Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas. Hõlmab ajaloolise Virumaa idaosa.

Ida-Viru maakond


Pindala: 2972 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 133 358 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 44,9 in/km²
Maakonnalinn: Jõhvi

Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Leningradi oblastiga.

Narva linnus
Ida-Viru maastik, vaade Sinimägede vaatetornist (suvi 2011)

Haldusjaotus Redigeeri

 
Ida-Virumaa omavalitsusüksused pärast 2017. aasta haldusreformi
 
Ida-Virumaa omavalitsusüksused enne 2013. aastat

Ida-Viru maakonnas on kaheksa omavalitsusüksust: neli linna ja neli valda.

Omavalitsus-
üksus
Pindala
(km²)
Rahvaarv
(2018)
Rahvastiku-
tihedus
Alutaguse vald 1465 4929 3,4
Lüganuse vald 599 8492 14,9
Narva-Jõesuu linn 411 4828 11,7
Toila vald 266 4807 18,1
Jõhvi vald 124 11 645 93,9
Narva linn 85 58 610 689,5
Kohtla-Järve linn 39 35 595 907,6
Sillamäe linn 11 13 406 1218,7

Rahvastik Redigeeri

 
Ida-Viru maakonna rahvaarv 1990–2010

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Ida-Viru maakonnas 149 172 elanikku. Eestlasi oli neist 29 131 ehk 19,5%.[3]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Ida-Viru maakonnas 169 688 elanikku (44,59% mehi ja 55,41% naisi). Sündimuse üldkordaja oli 8,56‰, suremuse üldkordaja 14,71‰ ja loomulik iive −6,15‰. 19,65% elanikest oli eestlased ja 71,28% venelased. Eestlased elavad maal ja valdades, linnades (v.a Jõhvi) on aga venelased ja teised nn venekeelsed suures ülekaalus.[4] Alaealisi (vanuses 0–14) oli 13,27%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,63% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,10%. Töötuse määr[5] oli 12,3%. Rahvastikutihedus oli 50,4 in/km².[6]

Asulad Redigeeri

Ida-Viru maakonnas on seitse linna, üks alev, 11 alevikku ja 175 küla.

Linnad: Jõhvi - Kiviõli - Kohtla-Järve - Narva - Narva-Jõesuu - Püssi - Sillamäe

Alevid: Kohtla-Nõmme

Alevikud: Erra - Iisaku - Lüganuse - Mäetaguse - Olgina - Sinimäe - Sonda - Tammiku - Toila - Tudulinna - Voka

Külad: Aa - Agusalu - Aidu - Aidu-Liiva - Aidu-Nõmme - Aidu-Sooküla - Alajõe - Alliku - Altküla - Amula - Apandiku - Aruküla (Lüganuse) - Aruküla (Mäetaguse) - Arumäe - Arupäälse - Aruvälja - Arvila - Atsalama - Auvere - Edise - Edivere - Ereda - Erra-Liiva - Hiiemetsa - Hirmuse - Hundinurga - Illuka - Ilmaste - Imatu - Irvala - Jaama - Jabara - Jõetaguse - Jõhvi - Jõuga - Järve - Kaasikaia - Kaasikvälja - Kaatermu - Kabelimetsa - Kahula - Kaidma - Kalina - Kamarna - Karjamaa - Karoli - Kasevälja - Katase - Kauksi - Kellassaare - Kiikla - Kivinõmme - Kohtla - Koldamäe - Koljala - Konju - Konsu - Koolma - Kopli - Kose - Kotinuka - Kudruküla - Kukruse - Kulja - Kuningaküla - Kuremäe - Kurtna (Illuka) - Kuru - Laagna - Lemmaku - Liimala - Liivakünka - Linna - Lipniku - Lipu - Lohkuse - Lõpe - Lümatu - Maidla - Martsa - Matka - Mehide - Meriküla - Metsamägara - Metsküla - Moldova - Mustanina - Mustmätta - Mõisamaa - Mäetaguse - Nüri - Oandu - Ohakvere - Ojamaa - Ongassaare - Ontika - Oonurme - Paate - Pagari - Pajualuse - Pargitaguse - Pauliku - Peeri - Peeterristi - Peressaare - Perjatsi - Permisküla - Piilse - Pikati - Pimestiku - Pootsiku - Puhatu - Puhkova - Purtse - Puru - Päite - Pühajõe - Rajaküla - Rannapungerja - Ratva - Rausvere - Rebu - Remniku - Roodu - Roostoja - Rääsa - Sahargu - Saka - Salaküla - Satsu - Savala - Servaääre - Sirgala - Sirtsi - Smolnitsa - Soldina - Sompa (Jõhvi) - Soonurme - Sõrumäe - Sõtke - Sälliku - Tagajõe - Taga-Roostoja - Tammetaguse - Tarakuse - Tarumaa - Tõrvajõe - Täkumetsa - Tärivere - Udria - Uhe - Uikala - Uljaste - Uniküla - Uusküla - Vaikla - Vainu - Vaivara - Vaivina - Valaste - Vana-Sonda - Varesmetsa - Varinurme - Varja - Vasavere - Vasknarva - Veneoja - Viivikonna - Virunurme - Vitsiku - Vodava - Voka - Voorepera - Võhma - Võide - Võrnu - Väike-Pungerja.

Majandus Redigeeri

 
Endise Sompa kaevanduse maapealne territoorium

Ida-Virumaa on ennekõike tööstuspiirkond. Seal asuvad põlevkivikaevandused ja Eesti suurim elektrijaam Eesti soojuselektrijaam, põlevkivi töötlevate ettevõtete seas paistab silma Viru Keemia Grupp. Narvas oli pikka aega olulisel kohal Kreenholmi riidemanufaktuur.

Loodus Redigeeri

Ida-Viru maakond paikneb maastikulise liigestuse järgi neljas maastikurajoonis: Soome lahe rannikumadalik, Viru lavamaa, Alutaguse madalik ja Peipsi rannikumadalik.

Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas asub Viru lavamaa, keskel selle kõrgeim osa – Jõhvi kõrgustik. Maakonna lõunaosa on madal, seal asub Alutaguse madalik ja edelaosas asub Peipsi rannikumadalik. Kõrgeimaks mäeks on tehislik Kohtla-Järve poolkoksimägi.

Soome lahe rannikul seisab kogu Ida-Viru maakonna ulatuses Põhja-Eesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõrgeim ja pikim katkematu osa, mis kulgeb Sakalt Toila klindilaheni. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m, Ontika lähistel kuni 56 m üle merepinna. Panga jalamit palistab kitsa ribana rannikumadalik, mis laieneb idas Narva jõe alamjooksul 6 kilomeetrini. Ontikast ida pool, Valaste oja suudmes asub Eesti kõrgeim, umbes 30 m kõrgune Valaste juga.[7]

Kolmest küljest ümbritseb Ida-Viru maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna idapiiril on kunstlik veekogu – Narva veehoidla, läänepiiril Uljaste järv ja Tudu järv. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe (kohati ka veehoidla) kaldajoont.

Ida-Virumaal on palju järvi, neist 70 on suuremad kui üks hektar. Järvede kogupindala on 590 ha (0,18 protsenti maakonna territooriumist). Ida-Viru maakonnas asub Eesti suurim järvedeala – Kurtna järvestik.

Maakonda veestavad 165 jõge, oja ja muud vooluveekogu, neist 15 suubuvad Soome lahte, 15 Peipsisse ja 11 Narva jõkke. Pikimad on Rannapungerja jõgi, Mustjõgi, Avijõgi ja Tagajõgi.

Maavaradest leidub Ida-Virumaal põlevkivi, fosforiiti, sinisavi, lubjakivi, ehitusliiva ja turvast.

Ida-Virumaal asub Alutaguse rahvuspark.

Ajalugu Redigeeri

Muinasaeg Redigeeri

Muinas-Viru maakonna viiest muinaskihelkonnast on Ida-Viru aladel kaks.

Kesk- ja uusaeg Redigeeri

 
Kukruse mõisa peahoone

Alates 13. sajandist kuni 1925. aastani tegutsesid Ida-Viru maakonna aladel järgmised kirikukihelkonnad.

20. sajand Redigeeri

1917. aastal, pärast veebruarirevolutsiooni, viidi Narvas läbi rahvahääletus ning hääletuse tulemusel liitus senini Peterburi kubermangu kuulunud Narva linn ja seda ümbritsevad alad Eestimaa kubermanguga.

1918. aasta detsembris moodustas 29. novembril Narvas moodustatud Eesti Töörahva Kommuun Narva linna ümbritsevast 14 vallast Narva maakonna.

Eesti Vabariik Redigeeri

1920. aastal, pärast Eesti Vabadussõja edukat lõppu liideti Tartu rahulepingu alusel Virumaaga Narva jõest ida pool asunud maa-alad, kus moodustati 3 valda: Karjati vald (venepäraselt Skarjatina vald) (vene keeles Скарятинскaя), Kose vald (vene Козельскaя) ja Narva vald.

 
Eesti haldusjaotus 1925. aastal

1938. aastani oli Virumaal nüüdse Ida-Viru maakonna osas 19 valda.

Auvere-Joala – vallavanemad A.Reinsalu, M. Lausa, Erra – K. Innos, Iisaku – A. Aru, J. Teder, Illuka – E. Sibrik, A. Tammjärv, Järve – Al. Kallaste, J. Peedo, Jõhvi – A. Leitmaa, A. Sarap, Kalvi – J. Ruberg, L. Samel, Kohtla – A. Kaup, J. Rooden, Kose – T. Jõgi, A. Vene, Maidla – Ed. Ilves, K. Janberg, Mäetaguse – J. Reimand, R. Kirs, Narva – N. Raja, R. Seinkivi, Peetri – G. Johannes, H. Solom, Püssi – Joh. Eero, A. Soosaar, Skarjatina – N. Vlassovski, H. Randla, Tudulinna – T. Luhamaa, J. Taimsaare, Vaivara – V. Annus, H. Toom, Vasknarva – J. Käsperov, R. Peremet, Voka – E. Vöörmantsik, H. Uus.

Pärast 1939. aasta vallareformi säilitas väga vähe valdu oma endise nime ja piiri, moodustati: Alutaguse, Erra, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Narva, Raja, Piiri, Tudulinna, Tärivere, Vaivara, Vasknarva vald.

Valdade ümbernimetamisega alustati ka Narva-taguste alade venepäraste asulanimete eestistamist: Knjaz Selo (vene keeles Князь-Село) – Kuningaküla, Verhneje Selo (Верхнее Село) – Permisküla, Sõrenets (Сыренец) – Vasknarva, Skarjatina Gora (Скарятина Гора) – Karjati, Stepanovšina (Степановщина) – Kalda, Djuk (Дюк) – Kalaküla, Perevolok (Переволок) – Perve, Skamja (Скамья) – Kambi, Kuritšek (Куричек) – Kurundi, Vtoraja (Втроя) – Raja, Zaborovje (Заборовье) – Tagametsa, Radoveli (Радовели) – Raadvere, Zagrivje (Загривье) – Vabaküla, Konduši (Кондуши) – Koidu, Mokredi (Мокреди) – Metsa, Kukin ja Malentsovo (Кукин берег и Маленцово) – Aru.

Eesti NSV Redigeeri

Kuni 1949. aastani oli ühtne Viru maakond. Virumaale kuulusid kuni 1944. aastani ka Narva-tagused alad. Avinurme ja Lohusuu vald olid Tartumaa osa.

24. novembril 1944 eraldati Eesti NSV territooriumist 3 üle Narva jõe olnud valda (Raja vald, Piiri vald ja Narva vald) ja viidi Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu. Selle aluseks oli Johannes Vares Barbaruse avaldus ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu otsus.

Aastal 1949 eraldati maakonna idaosa omaette Jõhvi maakonnaks ja Jõhvi sai maakonnalinnaks.

26. september 1950 moodustati Jõhvimaast Kiviõli rajoon 855 km², Jõhvi rajoon 1785,6 km² ja Narva linnapiirkond. Oonurme ja Tudulinna piirkond koos Tartumaale kuulunud Avinurme ja Lohusuu piirkonnaga liideti Mustvee rajooniga 1047 km².

Aprillis 1952 moodustati Eestis kolm oblastit: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Virumaa kuulus Tallinna oblastisse. Aprillis 1953 oblastid likvideeriti. Rajoonide arvu vähendati 1959. Likvideeriti Kiviõli ja Mustvee rajoon. Kiviõli rajooni ala läks vastmoodustatud Kohtla-Järve linnapiirkonna alla. Aastal 1960 allutati Jõhvi rajoon Kohtla-Järve linnapiirkonnale, mille pindala oli nüüd 2587,6 km².

Aastal 1964 nimetati Kohtla-Järve linnapiirkond Kohtla-Järve rajooniks. Jõhvi oli rajoonikeskus kuni 1978. aastani. Aastaks 1967 olid Narva linnapiirkonna külanõukogud ühendatud Kohtla-Järve rajooniga Kohtla-Järve rajooni pindala 3186,7 km². 1. jaanuaril 1990 moodustati senise Kohtla-Järve rajooni piirides Kohtla-Järve maakond,[8] mis nimetati sama aasta märtsis ümber Ida-Viru maakonnaks.[9]

 
Suvilad Ida-Virumaal

Ida-Viru maakond Redigeeri

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Ida-Viru maakonda järgmised haldusüksused:[10]

2005. aastal ühines Jõhvi linn Jõhvi vallaga ning 2013. aastal Püssi linn ja Maidla vald Lüganuse vallaga. 2017. aasta haldusreformiga moodustati Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linn ning Alutaguse, Lüganuse ja Toila vald. Haldusreformieelsetes piirides säilisid Kohtla-Järve linn, Narva linn, Sillamäe linn ja Jõhvi vald. Haldusreformi järel kuuluvad seni Ida-Viru maakonda kuulunud Aseri valla alad Viru-Nigula valla koosseisus Lääne-Viru maakonda ning Avinurme ja Lohusuu valla alad Mustvee valla koosseisus Jõgeva maakonda.[11]

Vaata ka Redigeeri

Viited Redigeeri

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 28.07.2023.
  3. Statistikaameti andmebaas
  4. Altosaar, Aimar. "Ida-Virumaa ja Venemaa". Maailma Vaade (24). Vaadatud 6.05.2019.
  5. 2007.–2009. libisev keskmine
  6. "Statistikaameti koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. märts 2012. Vaadatud 28. märtsil 2012.
  7. "Ida-Viru klindilõik". Põhja-Eesti klint – Eesti looduse sümbol. Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK). 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 12.03.2018. Vaadatud 27.06.2018.
  8. Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest. ENSV Teataja 1989, nr. 40, art. 614.
  9. ENSV ÜVT 1990, 11, 164.
  10. Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine, RT I 1995, 40, 567
  11. Ida-Virumaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)

Kirjandus Redigeeri

  • "Ida-Virumaa rahvakultuurist" Infotrükk, 1992
  • "Levimuusika Ida-Virumaal sõnas ja pildis" 2001
  • Jaan Masing "Ida-Virumaa matkajuht" BeTeGe, 2005
  • Alo Särg "Ida-Virumaa mõisad ja mõisnikud" Argo, 2006
  • "Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt" MTÜ Kultuuriveski, 2008
  • "Puhkus Ida-Virumaa looduses" Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2008

Välislingid Redigeeri