Nõukogude armee

Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991. aastal.

Nõukogude armee (1946–1991)
Lühend NA
Asutatud 25. veebruar 1946
Tegevuse lõpetanud 1991
Peakorter Moskva
Tegevuspiirkond NSV Liit
Juhtkond NSV Liidu kaitseminister
NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaap

Nõukogude Liidu kõigi relvastatud formeeringute üldnimetus oli NSV Liidu relvajõud, mille juhtorganiks oli NSV Liidu Kaitseministeerium. NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulusid kõik väeliigid (välja arvatud NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee piirivalveväed ja NSV Liidu Siseasjade Ministeeriumi siseväed): Nõukogude armee, NSV Liidu maaväed, NSV Liidu õhuväed, eraldi väeliigina 1959. aastal moodustatud NSV Liidu strateegilised raketiväed ja NSV Liidu õhukaitseväed, koos vastavate tagala, õppe- ja teaduslike uurimisasutustega. Relvajõudude organisatsioon oli nii funktsionaalne kui ka geograafiline.

Juhid, juhtorganid ja organisatsioon

muuda

Nõukogude armee koosseisu kuulusid väeliigid:

Nõukogude armee aastapäev

muuda

Nõukogude armee aastapäeval 23. veebruaril 1918 toimus esimene massiline vabatahtlike vastuvõtt Punaarmeesse Petrogradis ja Moskvas. Samuti loetakse seda päeva Punaarmee esimese lahingu päevaks Keiserliku Saksamaa vägedega, kus toimus esimene relvakonflikt seni takistamatult Pihkva suunalt Petrogradi suunal pealetungi arendanud Saksa vägedega.

Nõukogude ajal tõlgendati seda kui võitu Saksa vägede üle Narva all, kuid lahing Narva all toimus 28. novembril 1918 ja 23. veebruaril toimusid tegelikult kohaliku tähtsusega lahingud Punaarmee Põhjarinde 7. armee väeosade ja evakueeruva Saksa armee vahel Pihkva piirkonnas.

Nõukogude armee sõjaväeringkonnad ja väegrupid 1991. aastal

muuda

Vaata ka

muuda