Eesti Interneti Sihtasutus

Eesti Interneti Sihtasutus (EIS) on Eesti .ee maatunnusega domeeninimesid haldav organisatsioon, mille põhikirjalisteks ülesanneteks on Eesti internetikogukonna esindamine piiriüleses internetikogukonnas, Eesti maatunnusega ja Eestiga seotud tipptaseme domeeninimede haldamine ning nende registreerimise korraldamine internetikogukonna, sealhulgas riigi ühistes huvides, Eesti maatunnusega domeenininimede reeglite ja tasude kehtestamine, domeeninimede infosüsteemide ja registrite pidamine ning nende kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja turvalisuse tagamine.[1]

Eesti Interneti Sihtasutuse logo

EIS kaasab oma töösse Eesti Internetikogukonna esindajaid ehk ühendusi ja organisatsioone, kes omavad mõju Interneti arengu suhtes Eestis. Nendeks võivad olla näiteks Internetialase õiguskaitse organisatsioonid, akadeemilised ja uurimisorganisatsioonid, kutseliidud, ameti- või erialased ühingud, tarbijaõiguste kaitse organisatsioonid, Interneti- või arvutikasutajate ühinguid.[2]

Juhtimine

muuda
 
Alates 2012. aastast on sihtasutuse juhatuse esimees Heiki Sibul

Eesti Interneti Sihtasutuse tööd juhivad nõukogu ja juhatuse liige. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet. Nõukogu on kuueliikmeline, liikmed nimetab ametisse Eesti majandus- ja infotehnoloogiaminister.[2]

Sihtasutuse nõukogusse kuuluvad 2023. aasta seisuga[3]

Juhatus tegeleb sihtasutuse juhtimise ja esindamisega, sh ICANN ja teistes asjaomastes organisatsioonides ning jälgib nõukogu seaduslikke korraldusi.

Alates 2012. aasta septembrist on Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimees Heiki Sibul. [2]

.ee domeenid

muuda

EIS haldab maatunnusega .ee tippdomeene. Domeene tuuakse turule vastavalt .ee domeenireeglitele:

  • uued domeenid "kes ees, see mees" põhimõttel;
  • kustuvad domeenid pimeoksjoni vahendusel;
  • reserveeritud ja blokeeritud domeenid avatud pakkumistega inglise oksjoni kaudu;

Domeeninimi võib sisaldada ainult numbreid (0–9), sidekriipse ja tähti, seejuures ei eristata suur- ja väiketähti. Domeeninimena ei registreerita tähiseid, milles kasutatavad sümbolid ei vasta ASCII-le, välja arvatud eesti tähestikku kuuluvad tähed. Domeeni pikkus saab olla 2–63 sümbolit, veebiaadressi saab registreerida 3, 6, 9 kuuks või 1–10 aastaks. Domeenide registreerimine on korraldatud kaheastmeliselt ehk EIS on andnud domeenide registreerijate teenindamise registripidajatele. Registripidajateks on ettevõtted, kes on läbinud EIS-i akrediteerimisprotsessi ja sõlminud registrilepingu.[4]

.ee akrediteeritud registripidajate nimekiri on leitav kodulehelt: https://www.internet.ee/registripidajad/akrediteeritud-registripidajad

Kustuvad domeenid

muuda

EIS on alates 2019. aastast kasutanud kustuvate .ee domeenide vabastamist läbi domeenioksjoni. Selleks kasutatakse pimeoksjonit, mille kohaselt ei ole domeenile tehtavad pakkumised avalikud. Domeenioksjon kestab 24 tundi ning oksjonil oleva domeeni registreerimise eelisõiguse alghind on 5 eurot. Domeenid, millele 24 tunni jooksul pakkumist ei tehta, vabanevad ja on registreerimiseks kättesaadavad kõigile huvilistele üldisel “kes ees, see mees” põhimõttel. [5] Pimeoksjonit kasutatakse põhjusel, et see loob võrdsed võimalused erinevate pakkujate vahel. Pimeoksjoni puhul saab oma pakkumise teha kasutajatele sobival ajal ja kohas. Juhul, kui tehakse mitu sama suurusega pakkumist, loetakse võitjaks pakkumine, mis tehti ajaliselt esimesena.[6] Domeenioksjoni saab osaleda Oksjonikeskkonnas https://auction.internet.ee/.

Reserveeritud ja blokeeritud domeenid

muuda

EIS reserveeris 2011. aastal Eesti haldusüksuste, välisriikide nimedega ning lühinumbritega .ee domeenid eesmärgiga anda need õigustatud huviga asutuste kasutusse. Lisaks blokeeriti samal aastal juhatuse otsusega ka ühemärgilised .ee domeenid. Reserveeritud ja blokeeritud domeene hakati turule tooma alates 2023. aasta sügisest avatud pakkumistega inglise oksjoni vahendusel. Sellega muudetakse paljud Eesti maatunnusega tippdomeenid .ee nimeressursist huvitatud inimestele kättesaadavaks, samuti täidetakse sellega vaba ja liberaalse registri eesmärki. Domeenid jõuavad turule iganädalaste piiratud partiidena fikseeritud alghinnaga: reserveeritud domeenide puhul 5 ja ühemärgilistel domeenidel on selleks 500 eurot. [7]

Avatud pakkumistega ehk inglise oksjoni puhul on kõik tehtud pakkumised avalikud, kuid pakkuja tegijale genereeritakse oksjonikeskkonna poolt varjunimi. Reserveeritud ja blokeeritud domeenide turule toomisel kasutatakse avatud pakkumistega oksjonit põhjusel, et nimede vastu on suurem avalikkuse huvi. Seetõttu on olulisem ka protsessi läbipaistvus ning domeenile kujuneb õiglasem lõpphind. Tavaliselt kujuneb avatud pakkumistega oksjonil kõige kriitilisemaks oksjoni lõppfaas: kasutajatele võrdsemate võimaluste loomise eesmärgil rakendab EIS domeenioksjoni puhul pikeneva lõpu lahendust 15 minuti ulatuses. Domeenid jõuavad oksjonile kuni 2024. aasta suveni.[6]

Reserveeritud ja blokeeritud domeenid, mille oksjoni parima pakkumise teinud kasutaja ei tasu lõpphinnaks jäänud summat seitsme päeva jooksul, lähevad uuesti oksjonile. Samuti on EIS-il õigus suunata oksjonile tagasi registreerimata jäänud domeenid. Oksjonil olevad domeenid, millele ei teha ühtegi pakkumist, vabanevad ning neid saab peale oksjoni lõppu registreerida "kes ees, see mees" põhimõttel.[7]

Reserveeritud ja blokeeritud domeenide oksjonil saab osaleda oksjonikeskkonnas: https://auction.internet.ee/

Domeenioksjonite tulude investeerimine

muuda

EIS suunab .ee domeenioksjonitelt saadud tulu tagasi ühiskonda.

EIS on alates 2017. aastast välja andnud toetusi IT-alaste teadmiste arendamisega seotud projektidele. Toetusi jagatakse välja domeenioksjonitelt saadud tuludest, esitatud projekte hindab EIS-i nõukogu. Valiku tegemisel lähtutakse projekti vajalikkusest, teostatavusest, mõjust ja jätkusuutlikkusest. Toetatud on noortekeskuste, põhikoolide kui kutseõppekeskuste ning ülikoolide tegevust ja uurimistööd. [8]

Reserveeritud ja blokeeritud domeenide oksjonite tulu investeeritakse Eesti interneti tõhusamaks ja turvalisemaks muutmiseks. Selle raames rakendatakse pilveteenus, mis aitab pakkuda domeeniomanikele turvalisemat, tõhusamat ja kvaliteetsemat teenust. Lisaks arendatakse ja levitatakse küberturvalisusega seotud lahendusi nagu DNSSEC ja DANE, mis muudavad veebilehed turvalisemaks nii selle omanikule kui lõppkasutajale. [9]

Domeenivaidluste komisjon

muuda

Domeeninimede õigusvastase tegevuse takistamiseks on Eesti Interneti Sihtasutuse juurde moodustatud domeenivaidluste komisjon, mis lahendab .ee domeeninimede registreerimisega seotud vaidlusi. Komisjoni pöördumine ei välista õiguste kaitset muul viisil, sealhulgas kohtumenetluse. Komisjon lahendab vaidlusi vastava reglemendi alusel lähtudes .ee domeenireeglitest ja Eesti õigusest. Domeenivaidluste Komisjon ei ole kohus ega vahekohus, vaid spetsiaalne sõltumatu organ .ee domeeninimedega seotud vaidluste lahendamiseks.

Domeenivaidluste komisjon lahendab vaidlusi, mis on tekkinud domeeninimede "kes ees, see mees" printsiibi järgi, mil domeeninimi registreeritakse isiku(te) poolt, kes ei pruugi olla domeeni suhtes heauskselt õigustatud. Enamasti puudutab sellise tegevus tuntud kaubamärkidega kokkulangevaid või nendega sarnaseid domeeninimesid. Pahausksete registreerijate eesmärgiks on reeglina saada kasu vastava domeeninime müügist selle omanikule.

Domeenivaidluste komisjoni liikmed on Indrek Eelmets, Almar Sehver, Madis Päts, Carri Ginter, Taivo Kivistik, Riina Pärn, Mari Must ja Risto Käbi.

Interneti päev

muuda
 
Interneti Päev 2022
  Pikemalt artiklis Interneti Päev

EIS on alates 2015. aastast korraldanud Interneti päeva.

Domeenireform

muuda

Eesti Interneti Sihtasutus kutsuti ellu 2009. aastal domeenireformi läbiviimiseks.[viide?]

2011. aasta juunis lahkusid 3 ITL-i esindajat asutuse nõukogust, viidates suutmatusele sihtasutuses toimuvaid protsesse suunata.[10] Lisaks viidati, et organisatsioon tegeleb riikliku sunni rakendamisega nii domeeninimede registreerijate, kui registripidajate suhtes, selle asemel, et teeni(nda)da Eesti Interneti kogukonda. Samuti viidati, et organisatsioon tegeleb registritasudena kogutud vahendite kontrollimatu kulutamisega.[11]

18. detsembril 2012 nõustus pärast ebaõnnestunud domeenireformile järgnenud vägikaikavedu lõpuks redelegeerimisega Eesti Interneti Kogukond, kes kaasati kompromissina Eesti Interneti Sihtasutuse nõukogu asemel Internetikasutajate Nõukotta.[viide?]

Domeenireform suurendas aga .ee domeeni registreerimist kolm korda ning võimaldas selle endale registreerida soovitud arvul kordadel kõigil huvilistel (sh eraisikutel) kogu maailmas.[viide?]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Eesti Interneti SA koduleht, (vaadatud 30.10.2011)
  2. 2,0 2,1 2,2 "Eesti Interneti Sihtasutuse põhikiri" (PDF). Eesti Interneti Sihtasutus. 2011. Vaadatud 25.10.2023.
  3. Ülesanded, juhatus ja nõukogu Eesti Interneti Sihtasutus (vaadatud 27. oktoobril 2023)
  4. ".ee Domeenireeglid". Eesti Interneti SA. Vaadatud 25. oktoobril 2023.
  5. "Muutub kustuvate .ee domeenide vabanemine". Eesti Interneti SA. Vaadatud 25. oktoobril 2023.
  6. 6,0 6,1 "Pimeoksjon vs avatud pakkumistega oksjon domeeninimede soetamisel". Eesti Interneti SA. Vaadatud 25. oktoobril 2023.
  7. 7,0 7,1 "Reserveeritud ja ühemärgiliste domeenide oksjon". Eesti Interneti SA. Vaadatud 25. oktoobril 2023.
  8. "Soetasid oksjonilt endale domeeninime? Seda tehes annad oma panuse internetialaste teadmiste arendamiseks". Eesti Interneti SA. Vaadatud 25. oktoobril 2023.
  9. "Domeenioksjon aitab muuta Eesti interneti tõhusamaks ja turvalisemaks". DigiPRO. 19. september 2023. Vaadatud 25. oktoobril 2023.
  10. ITL loobus kohast interneti sihtasutuse nõukogus, (vaadatud 9.11.2011)
  11. Ettepanek Eesti Interneti Sihtasutuse põhikirja muutmiseks

Välislingid

muuda