Linnukasvatus

loomakasvatuse haru

Linnukasvatus on loomakasvatuse haru, mis tegeleb kodulindude kasvatamisega nagu kanad, kodupardid, kalkunid ja koduhaned, tootes linnuliha või mune peamiselt inimtoiduks. Kodulinde, peamiselt kanu, kasvatatakse suurel hulgal, igal aastal tapetakse maailmas söögiks üle 60 miljardi kana.[2][3] Munade saamiseks kasvatatavaid kanu nimetatakse munakanadeks, lihakanu aga broileriteks.[4]

Munakanade puurid linnutööstuses[1]

Tööstuslik linnukasvatusRedigeeri

 
Kanade transport
 
Vabapidamisel kanade toitmine

Tööstuslik linnukasvatus lääneriikides kasvas plahvatuslikult pärast seda, kui 1940. aastate lõpus hakati USAs süsteemselt aretama uusi kodulinnutõugusid. Tööstuslikud meetodid suurendasid kanalihatoodangut, langetasid liha hinda ja muutsid selle kättesaadavaks ka vaesematele ühiskonnaklassidele. Ühtlasi algas sellest kanaliha ulatuslik kasutamine kiirtoidurestoranides nagu KFC ja McDonald's.[5]

World Watch Institute'i andmeil toodeti 2006. aastal 74% maailma linnulihast ja 68% munadest tööstuslikult suurfarmides.[6] Üks tööstusliku linnukasvatuse alternatiive on lindude vabapidamine, kus kodulindude asustustihedus on madalam. Tööstuslik linnupidamine on pälvinud ohtralt kriitikat loomaõiguslastelt lindude halbade elutingimuste tõttu. See on küll muutnud mõningal määral tööstuse praktikaid, kuid olnud ka üks põhjus, miks taimetoitlus on üha laiemalt levinud.

Linnuhaiguste raviks või vältimiseks kasutavad kanalihatootjad sageli koduriigis lubatud ravimeid, näiteks antibiootikume, mis lisatakse lindude joogivette või linnusööta.[7] USAs on üldjuhul antibiootikumikasutus levinum kui Euroopas. Samuti on USAs levinud kanarümpade pesemine või leotamine kloorilahuses, mistõttu niisugust kanaliha Euroopa Liitu importida ei tohi, keeldu on korduvalt arutatud ELi ja USA kaubandusläbirääkimistel. Viimastel aastatel on linnukasvatust oluliselt kahjustanud linnugripp.

EestisRedigeeri

Sihikindel põllumajanduslik linnukasvatus algas Eestis 19. sajandi lõpul, üks selle propageerijaist oli ärkamisaegne kultuuri- ja põllumajandustegelane Carl Robert Jakobson. Eesti tuntumate linnukasvatusettevõtete seas on tänapäeval Tallegg, mis kuulub kontsernile HKScan. Eesti linnukasvatajaid ühendab Eesti Linnukasvatajate Selts. Kui Nõukogude ajal valitses tööstuslik kanakasvatus, siis viimastel aastakümnetel on kerkinud taas esile vabapidamine, ehkki koduseid kanapidajaid on maal vähemaks jäänud. Peamiselt kasvatatakse kanu, kuid levinud on ka haned, pardid ja põldvutid, üksikutes eksootikafarmides kasvatatakse jaanalinde osalt ka maaturismi eesmärgil. Ainus Eestis aretatud põllumajanduslik linnutõug on 1978. aastal Jõgevamaal Kaiaveres loodud ning 1988. aastal kinnitatud Eesti vutt.[8]

ViitedRedigeeri

  1. Appleby, M.C.; Hughes, B.O.; Elson, H.A. (1992). Poultry Production Systems: Behaviour, Management and Welfare. CAB International. 
  2. "Global Animal Slaughter Statistics And Charts". Faunalytics (en-US keeles). 10. oktoober 2018. Vaadatud 5. november 2019. 
  3. "Compassion in World Farming – Poultry". Ciwf.org.uk. Vaadatud 3. oktoober 2018. "Kanu on maailmas rohkem kui ühtki teist linnuliiki. Igal aastal kasvatatakse üle 50 miljardi kana toiduks, nii liha kui ka munade saamiseks." 
  4. "Compassion in World Farming – Poultry". Ciwf.org.uk. Vaadatud 3. oktoober 2018. 
  5. Harry Wallop ‘Chicken is where it's at’: the unstoppable rise of KFC The Guardian, 18. august 2018
  6. State of the World 2006 World Watch Institute, p. 26
  7. "Food-Animal Production Practices and Drug Use". National Center for Biotechnical Information. Vaadatud 28. veebruar 2016. 
  8. VTA: eesti vutt

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri