1943

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | 1945 | 1946 | 1947 | ► | ►►

1943. aasta (MCMXLIII) oli 20. sajandi 43. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

27. jaanuar – USA lennukid sooritasid Teise maailmasõja esimese pommirünnaku Saksamaa pihta.

Veebruar

2. veebruar – Stalingradi all 200 000 meest kaotanud Saksa väed alistusid Nõukogude Liidu armeele.

Märts

...

Aprill

...

Mai

...

Juuni

10. juuni – Ungari ajakirjanik Laszlo Biro patenteeris kuuliotsaga pastapliiatsi.

Juuli

13. juuli – Kurskis peeti Teise maailmasõja käigus kõigi aegade suurim tankilahing, osales 6000 tanki.

August

1. august – Manhattani projekti raames rajatud Oak Ridge’i rikastamisvabrikust saadakse esimene kogus tuumapommi valmistamiseks vajalikku uraan-235.
9. august – Kaukaasias Karatšai autonoomses oblastis toimus Nõukogude võimu toime pandud karatšaide massiküüditamise esimene laine. 472 inimese väljasaatmine oma kodumaalt oli ettevalmistuseks 2. novembril 1943 toime pandud suurküüditamisele.

September

...

Oktoober

...

November

2. november – endise Karatšai autonoomse oblasti alal pandi toime karatšaide totaalne küüditamine. 67 269 inimest asustati oma etniliselt kodumaalt sunniviisiliselt ümber, peamiselt Kasahstani ja Kõrgõztani.

Detsember

28. ja 29. detsembril toimus ulatuslik küüditamine Kalmõkkias: kalmõkid asustati oma kodumaalt ümber Siberi eri piirkondadesse.

Sündmused Eestis

Jaanuar

4. jaanuar – Tallinnas alustas tööd Eesti Peapank, mille ülesandeks oli anda pikaajalisi krediite sõjas purustatud talude ja ettevõtete ülesehitamiseks.
4. jaanuar – Jaroslavlis asutati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit.^[1]
27. jaanuar – Nõukogude lennuvägi pommitas Tartut.^[1] Suuri kahjustusi sai Tartu kunstimuuseum, lisaks hukkus 18 eraisikut (sh professor Teodor Lippmaa).^[1]

Veebruar

21. veebruar – toimus "vabaduspäeva" aktus, mille jooksul kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann andis 55 talunikule üle akti, mis tõendas neile riigistatud maa tagastamist.^[1]
...

Märts

31. märts – Vanemuises mängiti ette eesti esimene ballett: Eduard Tubina "Kratt".^[1]
...

Aprill

...

Mai

10. mai – Eesti Omavalitsus andis välja korralduse, mille järgi kõrgkoolidesse said õppima minna ainult need, kes olid teinud kas aasta aega riigitööd või läbinud sõjaväeteenistuse^[1].
...

Juuni

...

Juuli

17. juuli – avaldati Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe määrus, mis lubas piiramatuks ajaks Omakaitse teenistusse kutsuda 17–45 aasta vanuseid meeskodanikke.
24. juuli – Esimese maailmasõja ajal Voroneži evakueeritud Tartu Ülikooli raamatud anti aktusel ülikoolile tagasi.

August

6. august – Saksa sõjavägede peakorteri teates mainiti, et Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon Narva oli võitlustes idarindel osutanud erilist vaprust. Pataljon oli hävitanud 34 Punaarmee tanki.

September

26. september – alustati operatsiooni "Roboter".^[1]
...

Oktoober

8. oktoober – Moskvas algas eesti kirjanike kongress^[1]. Kongressi raames asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit^[1].
...

November

...

Detsember

...

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1943

3. jaanuar – Mari Mark-Hershey, eesti poliitik
9. veebruar – Joe Pesci, USA filminäitleja
21. veebruar – Ljudmila Ulitskaja, vene kirjanik
22. veebruar – Horst Köhler, Saksamaa president
8. märts – Lynn Redgrave, briti filminäitleja
20. märts – Naima Neidre, eesti graafik
6. aprill – Teet Kallas, eesti kirjanik ja ajakirjanik
18. mai – Jacques-Pierre Amette, prantsuse kirjanik ja ajakirjanik
21. mai – Hilton Valentine, inglise kitarrist
10. juuli – Arthur Ashe, USA tennisist
1. august – Rain Vehik, eesti päritolu Ameerika Ühendriikide arheoloog
11. august – Pervez Musharraf, Pakistani president
17. august – Robert De Niro, USA filminäitleja
18. august – Hannu Mäkelä, soome kirjanik
27. september – Asta Õim, eesti keeleteadlane
28. september – Traudl Hecher, Austria mäesuusataja
22. oktoober – Cathérine Deneuve, prantsuse filminäitleja
12. november – Björn Waldegård, rootsi rallisõitja
19. november – Ants Saar, Eesti sporditegelane, jäähoki- ja jalgpallitreener
21. november – Jacques Laffite, prantsuse autovõidusõitja
21. november – Helle-Maret Sarandi, eesti tarbegraafik
8. detsember – Jim Morrison, USA laulja (The Doors)
11. detsember – John Kerry, USA poliitik
23. detsember – Silvia, Rootsi kuninganna
24. detsember – Tarja Halonen, Soome poliitik
31. detsember – Ben Kingsley (Krishna Pandit Bhanji), briti näitleja

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1943

14. jaanuar – Hàm Nghi, endine Annami kuningas
28. märts – Sergei Rahmaninov, vene helilooja ja pianist
14. aprill – Karl Lensment, Eesti sõjaväelane
19. mai – Kristjan Raud, eesti maalikunstnik
8. juuli – Jean Moulin, Prantsuse vastupanuliikumise kangelane
1. september – W. W. Jacobs, inglise kirjanik
28. september – R. Austin Freeman, inglise arst ja kirjanik
5. november – Aspazija, läti luuletaja ja näitekirjanik

Nobeli auhinnad

füüsika – Otto Stern
keemia – George de Hevesy
meditsiin – Henrik Carl Peter Dam, Edward Adelbert Doisy
kirjandus – auhinda välja ei antud
rahu – auhinda välja ei antud

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 ^1,8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 260–261

[Kronoloogia,_2007-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 ^1,8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 260–261

[1]