Kasahstan
 |
See artikkel räägib riigist; laeva kohta vaata artiklit Kazahstan (jõelaev) |
Kasahstan on merepiirita riik Sise-Aasias. Piirneb Venemaa, Türkmenistani, Usbekistani, Kõrgõzstani ja Hiinaga ning ulatub loodusgeograafilisse Euroopasse. Temast läände jääb Kaspia meri, otsest väljapääsu maailmamerele Kasahstanil aga ei ole.
|
Kasahstani Vabariik
| |||||
 | |||||
| Riigihümn | "Mening Kazakstanõm" | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn | Nur-Sultan | ||||
| Pindala | 2 717 300 km² | ||||
| Riigikeel | kasahhi | ||||
| Ametlikud keeled | kasahhi ja vene | ||||
| Rahvaarv | 18 334 300 (2018) | ||||
| Rahvastikutihedus | 6,7 in/km² | ||||
| President | Kasõm-Žomart Tokajev | ||||
| Peaminister | Askar Mamin | ||||
| Iseseisvus | 16. detsember 1991 | ||||
| SKT |
159,407 mld $ (2017)[1]  | ||||
| SKT elaniku kohta |
9030 $ (2017)[2] | ||||
| Rahaühik | tenge (KZT) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +4 kuni +6 | ||||
| Tippdomeen | .kz | ||||
| ROK-i kood | KAZ | ||||
| Telefonikood | 7 | ||||
RiikRedigeeri
Kasahstani president oli 1991–2019 Nursultan Nazarbajev, kes valiti tagasi neljal korral. 2011. aasta Kasahstani presidendivalimistel sai ta 95,5% häältest.
AjaluguRedigeeri
1936. aastal moodustati Nõukogude Liidu koosseisus Kasahhi NSV. Kasahstani uuem riiklus sai alguse pärast Nõukogude Liidu laialisaatmise otsust 8. detsembril 1991, kui Kasahstan kuulutati 16. detsembril iseseisvaks.
Riigi pealinn on 10. detsembrist 1997 Nur-Sultan (kandis kuni 1998. aastani nime Akmola ja kuni 2019. aastani nime Astana); eelmine pealinn oli Almatõ (Alma-Ata).
Kasahstan liitus SRÜ-ga 21. detsembril 1991.
HaldusjaotusRedigeeri
Kasahstan jaguneb 14 oblastiks ja kaheks keskalluvusega linnaks:
MajandusRedigeeri
2010. aastast on Kasahstan tolliliidus Venemaaga.
LoodusvaradRedigeeri
Ligi 13% Kasahstani SKT-st tuleb nafta, maagaasi ning mineraalide kaevandamisest.
Kasahstanis asuvad maailma ühed suuremad uraani, kroomi, plii, tsingi ja mangaani varud, märkimisväärsed on ka vase, söe, raua ja kulla tagavarad.
Kasahstani naftavarusid on hinnatud 5,5 miljardile tonnile.[3] 2006. aastal suudeti ammutada 1,426 miljonit barrelit päevas. 2007. aastal toodeti 67 miljonit tonni naftat, millest 60 miljonit tonni eksporditi. 2011. aastal loodetakse alustada Kashagani naftaväljalt nafta pumpamist, mis suurendaks eksporti märkimisväärselt. 2015. aastaks loodetakse naftaeksporti kahekordistada.
Gaasivarusid Kaspia piirkonnas hinnatakse 2,5 triljonile kuupmeetrile, 2006. aastal toodeti Kasahstanis 23,5 miljardit kuupmeetrit maagaasi.
Uraanitootmine on kasvuteel. 2007. aastal toodeti ametlikel andmetel 6637 tonni uraani, 2008. aastal 8500 tonni, 2009. aastal 14 020 tonni, 2010. aastal 17 803 tonni. Kasahstanis paikneb 19% teadaolevatest maailma uraanivarudest.[4]
PõllumajandusRedigeeri
Kasahstan on üks suuremaid teraviljatootjaid maailma riikide seas. Põllumajandussektor tootis 2005. aastal 10,3% riigi SKT-st. Põllumajandusmaad on Kasahstanis enam kui 850 000 ruutkilomeetrit. Haritavat maad on sellest umbes 200 000 ruutkilomeetrit, 600 000 ruutkilomeetrit on karja- ja heinamaad. Põllukultuuridest tähtsamad on nisu, oder, puuvill ning riis. Nisu on üks Kasahstani olulisemaid ekspordiartikleid. 2008. aasta aprillis otsustas valitsus nisu ekspordi septembrini keelata, eesmärgiga kärpida kõrget inflatsiooni.
RahvastikRedigeeri
2007. aasta 1. jaanuari seisuga oli Kasahstanis 15 396 900 elanikku, neist mehi 7 409 300 (48,1%) ning naisi 7 987 600 (51,9%). Linnaelanikke oli 8 833 300 (57,4%) ja maal elavaid inimesi 6 563 600 (42,6%). Kasahhe oli rahvastikust 59,2%, venelasi 25,6%, ukrainlasi 2,9%, usbekke 2,9% ja teisi rahvusi 9,4%.
Märkimisväärne hulk venelasi asus Kasahstani Nikita Hruštšovi päevil uudismaade ülesharimise kampaania käigus. 1990. aastatel rändas hulk venelasi Kasahstanist jälle välja. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist lahkus ka suurem osa miljonist volgasakslasest.
2019. aasta seisuga on Kasahstanis 3 miljonilinna: Almatõ, Nur-Sultan ja Šõmkent.
RiigikaitseRedigeeri
Kasahstanis moodustati 2001. aastal algselt neli sõjaväeringkonda, mis 2003. aastal reorganiseeriti regionaalseteks territoriaalkaitseringkondadeks: "Astanа", "Lääs", "Ida" ja "Lõuna". Relvajõud koosnevad kolmest väeliigist (maavägi, õhukaitsevägi ja merevägi), koos väeliikide peastaapidega. 2003. aastal moodustati kõrgema sõjalise juhtkonnana endise Kindralstaabi asemel Staabiülemate komitee, kuhu kuuluvad kõikide väeliikide ja territoriaalkaitseringkondade staabiülemad.
SisejulgeolekRedigeeri
Kasahstani sisejulgeolekusüsteemi moodustavad Kasahstani Julgeolekunõukogu, Kasahstani Rahvusliku Julgeoleku Komitee ja Presidendi Kaitseteenistus.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Olev Remsu, Islam ja diktatuurid. Venemaa ja Kesk-Aasia, Go Group 2010
VälislingidRedigeeri