Piiri vald
Piiri vald (1939. aastani Kose vald) oli vald Virumaal Vaivara kihelkonnas Narva jõe idakaldal aastail 1939–1945. Vald moodustati senise Kose valla piires. Piiri vald koos Raja valla ja Narva vallaga moodustasid Narva-taguse. Vallamaja asus Krivasoo külas.[1]
Kose vald (vene keeles Козельскaя) eksisteeris alates 1920. aastast kuni 1939. aastani Narva jõest ida pool asunud maa-alal, mis pärast Eesti Vabadussõja edukat lõppu oli liidetud Tartu rahulepingu alusel Viru maakonnaga.
Vald kuulus Riigivolikogu 66. valimisringkonda, kust valiti Aleksander Ossipov, ja Vasknarva põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.
Piiri valla riigimõisad: Dundukovi mõis, Gromovo mõis, Marinskaja mõis, Urakonda mõis, Uue-Rantovka mõis, Vana-Rantovka mõis.
Ajalugu muuda
1939. aastal toimunud haldusreformiga moodustati Kose vallast selle senistes piirides Piiri vald.[2]
Rahvastik muuda
1922. aastal oli Kose vallas 113 eestlast (8,7%), 1194 venelast (91,1%) ja muid rahvusi 3 (0,2%) – kokku 1310 elanikku.
1934. aastal oli Kose vallas 145 eestlast (11,3%), 1135 venelast (88,2%) ja muid rahvusi 7 (0,5%) – kokku 1287 elanikku.
1. aprillil 1939 oli vallas 1202 elanikku.
Asustus muuda
Piiri valda kuulusid külad: Kossari (vene k. Косари), Pustoi Konets, Skorjatina Gora, Ust-Žerdjanka, Suur-Žerdjanka, Romanovštšino, Nižõi, Krjuša Lukina-Gora, Krjuša, Kivikonda, Kljušna puustus, Vlasovo puustus, Dolgaja-Niva, Kasekonda,[3] Uusna.[4]
Viited muuda
- ↑ Maa-ameti kaardirakendused
- ↑ 776. Vabariigi Presidendi otsus nr. 88., Riigi Teataja, nr. 87, 14 oktoober 1938
- ↑ Piiri vald, https://www.archivesportaleurope.net/
- ↑ Tuletõrje kuldmedal elupäästjale, Uus Eesti Narva Uudised nr 155, 15 juuli 1939
Kirjandus muuda
- "Kogu vald võitleb karskuse eest, kuid viina juuakse ikkagi". Lääne Elu nr 119, 16. oktoober 1939. Lk 2.