – Jan Guillou, rootsi kirjanik ja ajakirjanik
- 4. veebruar – Helle Karis, eesti filmilavastaja
- 13. veebruar – Heino Lill, eesti korvpallitreener
- 20. märts – Erwin Neher, saksa biofüüsik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat
- 21. märts – Bruno Platter, Saksa ordu kõrgmeister
- 26. märts – Diana Ross, USA laulja
- 7. aprill – Gerhard Schröder, Saksa poliitik, Saksamaa LV liidukantsler 1998–2005
- 9. mai – Lars Norén, rootsi näitekirjanik, luuletaja ja teatrilavastaja
- 14. mai – George Lucas, Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent
- 23. mai – Lena Nyman, rootsi teatri- ja filminäitleja
- 1. juuni – Reet Linna, eesti tele- ja raadioajakirjanik ning laulja
- 21. juuni – Tony Scott, Suurbritannia filmilavastaja ja produtsent
- 21. juuni – Reet Hendrikson, eesti pärimusmuusik
- 26. juuni – Gennadi Zjuganov, Venemaa poliitik
- 1. juuli – Gunnar Larsson, rootsi murmaasuusataja
- 13. juuli – Kaarel Kilvet, eesti näitleja, laulja ja lavastaja
- 4. august - Robert Mueller, USA advokaat ja sõjaväelane, 6. FBI peadirektor
- 16. august – Lars Grundberg, Rootsi diplomaat
- 16. august – Tõnis Kõrvits, eesti kitarrist ja helilooja
- 16. august – Mall Randmer, Eesti ujuja ja treener
- 25. september – Michael Douglas, USA filminäitleja ja produtsent
- 25. september – Bodil Joensen, taani näitlejanna
- 3. oktoober – Andres Ots, eesti näitleja ja laulja
- 21. oktoober – Ene Mihkelson, eesti prosaist ja luuletaja
- 26. oktoober – Allan Dorbek, korvpallitreener
- 19. oktoober – Robbie van Leeuwen, Hollandi muusik
- 29. oktoober – Denny Laine, inglise muusik
- 2. november – Patrice Chéreau, prantsuse filmilavastaja ja -näitleja
- 10. november – Tim Rice, inglise laulutekstide autor
- 17. november – Danny DeVito, ameerika näitleja
- 19. november – Agnes Baltsa, Kreeka laulja
- 21. november – Vitali Haitov, eesti meediategelane
- 21. november – Enn Mainla, Eesti spordiajaloolane ja -pedagoog
- 21. november – Vernon Earl Monroe, USA korvpallur
- 17. detsember – Ülev Aaloe, eesti tõlkija ja teatritegelane
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 1944
- 11. veebruar – Henrique Mitchell de Paiva Couceiro, Portugali sõjaväelane ja poliitik
- 31. jaanuar – Jean Giraudoux, prantsuse kirjanik ja diplomaat
- 29. veebruar – Pehr Evind Svinhufvud, Soome poliitik
- 13. aprill – Cécile Chaminade, prantsuse helilooja ja pianist
- 23. mai – Thomas Curtis, USA kergejõustiklane
- 25. juuli – Jakob Johann von Uexküll, baltisaksa bioloog
- 8. august – Aino Ackté, Soome laulja
- 18. august – Ernst Thälmann, saksa kommunist
- 26. august – Hans Leesment, sanitaarkindralmajor, Eesti Punase Risti president 1919–1940
- 1. september – Liviu Rebreanu, rumeenia kirjanik
- septembri lõpp – Johan Pitka, eesti sõjaväelane, kontradmiral
- 5. november – Alexis Carrel, prantsuse eugeenik
- 2. detsember – Filippo Tommaso Marinetti, itaalia luuletaja
- 19. detsember – Abbas Hilmi II, Egiptuse kediiv
- 30. detsember – Romain Rolland, prantsuse kirjanik
- füüsika – Isidor Isaac Rabi
- keemia – Otto Hahn
- meditsiin – Joseph Erlanger ja Herbert Spencer Gasser
- kirjandus – Johannes Vilhelm Jensen
- rahu – Rahvusvahelise Punase Risti Komitee