Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Disambig gray.svg  See artikkel on Eesti valitsusasutusest; üldmõiste ning teiste riikide ministeeriumide kohta vaata artiklit Majandusministeerium (üldmõiste)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Eesti valitsusasutus, mis teostab riigivõimu majandus- ja sidevaldkonnas. Selle eesmärk on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks läbi riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise. Ministeeriumi juhivad alates 26. märtsist 2015 kaks ministrit: majandus- ja taristuminister (praegune Taavi Aas) ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister (Raul Siem.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ühisministeeriumi hoone.jpg
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hoone Tallinnas Suur-Ameerika 1
Asutatud 1993
Asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas (2019–)
Allorganisatsioonid Konkurentsiamet
Lennuamet
Maanteeamet
Patendiamet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Veeteede Amet

Ministeeriumi moodustamineRedigeeri

2002. aastal liideti vähenenud valitsemisalaga Majandusministeerium Teede- ja Sideministeeriumiga, uueks nimeks sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002 määrusega nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" pandi ministeeriumile uued ülesanded riigi majanduse arendamiseks.

Taasiseseisvumise järel on Eesti Vabariigi majandusministriteks, majandus- ja kommunikatsiooniministriteks, majandus- ja taristuministriteks ning väliskaubandus- ja ettevõtlusministriteks olnud Toomas Sildmäe, Toivo Jürgenson, Andres Lipstok, Mart Opmann, Jaak Leimann, Mihkel Pärnoja, Henrik Hololei, Liina Tõnisson, Meelis Atonen, Andrus Ansip, Edgar Savisaar, Juhan Parts, Urve Palo ja Anne Sulling.

ValitsemisvaldkonnadRedigeeri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on:

ValitsemisalaRedigeeri

Valitsemisala kujundamisel on võetud arvesse koondada kokku ning integreerida omavahel nii majandustegevust kui ka kommunikatsiooni suunavad ametid, inspektsioonid ning muud riigi- ja sihtasutused.

MKM osakonnadRedigeeri

  • Riigi infosüsteemide osakond
  • Energeetika osakond
  • Avalike suhete osakond
  • Ehitus- ja elamuosakond
  • Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond
  • Infotehnoloogia osakond
  • Infoühiskonna teenuste arendamise osakond
  • Kriisireguleerimise osakond
  • Lennundus- ja merendusosakond
  • Majandusarengu osakond
  • Personaliosakond
  • Sideosakond
  • Siseauditi osakond
  • Siseturuosakond
  • Teede- ja raudteeosakond
  • Transpordi arengu ja investeeringute osakond
  • Välisvahendite osakond
  • Õigusosakond
  • Üldosakond
  • Ohutusjuurdluse Keskus
  • Eesti Arengufond
Ametid
MTÜ-d
  • MTÜ Eesti Standardikeskus
  • MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee
Sihtasutused

Riigi osalusega äriühingudRedigeeri

Ajalugu 1918–1940Redigeeri

Majandusministeerium
 
Majandusministeeriumi endine asukoht aadressil Harju tänav 11, Tallinn
Asutatud 1929, 1993
Tegevuse lõpetanud 1940, 2002
Allorganisatsioonid

Tegelikult alustati tööd 1918. aasta novembris, mil Eesti Ajutine Valitsus asus kujundama riigiaparaati. Eesti Vabariigi algusaastatel juhtisid riigi majandust mitu ministeeriumi, kuigi täitsid sarnaseid funktsioone. 1918. aastal loodi Kaubandus- ja Tööstusministeerium, Põllutööministeerium, Toitlustusministeerium ning Teedeministeerium.

1918–1919 olid Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning Teedeministeerium, 1922–1923 Rahaministeerium ning Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning 1923–1929 Kaubandus- ja Tööstusministeerium.

19. märtsil 1929 Riigikogus vastu võetud Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadus täpsustas ministeeriumide ülesandeid. Endiste Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi ning Rahaministeeriumi liitmisel loodi Majandusministeerium.

Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandmani teise valitsuse ja 1932. aasta novembrini Kaarel Eenpalu esimese valitsuse majandusminister.

Majandusministeerium koosnes järgmistest struktuursetest osadest: Kantselei, Tööstusosakond, Kaubandusosakond, Mäeosakond ja Riigikassa (Eelarve ja Laenude Ametiks ning Riigi Keskarvepidamine). 1930. aastal ühendati kaubandus-, tööstus- ja mäeosakonnad Kaubandus-Tööstusosakonnaks (mille allüksusteks olid Kaubandusamet, Tööstus- ja Mäeamet ning Patendiamet), Riigikassa nimetati MM Rahandusosakonnaks (allüksuseks oli Eelarve ja Laenude Amet). 1931. aastal asutati Rahandusosakonna Eelarve ja Laenude Ameti asemele Eelarve Büroo, Laenude Büroo ja Riigi Keskarvepidamise Büroo. 1933. aastal jaotati Kaubandus-Tööstusosakond Kaubandusosakonnaks ja Tööstusosakonnaks. Tööstusosakonna allüksusteks olid nüüd Tööstusamet, Mäeamet ja Patendiamet. 1938. aastal nimetati Kantselei Üldosakonnaks, Maksude Valitsus nimetati Majandusministeeriumi Maksude Talituseks[1]. MM Maksude Valitsuse loomiseks liideti juba 1930. aasta jaanuaris-veebruaris seni iseseisvad kesksed maksuasutused üheks MM Maksude Valitsuseks. Senistest maksujaoskondadest ning aktsiisiinspektsioonidest ja -jaoskondadest moodustati 12 maksuametit. Maksude Valitsusse kuulus ka toll, kuid Tolliametite arv ja piirkonnad ning piiritusemonopol koos riigi viinatehaste ja piirituseladudega jäid muutmata.

1940. aastast olid MM Tööstusosakonna allüksusteks Tööstus-Kaubanduse Büroo, Mäeamet, Patendiamet, Tehniline Büroo ja Tööstusvarustuse Büroo. Kaubandusosakonna koosseisus loodi samast kuupäevast Sisekaubanduse Büroo, Väliskaubanduse Büroo ja Hindade Büroo. 1940. aasta kevadel ja suvel loodi veel Sõjaohukindlustuse Komitee, Riigiettevõtete Osakond ning Hindade Inspektuur.

Majandusministeeriumi kaudu allusid Vabariigi Valitsusele järgmised riigi ettevõtted: Pikalaenu Pank, Eesti Maapank, Riigi Trükikoda, Riigi Põlevkivitööstus, Riigi Turbatööstus, Kopli Kinnisvaravalitsus.

Majandusministeerium tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui nõukogude korra kehtestamisega moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Ministeeriumi senised ülesanded jaotati mitme rahvakomissariaadi vahel.

Taasiseseisvunud Eesti valitsusreformi käigus 1993. aasta veebruaris loodi Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi, Ehitusministeeriumi ja Kaubandusministeeriumi liitmise teel Majandusministeerium.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  1. ↑ Majandusministeeriumi Maksude Talitus, 1930-1940. ERA.72, The National Archives of Estonia
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Majandus-_ja_Kommunikatsiooniministeerium&oldid=5751569"