Kasahstan
![]() |
See artikkel räägib riigist; laeva kohta vaata artiklit Kazahstan (jõelaev) |
Kasahstan on merepiirita riik Sise-Aasias. See piirneb Venemaa, Türkmenistani, Usbekistani, Kõrgõzstani ja Hiinaga ning ulatub loodusgeograafilisse Euroopasse. Temast läände jääb Kaspia meri, otsest väljapääsu maailmamerele Kasahstanil aga ei ole.
Kasahstani Vabariik
| |||||
![]() | |||||
Riigihümn | "Mening Kazakstanõm" | ||||
---|---|---|---|---|---|
Pealinn | Astana | ||||
Pindala | 2 717 300 km² | ||||
Riigikeel | kasahhi | ||||
Ametlikud keeled | kasahhi ja vene | ||||
Rahvaarv | 18 877 128 (2021) | ||||
Rahvastikutihedus | 6,9 in/km² | ||||
President | Kasõm-Žomart Tokajev | ||||
Peaminister | Älihhan Smajõlov | ||||
Iseseisvus | 16. detsember 1991 | ||||
SKT |
190,814 mld $ (2021)[1] ![]() | ||||
SKT elaniku kohta |
10 042 $ (2021)[2] ![]() | ||||
Rahaühik | tenge (KZT) | ||||
Ajavöönd | maailmaaeg +4 kuni +6 | ||||
Tippdomeen | .kz | ||||
ROK-i kood | KAZ | ||||
Telefonikood | +7 (+997) |
Riigi pealinn on alates 1997. aastast Astana. Suurim linn on Almatõ.
Kasahstan on pindalalt üheksas riik maailmas. Riigis elab 19 miljonit inimest ehk rahvastikutihedus on madal (7 inimest/km²). 70% elanikest on kasahhid, 18% venelased ja 3% usbekid.
Riigis on suured nafta-, gaasi- ja mineraaltoorainete varud. Nafta- ja gaasi toomine on riikliku ettevõtte KazMunayGas käes ja annab suure osa riigi sissetulekutest. Kasahstan on ka maailma suurim uraani tootja ja suuruselt kolmas kroomi tootja. Ekspordis on olulised muuhulgas raud, vask, alumiinium ja tsink, aga ka kuld ja hõbe. Riik on oluline nisu eksportija.
AjaluguRedigeeri
15. sajandil moodustus Kuldhordi ja Usbeki khaaniriigi lagunemisel Kasahhi khaaniriik. Aastatel 1731–1846 ühendati need alad Venemaa Keisririigiga.[3]
Aastatel 1921–1922 kannatas näljahäda käes üle kahe miljoni inimese. Surma ja põgenemise tõttu vähenes rahvaarv miljoni inimese võrra.[4]
1936. aastal moodustati Nõukogude Liidu koosseisus Kasahhi NSV. Kasahstani uuem riiklus sai alguse pärast Nõukogude Liidu laialisaatmise otsust 8. detsembril 1991, kui Kasahstan kuulutati 16. detsembril iseseisvaks.
Riigi pealinn on 10. detsembrist 1997 Astana (kandis kuni 1998. aastani nime Akmola ja kuni 2019. aastani nime Astana); eelmine pealinn oli Almatõ (Alma-Ata).
Kasahstan liitus SRÜ-ga 21. detsembril 1991.
HaldusjaotusRedigeeri
Kasahstan jaguneb 17 oblastiks ja kolmeks keskalluvusega linnaks:
- Astana
- Abaj oblast
- Akmola oblast
- Aktöbe oblast
- Almatõ
- Almatõ oblast
- Atõrau oblast
- Ida-Kasahstani oblast
- Karagandõ oblast
- Kostanaj oblast
- Kõzõlorda oblast
- Lääne-Kasahstani oblast
- Manggõstau oblast
- Pavlodari oblast
- Põhja-Kasahstani oblast
- Šõmkent
- Žambõli oblast
- Žetisu oblast
- Türkistani oblast
- Ulõtau oblast
JuhtimineRedigeeri
Kasahstani president oli aastatel 1991–2019 Nursultan Nazarbajev; ta valiti tagasi neljal korral. 2011. aasta Kasahstani presidendivalimistel sai ta 95,5% häältest. Alates 12. juunist 2019 on president Kasõm-Žomart Tokajev.
MajandusRedigeeri
2010. aastast on Kasahstan tolliliidus Venemaaga.
LoodusvaradRedigeeri
Ligi 13% Kasahstani SKT-st tuleb nafta, maagaasi ning mineraalide kaevandamisest.
Kasahstanis asuvad maailma ühed suuremad uraani-, kroomi-, plii-, tsingi- ja mangaanivarud, märkimisväärsed on ka vase, söe, raua ja kulla tagavarad.
Kasahstani naftavarusid on hinnatud 5,5 miljardile tonnile.[5] 2006. aastal ammutati 1,426 miljonit barrelit päevas. 2007. aastal toodeti 67 miljonit tonni naftat, millest 60 miljonit tonni eksporditi. 2011. aastal loodetakse alustada Kashagani naftaväljalt nafta pumpamist, mis suurendaks eksporti märkimisväärselt.
Gaasivarusid Kaspia piirkonnas hinnatakse 2,5 triljonile kuupmeetrile, 2006. aastal toodeti Kasahstanis 23,5 miljardit m³ maagaasi.
Uraanitootmine on kasvuteel. 2007. aastal toodeti ametlikel andmetel 6637 tonni uraani, 2008. aastal 8500 tonni, 2009. aastal 14 020 tonni, 2010. aastal 17 803 tonni. Kasahstanis paikneb 19% teadaolevatest maailma uraanivarudest.[6]
PõllumajandusRedigeeri
Kasahstan on üks suuremaid teraviljatootjaid maailmas. Põllumajandussektor tootis 2005. aastal 10,3% riigi SKT-st. Põllumajandusmaad on Kasahstanis enam kui 850 000 km², millest haritav maa on umbes 200 000 km² ja 600 000 km² on karja- ja heinamaad. Tähtsaimad põllukultuurid on nisu, oder, puuvill ja riis. Nisu on üks Kasahstani olulisemaid ekspordiartikleid. 2008. aasta aprillis otsustas valitsus nisu ekspordi septembrini keelata, eesmärgiga kärpida kõrget inflatsiooni.
RahvastikRedigeeri
2007. aasta 1. jaanuari seisuga oli Kasahstanis 15 396 900 elanikku, neist mehi 7 409 300 (48,1%) ning naisi 7 987 600 (51,9%). Linnaelanikke oli 8 833 300 (57,4%) ja maal elavaid inimesi 6 563 600 (42,6%). Kasahhe oli rahvastikust 59,2%, venelasi 25,6%, ukrainlasi 2,9%, usbekke 2,9% ja muid rahvusi 9,4%.
Märkimisväärne hulk venelasi asus Kasahstani Nikita Hruštšovi võimuperioodil uudismaade ülesharimise kampaania käigus. 1990. aastatel rändas hulk venelasi Kasahstanist jälle välja. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist lahkus ka suurem osa miljonist volgasakslasest.
2019. aasta seisuga on Kasahstanis 3 miljonilinna: Almatõ, Astana ja Šõmkent.
RiigikaitseRedigeeri
Kasahstanis moodustati 2001. aastal neli sõjaväeringkonda, mis 2003. aastal reorganiseeriti regionaalseteks territoriaalkaitseringkondadeks: "Astanа", "Lääs", "Ida" ja "Lõuna". Relvajõud koosnevad kolmest väeliigist (maavägi, õhukaitsevägi ja merevägi) koos väeliikide peastaapidega. 2003. aastal moodustati kõrgema sõjalise juhtkonnana endise Kindralstaabi asemel Staabiülemate komitee, kuhu kuuluvad kõikide väeliikide ja territoriaalkaitseringkondade staabiülemad.
SisejulgeolekRedigeeri
Kasahstani sisejulgeolekusüsteemi moodustavad Kasahstani Julgeolekunõukogu, Kasahstani Rahvusliku Julgeoleku Komitee ja Presidendi Kaitseteenistus.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Maailmapanga andmebaas
- ↑ Maailmapanga andmebaas
- ↑ Kasahstan, milleks? KesKus, aprill 2019
- ↑ "Kommunistlik diktatuur Kasahstanis (1920-1991)". Communist Crimes. Vaadatud 24.11.2020.
- ↑ http://www.kmgep.kz/eng/kazakhstan/kazakhstan_oil_and_gas_sector/
- ↑ http://www.asianews.it/news-en/Kazakhstan-is-the-leading-supplier-of-uranium-to-world-giants-21495.html
KirjandusRedigeeri
- Olev Remsu, Islam ja diktatuurid. Venemaa ja Kesk-Aasia, Go Group 2010
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kasahstan |
- Kasahstani parlament
- Kasahstani valitsus
- Helen Regan. Kazakhstan is in turmoil and regional troops have been sent to quell unrest. Here's what you need to know. CNN, 6. jaanuar 2022