Mongoolia

Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias. Riigi pindala on 1 565 000 km². Riik on 2,392 km (1,486 miili) läänest itta ja 1,259 km (782 miili) põhjast lõunasse. Mongoolia pealinn Ulaanbaatar asub riigi põhjaosas. Piirneb põhjas Venemaa ja lõunas Hiinaga.

Mongoolia mongoli Монгол Улс Mongol Uls
Mongoolia lipp Mongoolia vapp
Riigihümn	Bügd Nairamdakh Mongol
Pealinn	Ulaanbaatar
Pindala	1 564 116 km²
Riigikeel	mongoli
Rahvaarv	3 409 939 (2021)
Rahvastikutihedus	2,2 in/km²
President	Uhnaagijn Hürelsüh
Peaminister	Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene
Iseseisvus	11. juulil 1921
SKT	11,488 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	3717 $ (2017)
Valuuta	Mongoolia tugrik (MNT)
Ajavöönd	maailmaaeg +7...+8
Tippdomeen	.mn
ROK-i kood	MGL
Telefonikood	976

2016 andmete põhjal on Mongoolia rahvaarv 3 081 677. Pealinn on Ulaanbaatar pindalaga 4704 km² ja seal on 2016 andmete põhjal 1 440 447 elanikku.

Riigikeel on mongoli keel, riigi rahaühik on Mongoolia tugrik (MNT).

Riik

Aastatel 1924–1992 oli Mongoolia sotsialistlik riik (Mongoolia Rahvavabariik).

Presidendid 1990. aastast alates:

• 1990–1997 Punsalmaagijn Otširbat
• 1997–2005 Natsagijn Bagabandi
• 2005–2009 Nambarõn Enhbajar
• 2009–2017 Tsahhiagijn Elbegdordž
• 2017–2021 Khaltmaagiin Battulga
• 2021– Uhnaagijn Hürelsüh

Haldusjaotus

Mongoolia on halduslikult jaotatud aimakkideks (аймаг; kokku 21) ja keskalluvusega linnaks (хот). Aimakkide ja keskalluvusega linnade nimestikus on toodud sulgudes halduskeskuste nimed, kui need ei lange kokku haldusüksuse nimega.

Mongoolia aimakid

Aimakid:

• Arhangaj – Архангай (Tsetserleg – Цэцэрлэг)
• Bajanhongor – Баянхонгор
• Bajan-Ölgij – Баян-Өлгий (Ölgij – Өлгий)
• Bulgan – Булган
• Darhan-Uul – Дархан-Уул (Дархан)
• Gobi Altai (Gov-Altaj) – Говь-Алтай (Altaj – Алтай)
• Gov-Sümber – Говь-Сүмбэр (Tšojr – Чойр)
• Ida-Gobi (Dornogov) – Дорноговь (Sajnšand – Сайншанд)
• Idaaimakk (Dornod) – Дорнод (Tšojbalsan – Чойбалсан)
• Kesk-Gobi (Dundgov) – Мандалговь (Mandalgov – Мандалговь)
• Dzavhan – Завхан (Uliastaj – Улиастай)
• Orhon – Орхон (Erdenet – Эрдэнэт)
• Sühbaatar – Сүхбаатар (Baruun-Urt – Баруун-Урт)
• Selenge – Сэлэнгэ (Sühbaatar – Сүхбаатар)
• Keskaimakk (Töv) – Төв (Dzuunmod – Зуунмод)
• Uvs – Увс (Ulaangom – Улаангом)
• Hovd – Ховд
• Hentij – Хэнтий (Öndörhaan – Өндөрхаан)
• Hövsgöl Хөвсгөл (Mörön – Мөрөн)
• Övörhangaj – Өвөрхангай (Arvajheer Арвайхээр)
• Lõuna-Gobi (Ömnögov) – Өмнөговь (Dalandzadgad – Даланзадгад)

Keskalluvusega linn:

• Ulaanbaatar – Улаанбаатар

Loodus

Kliima

Mongoolia ühel pool asuvad lumised mäed ja teisel pool asuvad ookeaniveed mõjutavad Mongoolia kliimat üsna palju. Temperatuur varieerub piirkonnati väga palju. Näiteks Gobi kõrbeala keskmine temperatuur jaanuaris on –15 °C ja juuli keskmine temperatuur on seal 14 °C. Ulaanbaatari läheduses on jaanuari keskmine temperatuur aga –22 °C ja juulis 17 °C.

Sademed

Olenevalt asukohast on lumesadu ja vihmasadu väga ebaühtlane. Lõunas, kõrbealadel on aastas keskmiselt umbes 100 mm sademeid. Põhjas, mägisematel aladel on sademeid aga umbes 360 mm. Ulaanbaatari keskmine vihmasadu on 250 mm. Päikeselisi, pilvetuid päevi on aastas 220–260.

Loomastik

Mongoolias on 139 imetajaliiki ja 448 linnuliiki.

Mongoolias on rohkelt suuri imetajaid, nagu hallid hundid ja Siberi kaljukits kui ka rohkem ohustatud loomad nagu lumeleopard ja Gobi karu (väga haruldane ja ainult kõrbealadelt leitud).

Saiga oli kunagi levinud antiloobiliik, aga jahtimise tõttu ja kõrgele väärtusele Hiina meditsiinilis on sellest liigist saanud väga ohustatud loomaliik. Järele on jäänud alla 5000 metsiku Saiga antiloobi. Mongoolia kaitseprogramm üritab hoida neile erilist tähelepanu anda.

Mongoolias on ka 76 kalaliiki. Leidub levinud liike nagu forell ja särg, aga ka vähem tuntud liike nagu taimen (hiiglaslik Siberi lõhe, mis kasvab kuni 1,5 meetrit pikaks ja 50 kg kaaluvaks).

Rahvastik

Mongoolia soolis-vanuseline rahvastikupüramiid

2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Mongoolia elanikkonnast mongolid 94,95% (sealhulgas halhamongolid 82,40%), kasahhid 3,86%, teised turgi rahvad 0,70% ja muudest rahvustest inimesed (peamiselt hiinlased, venelased ja korealased) 0,50%.

Religioon

2010. andmed religioonide jaotumisest

Religioon	%
Budism	53
Islam	3
Mongoolia šamanism	2,9
Kristlus	2,2
Muud religioonid	0.4
Mitteusklikud	38,6

Peamine religioon Mongoolias on budism. See sai Mongoolias alguse Yuani dünastia (1271–1368) liidri otsusega usku vahetada. Mongolid küll naasid šamaanlike traditsioonide juurde, aga budism tuli Mongooliasse tagasi 16. ja 17. sajandil. Pärast 1990. aasta Mongoolia revolutsiooni on toimunud budismi taassünd. Mongoolias on nüüd umbes 200 templit ja 500 munka ja nunna.

Mongoolia Gelukpa koolkonna budistide ümbersündide kaudu edasi kanduv vaimse juhi tiitel aastatel 1639–1924 oli Bogdogeegen.

Šamanismi on Mongoolias viljeletud juba Mongoolia tekkimise algusest. Aja kulgedes on šamanismi palju mõjutanud budism ja šamanism on osaliselt budismiga segunenud. Mongoolia sotsialismi perioodil 20. sajandil oli see usk maha surutud, aga on hiljem jõudsalt taastunud.

2005. aasta aruannete järgi oli Mongoolia pealinnas Ulaanbaataris umbes 24 000 kristlast, mis on umbes 2,5% kogu linna elanikkonnast. Enamus kristlasi Mongoolias võtsid ristiusu vastu pärast Mongoolia kommunistliku režiimi lõppemist 1990. aastal. 1989. aastal oli Mongoolias 4 ja 2008. aastal juba umbes 40 000 kristlast.

Majandus

Peamised eksportkaubad on vask, rõivad, elusloomad, loomsed tooted, kašmiir, vill, loomanahad, fluor (sulapagu), värvilised metallid.

Peamised kaubanduspartnerid on Hiina 71,8 %, Kanada 11,7 %, Ameerika Ühendriigid 7,3 % (2006).

Ajalugu

Mongolid on aastatuhandeid olnud nomaadid Kesk-Aasias.

1206. aastal valiti pealikuks Tšingis – khaan (maailma valitseja), kes ühendas laiali ja ringi rännanud mongoli hõimud. Nad vallutasid peaaegu poole tol ajal tuntud maailmast.

Mongolite suurriik lagunes 14. sajandil väiksemateks khaaniriikideks, mis vabanesid mongolite võimu alt.

17. sajandi algul ühineti uuesti, kuid sajandi lõpul vallutas Hiina Mongoolia alad.

1911. aasta revolutsiooniga kukutati keisrivõim ja Hiina kuulutati vabariigiks, Mongoolia ja Tiibet iseseisvusid. 8. bogdogeegen (Gelukpa koolkonna budistide vaimne juht) võttis endale tiitli Bogdo-khaan ning kuulutas Mongoolia pärast 200-aastast Hiina ülemvõimu taas iseseisvaks Mongoolia Bogdo khaaniriigiks.

1919. aastal vallutas Hiina Mongoolia tagasi. Vene kodusõja ajal rajas valgete armee Roman Ungern von Sternbergi juhtimisel Mongooliasse oma tugipunkte.

1921. aastal lõid mongoolia kommunistid Vene Punaarmee toetusel valged riigist välja ning tegid lõpu ka hiinlaste ülemvõimule. Bogdo-khaani eemaldati lõplikult poliitilise võimu juurest.

1924. aastal kuulutati välja Mongoolia Rahvavabariik, millest sai sotsialistlik riik.

1937–1939 stalinlistlikud repressioonid põhjustasid 22 000 - 30 000 inimohvrit.

1992. aastal kehtestati mitmeparteiline süsteem, riigi nimi muudeti Mongoolia Vabariigiks.

1992. aastal korraldati küll mitmeparteilised valimised, kuid võitis ikkagi kommunistlik partei. Rahvas ei ole soovinud muutusi ka järgnevatel valimistel.

Sümboolika

Mongoolia riigivapp on ümmarguse kujuga. Vapi alus on lootoslille mustriga. Vapi taust on sinine ja vapi keskel on tuulehobuse ja Sojombo sümboli kombinatsioon. Vapi üleval on kolm kalliskivi, mis tähistavad minevikku, olevikku ning tulevikku. Vapi alumises osas on rooliratas, alumise osa taust on roheline mäestik, mis tähistab emakest loodust.

Kultuur

Mongoolia kurgulaul

Muusikud grupist Altai Hangai

Mongoolias on levinud omamoodi laul. Laulja laulab väga madala häälega ja sellise laulu õppimiseks läheb aastaid.

Kurgulaulul on eri piirkondades erinevaid stiile.

Vaata ka

• Mongoolia kloostrid
• Mongoolia riiklik ülikool
• Mongolite riik
• Eesti-Mongoolia suhted