Kiviõli

linn Ida-Virumaal

Kiviõli on linn Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.

Kiviõli
Kiviõli linn. Taamal paistab Püssi tuhamägi.
Pindala: 11,8 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 4844 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 3194[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 21′ N, 26° 58′ E
Kiviõli (Eesti)
Kiviõli
Kaart
Kiviõli tuhamägi

Linn on rajatud 1922. aastal, linnaõigused sai 1946. aastal. Aastatel 19571991 kuulus Kiviõli Kohtla-Järve linna koosseisu.

Kiviõli linn on nime saanud Teise maailmasõja eelse aktsiaseltsi Eesti Kiviõli järgi.

Linna koosseisus on ka Küttejõu ja Varinurme linnaosa, mis on Kiviõliga liidetud.

Kiviõli järgi on nimetatud Kukruse lademe Kiviõli kihistik.[4]

Linna territoorium on kuulunud Lüganuse kihelkonda.

Rahvastik

muuda

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli linnaelanikest venelasi 51% ja eestlasi 39,4%.

Seisuga 1. jaanuar 2010 oli linnas 6606 elanikku. Võttes arvesse rännet, oli elanike arv 5845.

Kiviõli elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011

muuda
Rahvus 1970[5] 1979[6] 1989[7] 2000[8] 2011[9]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 11 153 100 11 050 100 10 390 100 7405 100 5634 100
eestlased 5789 51,91 4914 44,47 3958 38,09 2921 39,45 2179 38,68
venelased 4431 39,73 5184 46,91 5369 51,67 3793 51,22 3020 53,60
ukrainlased 152 1,36 228 2,06 308 2,96 157 2,12 109 1,93
soomlased 368 3,30 348 3,15 308 2,96 193 2,61 100 1,77
valgevenelased 93 0,83 139 1,26 184 1,77 119 1,61 79 1,40
leedulased 18 0,16 27 0,24 24 0,25 17 0,23 14 0,25
poolakad ... ... 26 0,24 22 0,21 11 0,15 7 0,12
tatarlased ... ... 13 0,12 26 0,25 14 0,19 7 0,12
lätlased 41 0,37 25 0,23 19 0,18 10 0,14 10 0,18
sakslased ... ... 74 0,67 83 0,80 46 0,62 49 0,87
juudid 13 0,12 11 0,10 10 0,10 3 0,04 2 0,04
muud 248 2,22 61 0,55 79 0,76 121 1,63 58 1,03

Põlevkivitööstus

muuda

Linna lääneservas paikneb Kiviõli Keemiatööstus.

Kiviõli kõige tuntumateks objektideks võib pidada Kiviõli tuhamägesid, mis on tekkinud seoses põlevkivitööstusega. Mägede kõrgus on 138 ja 135 m; tegu on Baltikumi kõrgeimate hulka kuuluvate tehismägedega.

1920. aastal anti Põhja Paberi- ja Puupapivabrikule luba alustada maardlauuringuid Sonda ja Püssi raudteejaama vahelisel maa-alal. 1922. aastal sai ettevõte loa Püssis AS Küttejõud põlevkivikaevanduse rajamiseks.

 
Kiviõli 1936. aastal

1922. aastal andis Põhja Paberi- ja Puupapivabrik kõik õigused ja kohustused üle aktsiaseltsile Eesti Kiviõli, mis rajas Erra-Sala küla maadele põlevkivikarjääri, kus alustas põlevkivi avakaevandamist. 1924. aastal alustas Eesti Kiviõli põlevkivi termilist töötlemist. 1927. aastal ehitati esimene katseline tunnelahi, mille võimsus oli 75 tonni põlevkivi ööpäevas. 1928. aastal hakati tööstuse läheduses jõudsalt kasvanud asulat nimetama Kiviõliks.[10] Kiviõli raudteejaam rajati raudteepeatusena 1920. aastatel. Raudteejaam kujunes sellest esimeste aastakümnete jooksul seoses Eesti põlevkivitööstuse arenemisega. Raudteejaama areng oli seotud eeskätt õlitehase ja kaevanduse vajadustega. 1939. aastal oli ettevõtte toodang 132 000 tonni. Ettevõttes töötas 200–250 inimest.

  Pikemalt artiklis AS Küttejõud, Eesti Kiviõli

1940. aastal ettevõte riigistati ja selle baasil moodustati Kiviõli Põlevkivikeemiatehas.

 
 
Kiviõli Põlevkivikeemiatehas, 2007
 
Kiviõli Põlevkivikeemiatehas, 2007

1941. aastal hõivasid Saksa väed tehase, kogu Ida-Viru põlevkivibassein läks üle ettevõttele Baltische Ölgesellschaft in Estland ja järgmise kolme aasta jooksul ehitasid sakslased tööstuskompleksi koos kahe uue tunnelahju, kaheksa gaasigeneraatori ning jõujaamaga. Saksa okupatsiooni ajal rajati Kiviõli kaevandusse uus ringliiklusega šahtiõu. Saksa vägede lahkumisel purustati kaevandus ja tehas ning uputati Kiviõli ja Küttejõu kaevandused.

1944. aastal hakati kaevandust ja tehast rekonstrueerima. 1945. aastal alustasid tööd kaks uut tunnelahju ning toodangut hakkas taas andma ka bensiinitsehh. 1947. aastal anti käiku veel üks tunnelahi ja soojuselektrijaam. 1951. aastal ühendati Kiviõli ja Küttejõu kaevandused ja 1955. aastal valmis kaevanduse uus administratiiv-olmehoone.[11]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Maakatastri statistika, vaadatud 19.10.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 2.09.2023.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. Stratigraafia terminoloogia
  5. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  6. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
  7. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
  8. Päring Statistikaameti andmebaasist
  9. Päring Statistikaameti andmebaasist
  10. Kiviõli Keemiatööstuse tekkelugu, 1920-1930, www.keemiatoostus.ee (vaadatud 10.08.2020)
  11. Kiviõli Keemiatööstuse tekkelugu, 1920-1930, www.keemiatoostus.ee (vaadatud 10.08.2020)

Kirjandus

muuda
  • Kiviõli ja Küttejõu linnaks. Uus Eesti, 29. juuli 1938, nr 205, lk 8.

Välislingid

muuda