Tippdomeen ehk üladomeen (inglise keeles top-level domain või top level domain, lühend TLD) on esimene astme domeen.

Ülevaade muuda

Domeen on valdus Internetis, mille nimi koostatakse tähtede ja numbrite kombinatsioonina ja registreeritakse domeenide registris ja sellega on olemas valdusala Internetis. Domeeni kasutamise teeb võimalikuks nimeserver ehk DNS-server (Domain Name Server), mis tõlgib domeeninime IP-aadressiks. Domeenide all mõeldakse üldjuhul teise astme domeene (jutukas.ee, neti.ee), kuna esimene aste on "com", "ee" vms.

Näited:
.org - esimese astme (tippdomeen) ccTLD domeen

wikipedia.org - teise astme domeen - Eestis registreerib Eesti Interneti Sihtasutus

et.wikipedia.org - kolmanda astme domeen - kui on registreeritud teise astme domeen, siis domeenile kasutajaõigusi omav isik võib ise kolmanda astme domeene moodustada piiramatul hulgal

Üladomeeni tüübid muuda

On kahte tüüpi üladomeene.

  • ccTLD - country code Top Level Domain
  • gTLD - generic Top Level Domain

CcTLD muuda

CcTLD on igale riigile määratud tähekombinatsioon.

CcTLD-de kasutamise reeglid määratakse iga riigi seaduste ja teiste õigusaktidega, rahvusvaheline katusorganisatsioon on IANA. Näiteks on Eesti .ee domeeni piires teise astme domeeni enda nimele registreerimise õigus kõigil, kuid halduskontakt peab olema kas Eesti kodanik või Eesti residentne Euroopa Liidu kodanik. Piirangute määramiseks on riikidel vabad käed.

gTLD muuda

gTLD on üldine ehk rahvusvaheliselt kasutatav tippdomeen. Neid võib registreerida iga inimene ükskõik kui palju tingimusel, et ta tasub nende domeenide registreerimismaksu (-35$ aastas). Neid domeene saab registreerida rahvusvaheliste domeenide üle kontrolli omava organisatsiooni - ICANN-i (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers) - poolt akrediteeritud registraride juures.

  • .com – algselt USA äriettevõtted
  • .net – algselt Interneti enda struktuuri teenindavad serverid
  • .org – algselt USA mittetulundusühingud

2000. aastal lisandusid domeenid:

  • .biz – sarnaselt .com-iga ülddomeen, kuid mõeldud just äriettevõtetele (.com-i tähendus on hägustunud)
  • .info – üldise, raskelt liigitatava teabega tegelevatele serveritele
  • .name – mõeldud eraisikutele (nagu Eestis .pri.ee)
  • .pro – sponsoreerimata domeenid

Domeenid, mida toetavad sponsorid:

2005. aastal lisandusid domeenid:

  • .travel – reisiteenuseid pakkuvatele ettevõtetele
  • .jobs – tööhõivega tegelevatele ettevõtetele
  • .xxx – täiskasvanutele mõeldud sisu (ei võetud kasutusele)

2006. aastal lisandusid domeenid:

  • .mobi – mobiilteenuseid pakkuvatele lehekülgedele
  • .tel – internetikommunikatsiooniteenuseid pakkuvatele serveritele

Spetsiifilised USA domeenid, mõeldud kasutamiseks kindlatele asutustele:

  • .edu – haridusasutus, tüüpiliselt ülikool
  • .gov – riigi- või valitsusasutus, haldusüksus
  • .mil – militaarobjekt, kuid ka sõjaväele alluv uurimiskeskus või teadusasutus

Suurbritannia ja Jaapan kasutavad tüübitunnust 2. astme domeenis (alamdomeen), 1. aste on sarnaselt teiste riikidega riigikood .uk. Levinumad domeenid on:

  • .ac.uk – academic community ehk haridussfäär
  • .co.uk – commercial (või ka company) ehk äriettevõte
  • .org.uk – organization ehk (tavaliselt) mittetulundusühing

Eestis on kasutusel (alamdomeen):

  • .com.ee – firmad
  • .pri.ee – eraisikud
  • .med.ee – meditsiiniasutused
  • .fie.ee – füüsilisest isikust ettevõtjad

Teised domeenid:

  • .atoNATO Fiel
  • .arpa – vanas stiilis Arpanet ehk reevers DNS (USA)
  • .eu – igal Euroopa Liidu firmal ja inimesel on õigus registreerida .eu domeen
  • .int – rahvusvaheline
  • .nato – NATO
  • .uucp – kõik saidinimed, mida varem kasutati UUCP-nimedena ilma domeenita

Vaata ka muuda

Välislingid muuda