Põhjarinne (Vene kodusõda)
Põhjarinne (vene keeles Северный фронт) oli Nõukogude Venemaa Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu 1918. aasta 15. septembri otsusega 11. septembrist moodustatud väekoondis Venemaa edela-, põhja- ja kirdeosa kaitseks Vene kodusõjas.
Põhjarinne | |
---|---|
Tegev | 11. september 1918 – 19. veebruar 1919 |
Riik | Vene SFNV |
Kuuluvus | Punaarmee |
Suurus | armeedegrupp |
Ülemad | |
Võtmeisikud |
Dmitri Parski (15.09. – 26.11.1918), Dmitri Nadjožnõi (26.11.1918 – 19.02. 1919). |
Põhjarinde koosseisu moodustasid Nõukogude väed Pihkvast kuni Vjatka piirkonnani; põhjarinde kaitsepiirkond oli liinil Balahna - Jarensk - Glazov - Tšerdõn. Põhjarinde staap asus Jaroslavlis.
Põhjarinne reorganiseeriti Punaarmee ülemjuhataja 1919. aasta 12. veebruari korralduse alusel läänerindeks, mille koosseisu liideti 7. armee, Nõukogude Läti armee ja läänerinde väeosad ning läänerinne likvideeriti 19. veebruarist 1919. aastast.
Põhjarinde koosseis
muuda- 6. armee, 1. oktoober 1918 – 19. veebruar 1919
- 7. armee, 1. oktoober 1918 – 19. veebruar 1919
- Nõukogude Läti armee, (operatiivalluvuses) 7.–19. veebruarini 1919
- Laadoga flotill
- Oneega flotill
- Põhja-Daugava flotill
- Kroonlinna kindlus, 8. detsember 1918 – 19. veebruar 1919
1918. aasta oktoobris asus 6. armee kaitseliinil põhjasuunal, Vologda, Arhangelski ja Kotlase piirkonnas Põhja-Dvina joonel.
1918. aasta oktoobris asus 7. armee Petrogradi piirkonnas Mežduozjornoje rajoonis, Karjala kannasel ja Narva–Pihkva joonel.
11. novembril 1918 alistus Saksamaa Esimese maailmasõja tulemusena Antandile. Pärast Saksamaal toimunud novembrirevolutsiooni algas Saksa vägede evakueerimine vallutatud aladelt. 13. novembril 1918 tühistas Nõukogude Venemaa Brest-Litovski rahulepingu koos kõigi lisadega, alustas sõjategevust ja püüdis taastada rahueelset seisu Saksamaale kaotatud aladel. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vācietis käsu alustada taganevate Saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega.
1918. aasta novembris alustasid põhjarinde 7. armee väeosad pealetungi evakueeruvate Saksa keisririigi sõjavägede kannul Lätisse, millega 18. novembril algas Läti Vabadussõda ja Eestisse 28. novembril 1918. aastal, millega algas Eesti Vabadussõda.
1919. aasta jaanuaris viis põhjarinde 6. armee läbi sõjalise Šenkurski operatsiooni, Arhangelski piirkonnas asunud Suurbritannia-Ameerika sõjalise missiooni ja Vene valgekaartliku Põhjaarmee vägede vastu, mille tulemusel paisati vastaste väed 90 km kaugusele endistelt positsioonidelt.
Põhjarinde juhtkond
muuda- Rinde juhatajad
- Dmitri Parski, 15. september – 26. oktoober 1918
- Dmitri Nadjožnõi, 26. oktoober 1918 – 19. veebruar 1919
- Lev Glezarov (Лев Маркович Глезаров), 30. september 1918 – 8. detsember 1918
- Jevgeni Pjatnitski (Евгений Михайлович Пятницкий), 30. september 1918 – 19. veebruar 1919
- J. Tupin (Я. Я. Тупин), 12. detsember 1918 – 24. jaanuar 1919
- Adam Semaško (Семашко Адам Яковлевич), 21. jaanuar – 19. veebruar 1919
- Rinde staabiülemad
- Fjodor Kostjajev (Костяев, Фёдор Васильевич), 20. september – 21. oktoober 1918
- N. Domožirov (Н. Н. Доможиров), 21. oktoober 1918 - 19. veebruar 1919