Narva
![]() |
See artikkel räägib Eesti linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Narva (täpsustus). |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres. Narva on rahvaarvult Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Narva on Eesti linnadest idapoolseim ning üks kahest piirilinnast.
Narva | |
---|---|
![]() | |
| |
Pindala |
68,7 km² (2020)[1] ![]() |
Elanikke |
53 875 (1.01.2023)[2] ![]() |
| |
EHAK-i kood: |
0511[3] ![]() |
Koordinaadid | 59° 23′ N, 28° 12′ E |
![]() |
Nimi Redigeeri
Georg Friedrich von Sabler pakkus 1910. aastal välja, et Narva nimi tuleb germaani sõnast, mis 12. sajandi ülemsaksa keeles esines kujul narva ja tähendas kitsast kohta. Lauri Kettuneni arvates pole germaani algupära usutav, kuna analoogseid nimesid leidub ka Sise-Soomes, kust germaani kohanimesid ei teata. Kettuneni arvates on tõenäolisem, et Narva nimi on seotud vepsa sõnaga narva, narvane < narvainen, tähendusega 'künnis, künnispakk', mis jõe puhul võiks tähendada koske.[4] Kettuneni teatel leidus lõunavepsa murdes sõna narv tähendusega 'künnis'.[5] Samasugust Narva nime etümoloogiat toetab ka Paul Alvre.[6] Marje Joalaiu hinnangul aga lõunavepsa keelest sellist sõna teada ei ole ja Kettuneni väide põhineb mingil eksitusel.[5] Samas vepsa netisõnastikus on sõna narvāne tähendusega 'uksesoon läves'.[7]
Ajalugu Redigeeri
- Pikemalt artiklis Narva ajalugu
Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased. Novgorodi kroonika teatas aastal 1172, et Novgorodis asus kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Narvia 8 adramaaga küla on esmamainitud Taani hindamisraamatus 1241.
Narva linnus rajati taanlaste poolt 1256. aastal, esialgu Narva jõe idakaldale. 1277. aastal kinnitasid ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam).
Liivi ordu võimuperioodil, mis algas 1347, moodustati Narva foogtkond. 1558. aasta algul alustas Moskva tsaaririik Liivi sõda ning Narva vallutati Moskva tsaaririigi vägede poolt. Aastatel 1558–1581 valitses Narvas Moskva tsaaririik. 6. septembril 1581 vallutasid Rootsi Kuningriigi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Narva ja seejärel ka Ingerimaa.
1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga said Rootsi Kuningriigi valdusse. Ingerimaa kubermangu keskus oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa kuberner või asehaldur.
1700. aastal alanud Põhjasõja algul, 30. novembril 1700 toimunud Narva lahingus saavutasid arvulises vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle hiilgava võidu. Siiski võitis Põhjasõja Venemaa ning Narva nagu kogu Eesti läks Venemaa koosseisu.
Narva kuulus 1704. aastast Vene tsaaririigi võimu alla ja pärast Eestimaa liitmist Venemaa Keisririigiga kuulus Narva koos Narva maakonnaga Peterburi kubermangu, kuid säilitas oma kohaliku omavalitsuse, rae ja allus kohtuasjus Eestimaa Ülemmaakohtule. 1797. aastal anti Narva maakonna alad Eestimaa kubermangu koosseisu ja liideti Viru kreisiga, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna koosseisu.
1917. aastal toimunud Narva linnavolikogu valimiste järel sai Narva linnapeaks Ants Dauman, kelle juhtimisel viidi linnas läbi rahvahääletus Narva liitumiseks Eestimaaga, eraldi Narva maakonnana. 21. detsembril 1917 tunnistas seda otsust (Narva eraldumist Jamburgi maakonnast ja eraldi Narva maakonna loomist) ka Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
Esimese maailmasõja lõpuetapil 1918. aasta 4. märtsil jõudsid Saksa väed Narva ning linnas valitsenud Nõukogude võimuorganid ja punakaart taandusid Jamburgi piirkonda. Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta märtsist novembrini. 11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitilise võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte ning Saksa väed hakkasid pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas, Compiègne'i vaherahu sõlmimist ja Novembrirevolutsiooni Saksamaal Narvast taganema 28. novembril ning 29. novembril võtsid eesti bolševikud Nõukogude Venemaa Punaarmee relvastatud jõudude abil linnas võimu.
Vabadussõja käigus, 18.–19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud Utria dessandiga linna bolševikest. Linnas tegutses Ivironi Jumalaema nunnaklooster.[8]Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920). Narva linnaosana oli Jaanilinna ametlik nimi Jaani eeslinn.
Narva oli 1944. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude lennuväe pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel (märtsipommitamine Narvas). Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane, põhiliselt linna äärealadel. Kuigi Narva vanalinna oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950. aastate alguses varemed õhiti ja vanalinna asemele ehitati suures osas praegused korterelamud.
Pärast Teist maailmasõda asustas Nõukogude võim linna peamiselt mujalt Nõukogude Liidu aladelt pärit migrantidega. Endistele narvalastele, kes pärast sõda soovisid oma kodukohta Narvas tagasi tulla, ei andnud Nõukogude võimuorganid luba Narvas elama asuda. Tänapäeval on Narva elanikest eestlasi vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv Jaanilinn eraldati Narvast ja liideti Vene NFSV-ga 1945. aastal. Rahvaarv oli 1973. aastal 66 000 elanikku.
Loodus Redigeeri
Narva linn asub Eesti kirdeosas Narva jõe läänekaldal 12 km kaugusel jõe suudmest Tallinna–Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril Jaanilinna vastas. See paikneb 200 km kaugusel Tallinnast ida pool ning 20 km kaugusel Kingisseppast ja 130 km kaugusel Peterburist lääne pool. Ida-Virumaa keskasulast Jõhvist asub Narva 50 km kaugusel ida pool.
Narva linna pindala on 68,95 km²,[9] sh linna põhiosast eraldatud ja Narva-Jõesuu linna territooriumiga ümbritsetud linnaosade Kudruküla ja Olgina pindala on vastavalt 5,08 km²[10] ja 0,58 km².
Narva asub Narva jõe kanjonis, mille kaitseks on moodustatud maastikukaitseala. Linna läbib Narva klindilõik.
Linnaosad Redigeeri
1940. aastal oli Narva jaotatud järgmisteks linnaosadeks: Südalinn, Peetri eeslinn, Joaorg, Kreenholmi linnaosa, Siivertsi, Kadastiku, Paemurru ja Jaanilinn. Enne 2002. aastat oli Narva linn jaotatud kuueteistkümneks mikrorajooniks.
Narva linnas (6204 ha) on linnaosad:
1782–1942 koos nüüdse Jaanilinnaga, aastani 1917 Kreenholmita.
Rahvastik Redigeeri
- Pikemalt artiklis Narva rahvastik
1. jaanuari 2017. aasta seisuga elas Narvas 57130 inimest. Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 83% linna elanikest. Eestlasi oli neist 2 150 ehk 4%.[11] Ukrainlasi – 1 417 (2%), valgevenelasi – 1 161 (2%), soomlasi – 394 (0,6%), ja tatarlasi – 298 (0,5%).[12]
15. sajandil moodustasid Narva elanikkonnast 40–50% sakslased, 10–20% taanlased, soomlased, venelased, ülejäänud aga eesti ja vadja soost elanikud. 16. sajandi keskpaigas oli Narvas 40–50 maja, elanike arv ei ületanud 500–800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased. 1570. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3300 elanikku, kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks Venemaa tsaaririigi piiril sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid.
Rahvus | 1881 | 1897 | 1913[13] | 1922 | 1934 | 1938[14] | 1970[15] | 1979[16] | 1989[17] | 2000[18] | 2011[19] | |||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
Kokku | 10 195 | 100 | 16 599 | 100 | 21 038 | 100 | 26 912 | 100 | 23 512 | 100 | 22 760 | 100 | 57 863 | 100 | 72 800 | 100 | 81 221 | 100 | 68 680 | 100 | 58 663 | 100 |
eestlased | 7313 | 44,1 | 58 | 17 501 | 65,03 | 15 227 | 64,76 | 14 421 | 63,36 | 3984 | 6,9 | 3538 | 4,9 | 3224 | 4,0 | 3331 | 4,9 | 3031 | 5,2 | |||
sakslased | 1000 | 6,0 | 502 | 1,87 | 499 | 2,12 | 548 | 2,41 | 279 | 0,4 | 251 | 0,3 | 218 | 0,3 | 141 | 0,2 | ||||||
venelased | 7217 | 43,5 | 35 | 7927 | 29,46 | 6980 | 29,69 | 7173 | 31,52 | 48 205 | 83,3 | 61 971 | 85,1 | 69 763 | 85,9 | 58 702 | 85,5 | 51 434 | 87,7 | |||
soomlased | 99 | 0,6 | 145 | 0.62 | 201 | 0,88 | 689 | 1,2 | 780 | 1,1 | 727 | 0,9 | 682 | 1,0 | 406 | 0,7 | ||||||
ukrainlased | 7 | 0,0 | 1448 | 2,5 | 2092 | 2,9 | 2626 | 3,2 | 1774 | 2,6 | 1219 | 2,1 | ||||||||||
valgevenelased | 63 | 0,4 | 1526 | 2,6 | 1904 | 2,6 | 2182 | 2,7 | 1529 | 2,2 | 1034 | 1,8 | ||||||||||
muud | [20] |
Aasta | Rahvaarv |
---|---|
1782 | 3000 |
1825 | 3500 |
1861 | 8100 |
1881 | 10 195 |
1884 | 11 000 |
1897 | 28 600 (16 599 ilma Jaanilinnata) |
1922 | 27 022 |
1939 | 22 400 |
1941 | 25 100 |
1942 | 19 800 |
1945 | 6600 |
1950 | 15 200 |
1955 | 22 500 |
1959 | 30 400 |
1965 | 44 000 |
1970 | 57 900 |
1973 | 66 100 |
1980 | 73 500 |
1990 | 82 200 |
2000 | 73 300 |
2005 | 69 400 |
2009[21] | 65 886 |
2010 | 65 506 |
Põhjasõjas, pärast 1704. aastal toimunud linna vallutamist Venemaa sõjaväe poolt, enamik vana Narva elanikke deporteeriti Venemaale: Vologdasse, Kaasanisse, Astrahani ja Moskvasse. 3000 elanikust 1708. aastal, jäi Narva elama kõigest 300. Aastatel 1770–1780 saavutati rahvastiku sõjaeelne arv. 1779. aastal elas Narvas juba 2456 inimest, 1782. aastal 2614 inimest ja 1819. aastal umbes 3500 inimest.
Taristu Redigeeri
Narva on Eesti idapoolseim piiripunkt, mida läbivad Tallinna–Peterburi raudtee ja Peterburi maantee, mis suunduvad Loode-Venemaale ja Peterburi.
Üle jõe kulgevad Sõpruse sild ja Narva raudteesild.
-
Sõpruse sild
-
Sõpruse sild 2009. aastal
-
Raudteesild
Majandus Redigeeri
Tööstus Redigeeri
Tänapäeval on Narva nagu paljud Euroopa tekstiilitööstuse keskused hääbuva tööstusega linn.
Tähtsamad tööstusharud on (osatähtsus müügitulust, 2021. aastal kokku umbkaudu 220 mln €):
- Metallitoodete tootmine, masina- ja elektroonikatööstus ning masinate hooldus ja remont (umbes 60%). Märkimist väärivad välisomanduses ettevõtted: Fortaco (endine Komas), Hanza Mechanics, ETAL, Amphenol, oluline on ka Enefit Solutions Narva tehas.
- Tekstiili-, rõiva- ja nahatööstus on juhtiva koha loovutanud, ettevõtted andsid müügitulust 17%. Tööstusharu veteran Kreenholmi Manufaktuur lõpetas tegevuse 2010. aasta lõpus. Tegutseb väikseid riideviimistluse ja õmblusvabrikuid ning Nakro nahavabrik.
- Puidu-, mööbli-, plastitööstus.
- Lisaks jäävad Narva tööstusareaali Narva karjäär ja energiaettevõtte Narva Elektrijaamad, mille Balti soojuselektrijaam asub linna piiril ja suurem Eesti soojuselektrijaam Narva-Jõesuu linna territooriumil. Viimase juures töötavad Eesti Energia Õlivabrikud.
Kultuur Redigeeri
Narvas on kaks kultuurimaja, tegutseb Narva Muuseum, Narva Sümfooniaorkester ja teatristuudio Ilmarine. Linnas korraldatakse Frédéric Chopini loomingule pühendatud rahvusvahelist noorte pianistide konkurssi. Samuti tegutseb Narvas Kaitseliidu Narva malevkond ja Narva Eesti selts.
Narva kirikud Redigeeri
Narva Aleksandri Suurkirik, Narva Jaani kirik, Narva Peetri kirik, Narva Issanda Ülestõusmise peakirik, Püha Miikaeli kirik, Narva Püha Antoniuse kirik, Jumalaema Uinumise kirik, Jumalaema Tunnustähe ikooni kirik, Narva Jumalaema Ibeeria ikooni kirik, Narva Ibeeria Jumalasünnitaja naisklooster, Vladimiri vennaste koguduse kirik, Jumalaema Narva pühakuju kirik, Narva Aleksander Nevski kirik.[22] Narva Issanda Muutmise katedraal, Narva Pühade Kirilluse ja Metoodiuse kirik
Narva spordirajatised Redigeeri
Narvas on loodud nii lastele kui ka täiskasvanutele suurepärased tingimused sportimiseks, linnas on kaks spordikooli ja mitukümmend spordiklubi. Narva Spordikeskus pakub mitmekülgseid võimalusi sportimiseks, treeninguteks ning spordiürituste läbiviimiseks.
Narvas on sündinud maailmakuulus maletaja Paul Keres. Täna kannab üks linna tänavatest tema nime.
Narva spordikoolides on võimalus tegeleda mitmete spordialadega: lauatennis, sõudmine, aerutamine, ujumine, kergejõustik, korvpall, võrkpall, jalgrattasport, poks, judo, laskesport, motosport, ilu- ja rühmvõimlemine, iluuisutamine, jäähoki, laskesuusatamine. Lisaks spordikoolidele saab ka Narvas tegutsevates spordiklubides harrastada erinevaid spordialasid.
-
Narva jõe joad suurvee ajal
-
Vaade Kreenholmi hoonetele ja kuivale jõesängile
-
Narva raekoda vaadatuna Narva linnusest
-
Narva Victoria bastioni kasematid
-
GE C36-7 vedur Narvas
-
Purskkaev Pimeaias
Haridus Redigeeri
Esimene kool Narvas oli Narva linnakool, mida on esimest korda mainitud 1501. aastal ja mis suleti 1846. aastal.
Käesoleval ajal tegutseb Narvas kokku 11 kooli ja gümnaasiumi[23] (Narva Kesklinna Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium, Narva Keeltelütseum, Narva 6. Kool, Narva Kreenholmi Gümnaasium, Narva Paju Kool, Narva Pähklimäe Gümnaasium, Narva Soldino Gümnaasium, Narva Täiskasvanute Kool, Narva Vanalinna Riigikool ja Narva Õigeusu Gümnaasium).
Tartu Ülikooli Narva kolledži avamisega tekkis võimalus omandada akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes. Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik. 2012. aastal avati vana Raekoja kõrvale ja sõjas hävinud börsihoone kohale kolledži uus hoone.
Täiskasvanute õppega tegeleb Narva Kutseõppekeskus, kus õpib üle 2000 inimese. Keskus õpetab välja spetsialiste teeninduse, ettevõtluse, kergetööstuse, infotehnoloogia, energeetika, ehituse, autoteeninduse ning keevitustööde alal.
2000. aasta sügisel avatud Narva Vanalinna Riigikool tegutseb keelekümbluspõhimõttel. Sügisest 2009 tegutseb koolis ka gümnaasiumiosa.
Noorte tegevust koordineerib Narva Noortekeskus. Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane Noortekeskuse korraldatav infomess Orientiir, kus soovijad saavad infot õppimisvõimaluste kohta Eestis ja kaugemalgi.[23]
Aastast 1957 tegutseb Narvas linnavalitsuse toel Narva Noorte Meremeeste Klubi, mis oma ~200 liikme ja ~10 töötajaga on ainus omataoline nõukogude perioodist tänaseni tegevust jätkav regulaarne merenduslik huvikool Eestis.
Redigeeri
Narva linna omavalitsusorganid on Narva linnavolikogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt ja Narva linnavalitsus, mis moodustatakse linnavolikogu poolt. Narva linnavolikogu esimees on Irina Janovitš, Narva linnavalitsuse juht on Narva linnapea Ants Liimets (alates 26.08.2021).[24]
14. sajandist kuni 1585. aastani elati Narvas Lübecki linnaõiguse järgi, alates 1585. aastast Rootsi linnaõiguse järgi. Kuni Venemaa keisririigi linnaseaduse kehtestamiseni tegutses linnas kohaliku omavalitsusorganina Narva raad. Rae koosseisu kuulusid kaks bürgermeistrit ja kaheksa raehärrat. Üht bürgermeistrit nimetati justiits-, teist kommerts- ja politseibürgermeistriks.
Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega sündikust.
1870. aastal oli kehtestatud Venemaa üldine linnaseadus, mille järgi linnades pidi moodustama linnaomavalitsust ehk linnavolikogu ja linnavalitsust. Balti kubermangude linnades kehtestati seda 26. märtsil 1877 Aleksander II ukaasiga, aga kui Narva kuulus Peterburi kubermangu koosseisu, siis moodustati seal linnaomavalitsust aastal 1873.[25]
Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu ja selle täidesaatva organina Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee.
Narva linnapead Redigeeri
- Pikemalt artiklis Narva linnapea
- 1993–1998 – Raivo Murd
- 1998–2000 – Eldar Efendijev
- 2000–2002 – Imre Liiv
- 2002–2013 – Tarmo Tammiste
- 2013–2015 – Eduard East
- 2015–2019 – Tarmo Tammiste
- 2019–2020 – Aleksei Jevgrafov
- 2020–2021 – Katri Raik
- 2021–2021 – Ants Liimets
- alates 2021 – Katri Raik
Narva aukodanikud Redigeeri
- 2017 – Aleksandr Brokk
- 2016 – Anatoli Štšura
- 2015 – Aleksandr Sutõrin
- 2014 – Boriss Paršin
- 2014 – Oskar Ida
- 2013 – Vladimir Mižui
- 2011 – Julia Dmitrijeva
- 2007 – Konstantin Sentšugov
- 2006 – Karin Taidre
- 2003 – Sergei Ivannikov
- 2003 – Liidia Šapkina
- 2002 – Vilma Talberg
- 2002 – Valentin Šidlovski
- 2000 – Anatoli Kozlovski
- 1999 – Anatoli Paal
- 1999 – Sergei Sovetnikov
- 1999 – Anelja Varul
- 1998 – Kristel Urm
- 1998 – Tatjana Jegorova
- 1984 – Ivan Gudimov
- 1984 – Leonhard Kronk
- 1974 – Karl Aru
- 1974 – Pjotr Romanenko
- 1974 – Anatoli Kozijev
- 1939 – Konstantin Päts
Vaata ka Redigeeri
- Narva Hermanni linnus
- Narva tänavate loend
- Narva hüdroelektrijaam
- Narva Lasteülikool
- Narva värav Peterburis (1814)
- Rootsi aukonsulaat Narvas
- Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Narvas
- Siivertsi monument
- Monument Põhjasõjas Narva piiramisel langenud vene sõjaväelastele
- Narva Mihkli kirik
- Rootsi lõvi mälestusmärk
- Narva Kunstigalerii
- Vestervalli 21
- Teises maailmasõjas langenud punaarmeelaste mälestussammas Narvas
- Narva haigla
- Narva Laste Loomemaja
- Narva teenetemärk
- Narva kultuurimaja Rugodiv
- Narva anglikaani kogudus
- Narva tank
Viited Redigeeri
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 28.08.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Lauri Kettunen. Narva nime algupära. Eesti Kirjandus 1920, nr 6, lk 195–197.
- ↑ 5,0 5,1 Marje Joalaid. Vepslastest ja vepsa keelest, Fenno-Ugria, Lk 23
- ↑ Paul Alvre. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. Keel ja Kirjandus, 1985, nr 2, lk 100
- ↑ Narva. Kohanimeraamat
- ↑ Kloostri müüride taga. Esmaspäev, 1. detsember 1930, nr 48, lk 3.
- ↑ Maa-amet on täpsustanud Eesti haldusüksuste piire ja pindala
- ↑ "Kudruküla teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Tartu, 2013" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. august 2016. Vaadatud 7. jaanuaril 2016.
- ↑ Statistikaameti andmebaas
- ↑ Invest in Narva
- ↑ Pavel Naidjonov, NARVA EESTIKEELNE ELANIKKOND LÄBI AJALOO, NENDE IDENTITEET JA KEEL, Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja Üldkeeleteaduse Instituut
- ↑ Roman Bode, Victoria bastion. Tallinn 1990 lk 28
- ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ 159 juuti, 73 lätlast, 149 poolakat, 18 rootslast, 14 inglast, 3 prantslast, 2 taanlast, 3 hollandlast, 6 šveitslast
- ↑ "Narva arvudes/Narva in figures 2008" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. november 2010. Vaadatud 18. jaanuaril 2010.
- ↑ KIRIKUD, Narva usuelu
- ↑ 23,0 23,1 "Koolid ja gümnaasiumid Narva kodulehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2009. Vaadatud 3. juulil 2009.
- ↑ Narva Linnavalitsus, (vaadatud 27. detsember 2015)
- ↑ Fondiloend. 3.2. Linnaomavalitsused
Välislingid Redigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Narva |
Vikisõnastiku artikkel: Narva |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Narva |
- Narva koduleht
- Eesti Geoloogiakeskus. Eesti geoloogiline baaskaart, Tallinn 2009
- Narva piiramine ja lahing a. 1700 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv
- 30. juuni 2018 kell 08:49, Jaan-Juhan Oidermaa, Narvast leiti kiviaegne asulakoht, err.ee
- Poola Kuningriigi geograafiline leksikon
- Narva ja Jaanilinna topokaart 1978
- Tim Marshall. On the Border: Narva. BBC, 26. oktoober 2022 (inglise keeles, audio, 27 min)