Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
 |
See artikkel on Eesti valitsusasutusest; üldmõiste ning teiste riikide ministeeriumide kohta vaata artiklit Majandusministeerium (üldmõiste) |
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Eesti valitsusasutus, mis teostab riigivõimu majandus- ja sidevaldkonnas. Selle eesmärk on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks läbi riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise. Ministeeriumi juhivad alates 26. märtsist 2015 kaks ministrit: majandus- ja taristuminister (praegune Taavi Aas) ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister (Raul Siem.
 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hoone Tallinnas Suur-Ameerika 1 | |
| Asutatud | 1993 |
|---|---|
| Asukoht | Suur-Ameerika 1, Tallinn |
| Majandus- ja taristuminister | Taavi Aas (2019–) |
| Allorganisatsioonid |
Konkurentsiamet Lennuamet Maanteeamet Patendiamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Veeteede Amet |
Ministeeriumi moodustamineRedigeeri
2002. aastal liideti vähenenud valitsemisalaga Majandusministeerium Teede- ja Sideministeeriumiga, uueks nimeks sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002 määrusega nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" pandi ministeeriumile uued ülesanded riigi majanduse arendamiseks.
Taasiseseisvumise järel on Eesti Vabariigi majandusministriteks, majandus- ja kommunikatsiooniministriteks, majandus- ja taristuministriteks ning väliskaubandus- ja ettevõtlusministriteks olnud Toomas Sildmäe, Toivo Jürgenson, Andres Lipstok, Mart Opmann, Jaak Leimann, Mihkel Pärnoja, Henrik Hololei, Liina Tõnisson, Meelis Atonen, Andrus Ansip, Edgar Savisaar, Juhan Parts, Urve Palo ja Anne Sulling.
ValitsemisvaldkonnadRedigeeri
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on:
- riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine järgmistes valdkondades:
- Eesti tööstus,
- Eesti kaubandus
- Eesti energeetika
- Eesti elamumajandus
- Eesti ehitus
- Eesti transport (sealhulgas transpordi infrastruktuur, Eesti veondus, Eesti transiit, Eesti logistika ja Eesti ühistransport)
- Eesti liikluskorraldus (sealhulgas Eesti liiklus raudteel, Eesti maanteedel ja tänavatel, Eesti vee- ja Eesti õhuteedel)
- liiklusohutuse suurendamine
- liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamine
- Eesti informaatika
- Eesti telekommunikatsioon
- Eesti postiside
- Eesti turism
- riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine
- tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon
- tegevuse korraldamine valdkondades nagu:
- Eesti metroloogia
- standardimine
- sertifitseerimine
- akrediteerimine
- tegevuslubade väljastamisega seonduv
- tööstusomandi kaitse
- konkurentsijärelvalve
- tarbijakaitse
- ekspordiareng
- kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine
- ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused
- vedelkütuse miinimumvaru haldamine
ValitsemisalaRedigeeri
Valitsemisala kujundamisel on võetud arvesse koondada kokku ning integreerida omavahel nii majandustegevust kui ka kommunikatsiooni suunavad ametid, inspektsioonid ning muud riigi- ja sihtasutused.
MKM osakonnadRedigeeri
- Riigi infosüsteemide osakond
- Energeetika osakond
- Avalike suhete osakond
- Ehitus- ja elamuosakond
- Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond
- Infotehnoloogia osakond
- Infoühiskonna teenuste arendamise osakond
- Kriisireguleerimise osakond
- Lennundus- ja merendusosakond
- Majandusarengu osakond
- Personaliosakond
- Sideosakond
- Siseauditi osakond
- Siseturuosakond
- Teede- ja raudteeosakond
- Transpordi arengu ja investeeringute osakond
- Välisvahendite osakond
- Õigusosakond
- Üldosakond
- Ohutusjuurdluse Keskus
- Eesti Arengufond
- Ametid
- Lennuamet
- Maanteeamet
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
- Veeteede Amet
- Riigi Infosüsteemi Amet
- MTÜ-d
- MTÜ Eesti Standardikeskus
- MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee
- Sihtasutused
- Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx
- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
- Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus
- Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus
- Eesti Interneti Sihtasutus
- Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus
- Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL
Riigi osalusega äriühingudRedigeeri
- AS A.L.A.R.A.
- AS Eesti Loots
- AS Eesti Post
- AS Eesti Raudtee
- AS Metrosert
- AS Saarte Liinid
- AS Tallinna Sadam
- AS Tallinna Lennujaam
- AS Teede Tehnokeskus
- AS Eesti Teed
- AS Eesti Liinirongid
- AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur
- AS Operail
- AS KredEx Krediidikindlustus
- AS Nordic Aviation Group
- Elering AS
- Lennuliiklusteeninduse AS
- OÜ Rail Baltic Estonia
- OÜ Transpordi Varahaldus
Ajalugu 1918–1940Redigeeri
 Majandusministeeriumi endine asukoht aadressil Harju tänav 11, Tallinn | |
| Asutatud | 1929, 1993 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1940, 2002 |
| Allorganisatsioonid |
|
Tegelikult alustati tööd 1918. aasta novembris, mil Eesti Ajutine Valitsus asus kujundama riigiaparaati. Eesti Vabariigi algusaastatel juhtisid riigi majandust mitu ministeeriumi, kuigi täitsid sarnaseid funktsioone. 1918. aastal loodi Kaubandus- ja Tööstusministeerium, Põllutööministeerium, Toitlustusministeerium ning Teedeministeerium.
1918–1919 olid Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning Teedeministeerium, 1922–1923 Rahaministeerium ning Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning 1923–1929 Kaubandus- ja Tööstusministeerium.
19. märtsil 1929 Riigikogus vastu võetud Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadus täpsustas ministeeriumide ülesandeid. Endiste Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi ning Rahaministeeriumi liitmisel loodi Majandusministeerium.
Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandmani teise valitsuse ja 1932. aasta novembrini Kaarel Eenpalu esimese valitsuse majandusminister.
Majandusministeerium koosnes järgmistest struktuursetest osadest: Kantselei, Tööstusosakond, Kaubandusosakond, Mäeosakond ja Riigikassa (Eelarve ja Laenude Ametiks ning Riigi Keskarvepidamine). 1930. aastal ühendati kaubandus-, tööstus- ja mäeosakonnad Kaubandus-Tööstusosakonnaks (mille allüksusteks olid Kaubandusamet, Tööstus- ja Mäeamet ning Patendiamet), Riigikassa nimetati MM Rahandusosakonnaks (allüksuseks oli Eelarve ja Laenude Amet). 1931. aastal asutati Rahandusosakonna Eelarve ja Laenude Ameti asemele Eelarve Büroo, Laenude Büroo ja Riigi Keskarvepidamise Büroo. 1933. aastal jaotati Kaubandus-Tööstusosakond Kaubandusosakonnaks ja Tööstusosakonnaks. Tööstusosakonna allüksusteks olid nüüd Tööstusamet, Mäeamet ja Patendiamet. 1938. aastal nimetati Kantselei Üldosakonnaks, Maksude Valitsus nimetati Maksude Talituseks.
1940. aastast olid MM Tööstusosakonna allüksusteks Tööstus-Kaubanduse Büroo, Mäeamet, Patendiamet, Tehniline Büroo ja Tööstusvarustuse Büroo. Kaubandusosakonna koosseisus loodi samast kuupäevast Sisekaubanduse Büroo, Väliskaubanduse Büroo ja Hindade Büroo. 1940. aasta kevadel ja suvel loodi veel Sõjaohukindlustuse Komitee, Riigiettevõtete Osakond ning Hindade Inspektuur.
Majandusministeeriumi kaudu allusid Vabariigi Valitsusele järgmised riigi ettevõtted: Pikalaenu Pank, Eesti Maapank, Riigi Trükikoda, Riigi Põlevkivitööstus, Riigi Turbatööstus, Kopli Kinnisvaravalitsus.
Majandusministeerium tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui nõukogude korra kehtestamisega moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Ministeeriumi senised ülesanded jaotati mitme rahvakomissariaadi vahel.
Taasiseseisvunud Eesti valitsusreformi käigus 1993. aasta veebruaris loodi Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi, Ehitusministeeriumi ja Kaubandusministeeriumi liitmise teel Majandusministeerium.
Vaata kaRedigeeri
VälislingidRedigeeri
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi blogi
- Majandusministeerium, 1929-1940, The National Archives of Estonia RA.969