Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandusministeerium
Asutatud	1929, 1993
Tegevuse lõpetanud	1940, 2002
Eesmärk	Riigi rahandus- ja krediidiasjanduse, samuti riigimajapidamise korraldamine ja üldjuhtimine, kaubanduse, tööstuse, kindlustusasjanduse ja laevanduse korraldamine ning järelevalve
Asukoht	Kohtu tänav 8, Tallinn
Allorganisatsioonid	;

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
	Logo
	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hoone Tallinnas Suur-Ameerika 1
Asutatud	1993
Asukoht	Suur-Ameerika 1, Tallinn
Majandus- ja taristuminister	Taavi Aas
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister	Andres Sutt
Allorganisatsioonid	Riigi Infosüsteemi Amet; Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; Transpordiamet
Eelarve maht	1,05 miljardit € (2021)
Veebileht	https://www.mkm.ee/

See artikkel on Eesti valitsusasutusest; üldmõiste ning teiste riikide ministeeriumide kohta vaata artiklit Majandusministeerium (üldmõiste)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Eesti valitsusasutus, mis teostab riigivõimu majandus- ja sidevaldkonnas. Selle eesmärk on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks läbi riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise. Ministeeriumi juhivad alates 26. jaanuarist 2021 kaks ministrit: majandus- ja taristuminister (praegune Taavi Aas) ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (Andres Sutt).

Ministeeriumi moodustamineRedigeeri

2002. aastal liideti vähenenud valitsemisalaga Majandusministeerium Teede- ja Sideministeeriumiga, uueks nimeks sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002 määrusega nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" pandi ministeeriumile uued ülesanded riigi majanduse arendamiseks.

Taasiseseisvumise järel on Eesti Vabariigi majandusministriteks, majandus- ja kommunikatsiooniministriteks, majandus- ja taristuministriteks ning väliskaubandus- ja ettevõtlusministriteks olnud Toomas Sildmäe, Toivo Jürgenson, Andres Lipstok, Mart Opmann, Jaak Leimann, Mihkel Pärnoja, Henrik Hololei, Liina Tõnisson, Meelis Atonen, Andrus Ansip, Edgar Savisaar, Juhan Parts, Urve Palo, Anne Sulling, Kristen Michal, Liisa Oviir, Kadri Simson, Rene Tammist, Taavi Aas, Marti Kuusik, Kert Kingo, Kaimar Karu, Raul Siem ja Andres Sutt.

ValitsemisvaldkonnadRedigeeri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on:

riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine järgmistes valdkondades:
- Eesti tööstus,
- Eesti kaubandus
- Eesti energeetika
- Eesti elamumajandus
- Eesti ehitus
- Eesti transport (sealhulgas transpordi infrastruktuur, Eesti veondus, Eesti transiit, Eesti logistika ja Eesti ühistransport)
- Eesti liikluskorraldus (sealhulgas Eesti liiklus raudteel, Eesti maanteedel ja tänavatel, Eesti vee- ja Eesti õhuteedel)
- liiklusohutuse suurendamine
- liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamine
- Eesti informaatika
- Eesti telekommunikatsioon
- Eesti postiside
- Eesti turism
riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine
tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon
tegevuse korraldamine valdkondades nagu:
- Eesti metroloogia
- standardimine
- sertifitseerimine
- akrediteerimine
- tegevuslubade väljastamisega seonduv
- tööstusomandi kaitse
- konkurentsijärelvalve
- tarbijakaitse
- ekspordiareng
- kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine
ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused
vedelkütuse miinimumvaru haldamine

ValitsemisalaRedigeeri

Valitsemisala kujundamisel on võetud arvesse koondada kokku ning integreerida omavahel nii majandustegevust kui ka kommunikatsiooni suunavad ametid, inspektsioonid ning muud riigi- ja sihtasutused.

MKM osakonnadRedigeeri

Riigi infosüsteemide osakond
Energeetika osakond
Avalike suhete osakond
Ehitus- ja elamuosakond
Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond
Infotehnoloogia osakond
Infoühiskonna teenuste arendamise osakond
Kriisireguleerimise osakond
Lennundus- ja merendusosakond
Majandusarengu osakond
Personaliosakond
Sideosakond
Siseauditi osakond
Siseturuosakond
Teede- ja raudteeosakond
Transpordi arengu ja investeeringute osakond
Välisvahendite osakond
Õigusosakond
Üldosakond
Ohutusjuurdluse Keskus

Eesti Arengufond

Ametid

MTÜ-d

MTÜ Eesti Standardikeskus
MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee

Sihtasutused

Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus
Eesti Interneti Sihtasutus
Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus
Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL

Riigi osalusega äriühingudRedigeeri

Ajalugu 1918–1940Redigeeri

Tegelikult alustati tööd 1918. aasta novembris, mil Eesti Ajutine Valitsus asus kujundama riigiaparaati. Eesti Vabariigi algusaastatel juhtisid riigi majandust mitu ministeeriumi, kuigi täitsid sarnaseid funktsioone. 1918. aastal loodi Kaubandus- ja Tööstusministeerium, Põllutööministeerium, Toitlustusministeerium ning Teedeministeerium.

1918–1919 olid Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning Teedeministeerium, 1922–1923 Rahaministeerium ning Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning 1923–1929 Kaubandus- ja Tööstusministeerium.

19. märtsil 1929 Riigikogus vastu võetud Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadus täpsustas ministeeriumide ülesandeid. Endiste Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi ning Rahaministeeriumi liitmisel loodi Majandusministeerium.

Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandmani teise valitsuse ja 1932. aasta novembrini Kaarel Eenpalu esimese valitsuse majandusminister.

Majandusministeerium koosnes järgmistest struktuursetest osadest: Kantselei, Tööstusosakond, Kaubandusosakond, Mäeosakond ja Riigikassa (Eelarve ja Laenude Ametiks ning Riigi Keskarvepidamine). 1930. aastal ühendati kaubandus-, tööstus- ja mäeosakonnad Kaubandus-Tööstusosakonnaks (mille allüksusteks olid Kaubandusamet, Tööstus- ja Mäeamet ning Patendiamet), Riigikassa nimetati MM Rahandusosakonnaks (allüksuseks oli Eelarve ja Laenude Amet). 1931. aastal asutati Rahandusosakonna Eelarve ja Laenude Ameti asemele Eelarve Büroo, Laenude Büroo ja Riigi Keskarvepidamise Büroo. 1933. aastal jaotati Kaubandus-Tööstusosakond Kaubandusosakonnaks ja Tööstusosakonnaks. Tööstusosakonna allüksusteks olid nüüd Tööstusamet, Mäeamet ja Patendiamet.

1938. aastal nimetati Valitsemise korraldamise seadusega Kantselei Üldosakonnaks, Maksude Valitsus nimetati Majandusministeeriumi Maksude Talituseks^[1]. MM Maksude Valitsuse loomiseks liideti juba 1930. aasta jaanuaris-veebruaris seni iseseisvad kesksed maksuasutused üheks MM Maksude Valitsuseks. Senistest maksujaoskondadest ning aktsiisiinspektsioonidest ja -jaoskondadest moodustati 12 maksuametit. Maksude Valitsusse kuulus ka toll, kuid Tolliametite arv ja piirkonnad ning piiritusemonopol koos riigi viinatehaste ja piirituseladudega jäid muutmata. Majandusministeeriumi koosseisus olid 1938. aastal^[2]:

Üldosakond.
Kaubandusosakond. Kaubandusosakonna ülesandeks oli: kaubanduse korraldamine; kaalude, mõõtude, vihtide ja kallismetallide proovimine ja tembeldamine^[3].
Maksude Talitus. Maksude Talituse ülesandeks oli: otsemaksudega ja lõivudega maksustamise ning aktsiisi- ja tollimaksustamise teostamine ning Maksude Talituse korraldusse antud muude maksude ja tasurahade sissenõudmise korraldamine ja järelevalve; monopolide valitsemine^[4].
Rahandusosakond. Rahandusosakonna ülesandeks oli: riigieelarve-eelnõu koostamine; riigieelarve täitmise korraldamine; riigilaenude asjaajamine; riigivarade arvestamine; riigi kulude ja tulude arvepidamine^[5].
Tööstusosakond. Tööstusosakonna ülesandeks oli: tööstuse korraldamine ja järelevalve; mineraalvarade uurimise ja kasutamise korraldamine ning järelevalve; leiutiste ja kaubamärkide kaitse^[6].

Majandusministeeriumi juures asusid: Krediidi- ja Kindlustusasutiste Inspektuur, Maksupeakomitee, Tollipeakomitee, Jõukomitee, Loodusvarade Instituut, Geoloogiline Komitee ja Patendi Peakomitee.

1940. aastast olid MM Tööstusosakonna allüksusteks Tööstus-Kaubanduse Büroo, Mäeamet, Patendiamet, Tehniline Büroo ja Tööstusvarustuse Büroo. Kaubandusosakonna koosseisus loodi samast kuupäevast Sisekaubanduse Büroo, Väliskaubanduse Büroo ja Hindade Büroo. 1940. aasta kevadel ja suvel loodi veel Sõjaohukindlustuse Komitee, Riigiettevõtete Osakond ning Hindade Inspektuur.

Majandusministeeriumi kaudu allusid Vabariigi Valitsusele järgmised riigi ettevõtted: Pikalaenu Pank, Eesti Maapank, Riigi Trükikoda, Riigi Põlevkivitööstus, Riigi Turbatööstus, Kopli Kinnisvaravalitsus.

Majandusministeerium tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui nõukogude korra kehtestamisega moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Ministeeriumi senised ülesanded jaotati mitme rahvakomissariaadi vahel.

MajandusministeeriumRedigeeri

ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 21.12.1989 seaduse alusel likvideeriti ENSV Riiklik Plaanikomitee ja selle baasil moodustati Majandusministeerium. 21. juunil 1990 kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega Eesti Vabariigi Majandusministeerium põhimäärus. MM oli riigivalitsemise keskorgan, kes teostas Eesti Vabariigi Valitsuse majanduspoliitikat. Majandusministeeriumi põhiülesanded on majandusreformi, majanduspoliitika ja majanduse arengu kavandamine ja ellurakendamise suunamine ning majanduse riikliku reguleerimise korraldamine ja koordineerimine^[7]. Majandusministeeriumi juhis Eesti Vabariigi majandusminister, 1990–92 oli majandusminister Jaak Leimann.

1990. aastal moodustati Eesti Arvutustehnika ja Informaatika Teadus-Tootmiskoondise baasil moodustati Majandusministeeriumi Infokeskus, kes tegutses kui Eesti Vabariigi õigusaktide registri pidaja^[8]. Alates 01.09.1991 moodustati EV Majandusministeeriumi Infokeskuse baasil riigiettevõte Riigiarvutuskeskus. Vabariigi Valitsuse määruse nr 356, 29.12.1992 kohaselt reorganiseeriti Majandusministeerium ja Rahandusministeerium alates 04.01.1993 Rahandusministeeriumiks^[9].

Taasiseseisvunud Eesti valitsusreformi käigus 1993. aasta veebruaris loodi Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi, Ehitusministeeriumi ja Kaubandusministeeriumi liitmise teel Majandusministeerium.