Alutaguse vald

vald Ida-Virumaal (2017)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast, varasema valla kohta vaata artiklit Alutaguse vald (1939).

Alutaguse vald moodustati 2017. aastal Alajõe, Iisaku, Illuka, Mäetaguse ja Tudulinna valla liitmisega. 2021. aasta seisuga on Alutaguse vallas 4682 elanikku ning asustustihedus on 3,2 elanikku ruutkilomeetri kohta.[4]

Alutaguse vald


Pindala: 1459 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 4682 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,2 in/km²
EHAKi kood: 0130[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Iisaku
Eesti Alutaguse vald 2017.svg

Alutaguse asustasid algselt vadjalased, kes aeti sealt ära juba Liivi sõja eel. Seejärel oli piirkond etniliselt mitmekesine. Koha nimi on Alutaguse, kuna Virumaa eestlaste poolt vaadates asus see paik Alu linna taga.[5]

Alutaguse on hästi tuntud oma ilusa looduse poolest; seal on Eesti suurim metsasus. Alutaguse rahvuspark hoiab enda kaitse all Eesti kõige ürgsemat metsa ning paljusid ohustatud liike. Rahvuspargi kõrval on turismimagnetid ka Kuremäe klooster ja Vasknarva ordulinnus.[6]

Alutagusel on kolm üldhariduskooli: Iisaku gümnaasium, Mäetaguse põhikool, Illuka kool.[7] Lasteaedu on samuti kolm: Iisaku lasteaed Kurekell, Mäetaguse lasteaed Tõruke, Illuka kool.[8] On ka üks huvikool: Iisaku kunstide kool.[9]

Olulisim kohalik spordivõistlus on Liikudes läbi Alutaguse, mis on menu kogunud alates 2019. aastast.[10]

Alutaguse Valla Leht loodi koostöös vallaga 2017. aastal ning kannab sestsaati vallaelanike teavitamise kohustust. Alutaguse vallal on oma võrguleht, kust leiab värskeimat teavet – www.alutagusevald.ee. Alutaguse elanikel on ka oma Facebooki mitteametlik grupp, kus jagatakse erinevate ürituste kohta informatsiooni kui ka arutatakse muid Alutagusega seotud küsimusi.

AjaluguRedigeeri

Veel eelmise sajandi alguses oli Alutaguse vähe asustatud piirkond. Esimesteks asukateks peetakse vadjalasi, kes olid tulnud Novgorodi vürstiriigist. Tollal oli suurim vadjalaste asula Jõuga, kus muuseas on nüüdseks säilinud ka 280 kääpaga vadjalaste kalmistu. Virumaa eestlaste poolt vaadates kirdeala nimetati Alu linnast tagapool asuvaks maaks, Alutaguseks. 1266–1719 oli see omaette maakond. Kui asukad esmakordselt jõudsid, olid seal ainult tühjad laaned, mis sobisid hästi aletamiseks. Liber Census Daniaes ehk Taani hindamisraamat 13. sajandist sisaldab viiteid nii Mäetagusest, Iisakust kui Illakust. 16. sajandil hakkas Moskoovia (Vene rahvusriik) pärast iseseisvate vürstiriikide ühendamist ja Kuldhordi ülemvõimu lõppemist otsima väljapääsu Balti merele. Sellega ohustas ta kohalikke haldusüksuseid. Rüüsteretked olid kõige kurnavamad just Venemaaga piirnevatele maakondadele. Esimene suurem rüüsteretk toimus 1501. aastal ning pärast seda rüüsteretked ka sagenesid. Liivi sõja eel 1558. aasta suvel läks kogu Alutaguse rohkem kui kahekümneks aastaks Moskva võimu alla ning vabanemine toimus alles 1581. aastal kui rootslased, soomlased ajasid Pontus de la Gardie juhtimisel venelased-tatarlased igalt poolt Virust ja Alutaguselt välja. Selle sajandi sõjad muutsid märgatavalt Alutaguse etnilist koosseisu. Vadjalast asemel said elanikeks Johan III edikti sunnil vallalised soome talupojad, nende tulek ei peatunud kui sund lõpetati, vaid nad jätkasid tulemist. Alutaguse oli hea piirkond, kus omale maa saada ja seal vilja kasvatada, teisalt oli see orjadele hea piirkond tänu kehvale maale ja hõredale asutusele. Iisaku kihelkond asutati 1654. aastal. kuigi Alutaguse jäi Põhjasõja esimesel perioodil aktiivsesse sõjaruumi. Pärast Eestimaa ühendamist Vene riigiga hakati järjepidevalt tegema aadramaarevisjone kuni 1857. aastani. Sel ajal kui hakati talu päriseks ostma, tekkisid talukogukonnad. 1919. aastal algatati Ida-Virumaal iseseisva Alutaguse maakonna loomise kampaania ning sama aasta suvel tehti Viru maakonnavalitsuse poolt ettepanek jagada Mäetaguse vald Mäetaguse ja Pagari vallaks. Siiski leiti, et see poleks majanduslikult otstarbekas. 1922. aastal algas Mäetagusel kampaania kooli avamiseks Mäetaguse mõisa avaras härrastemajas, mille põllutööministeerium andis vallale.

30. aastate lõpuks oli igas talus olemas niidumasin, hobugööpliga peksumasin, tuulamismasin ja mõnel isegi külvimasin. Esimene vene okupatsioon jäi kaugeks, kuid Saksa okupatsiooniga puututi palju suuremal määral kokku, nimelt paigutati mitmeid armee salateenistuspunkte just sellesse piirkonda. Võeti kasutusse mitmed kohalikud ehitised kaasa arvatud Mäetaguse koolimaja, kuhu paigutati sõjaväe laatsaret, küladesse hajutati sõjaväevarustuse laod, hobusetallid ja mitmesugused töökojad. Saksa okupatsiooni ajal taastati küll viimase vallavalitsuse volitused, kuid kuna tollane vallavanem J. Reimand oli nõukogude võimu poolt küüditatud, võttis kohustused enda kanda endine vallavanema abi Paul Truupõld.[5]

SümboolikaRedigeeri

Alutaguse vapil ja lipul on kasutatud sinist taustavärvi kuldse muraka ümber. Sinine märgib Alataguse valla rohkeid veekogusid. Kuldne murakas nii vapi kui lipu keskel tähistab metsade ja soode rohkust ning piirkonna liigirikkust. Muraka ehitus märgib sealsete kultuuride mitmekesisust ja muraka viis tippu viitavad valla viiele ühinenud osale. Samuti seostatakse kuldset murakat Päikesega, mis tõuseb Eestimaale Alutaguselt.[11]

HaridusRedigeeri

Koole on kolm (Iisaku Gümnaasium, Mäetaguse Põhikool, Illuka Kool), lasteaedasid kolm (Iisaku lasteaed Kurekell, Mäetaguse lasteaed Tõruke, Illuka kool) ja huvikoole üks (Iisaku kunstide kool). Kõige varasemad märkmed on Iisaku gümnaasiumist, nimelt 1750. aastast, kui Iisakule otsiti kooliõpetajat. Kinnitus kooli olemasolust on aga 1788. aastast. Mitukümmend aastat hiljem, aastal 1837, rajati Iisaku kogukonnakool. Samast aastast on ka esimesed aruanded Mäetaguse mõisa erakoolist (Privatschule).[12]

Mäetaguse vallas on ka varasemaid andmeid hariduse andmisest, 1752 kirikumeetrikas mainitakse, et Kalina koolmeister Juhan suri 69 aasta vanuselt. Sellele järgnevalt on sarnaseid sissekandeid tehtud, mis annavad aimu hariduse andmisest sealses piirkonnas. Mäetagusel loodi esimene koolimaja 1846. aastal. 19.sajandi 70-ndatel muudeti Mäetaguse kool vallakooliks. 1905 Mäetaguse mõisaomanik parun Konstantin von Rosen lasi ehitada uue koolimaja, sel ajal töötas kool kaheklassilisena. 1988. aastal oli see esmakordselt 9-klassiline kool ning kaks aastat hiljem sai ka Mäetaguse põhikooli nime. Alates 2016. aastast juhib kooli Veera Sibrik.[13]

 
Mäetaguse mõisa peahoone

Iisakusse, Täriverre asutati 1903. aastal ministeeriumikool, mis 1913. a nimetati Iisaku 2-klassiliseks ministeeriumikooliks. 1913. aastal põles koolimaja maha, ent samal aastal alustati Iisakusse uue ministeeriumikooli ehitamist - Iisaku Kõrgem Algkool. 1919. aastal muudeti see Iisaku 6-klassiliseks algkooliks. 1968. aastaks oli kool keskkool ning alates 1996. aastast ka gümnaasium. Praegu on kooli direktor Külli Guljavin.[14]

 
IIsaku ministeeriumikool

Illuka Kool on Illuka mõisas tegutsev mõisakool. Läbi aegade on koolil olnud palju erinevaid nimesid. Illuka Kooli eellaseks peetakse Illuka-Jahuoja kooli, mille tegevus toimus 1837.–1892. aastal Raudil. Mõisahooned ja häärberi rajasid mõisavalitsejad Dieckhoffid, kes ehitasid siia 1885.–1888. aastal ühekorruselise kivimaja-praeguse mõisahoone. 1912. aastal müüsid Dieckhoffid mõisa parun Claus von Nottbeckile ja tema omakorda müüs selle 1921. aastal Eesti riigile. Oma praeguse nime sai kool 2010.aasta 1.septembril, mil liituti kõrvalmajas tegutsenud lastepäevakeskusega lasteaed-põhikooliks. Direktor on praegu Anneli Bogens.[15]

Iisaku Kunstide Kool rajati aastal 1989. Tegemist on laia tegevusvaldkonnaga kooliga: seal saab õppida kunsti, tantsu ja muusikat (klaver, viiul, kitarr, kannel, ukulele, mandoliin, plokkflööt ja akordion). Huvikoolil on Alutagusel oluline roll.[16]

KultuurRedigeeri

Alutaguse vallas on 7 kultuurimaja: Mäetaguse rahvamaja, Kiikla rahvamaja, Pagari seltsimaja, Iisaku rahvamaja, Alajõe kogukonnamaja, Tudulinna kogukonnamaja, Kurtna seltsimaja.

Järjepidevalt on ilmunud ka erinevaid ajalehti. Neist siiani ilmub Alutaguse Valla Leht, mis toimetab alates 2018. aastast Iisakus. Lisaks sellele on ilmunud ka Meie Keskel (ilmus 1997–2017, vahendas Iisaku valla uudiseid), Alajõe Valla Infoleht (ilmus 2014–2017, vahendas Alajõe valla uudiseid), Illuka Valla Sõnumilaegas (ilmus 1997–2017, vahendas Illuka valla uudiseid), Mäetaguse Elu (ilmus 1995–2017, Mäetaguse valla uudiseid) ja Tudulinna Leht (ilmus 1997–2017, vahendas Tudulinna valla uudiseid) uudiseid.

Iisakus toimetab Iisaku Muusika ja Kirjanduse Selts.[17]

JuhtimineRedigeeri

 
Vallavanem Tauno Võhmar

Alutaguse Vallavalitsus asub Iisaku alevikus aadressil Tartu mnt 56. Teenuskeskused asuvad Mäetagusel, Illukas, Alajõel ja Tudulinnas.[18]

Alutaguse vallavanem on Tauno Võhmar. Vallavalitsuse liikmed on Kairi Hõbemeri, Taavi Vogt, Timo Juursalu, Liina Talistu.[19] 09.12.21 valiti ametisse uus vallavolikogu aastani 2025. Volikogu esimees on Veljo Kingsep ning aseesimees Jüri Päll. Volikogusse kuuluvad Janno Vool, Anu Kljutšnik, Kristiina Ets, Annes Kingu, Juri Novožilov, Vladimir Derbuk, Andrus Toss, Andres Pärnpuu, Priit Palmet, Aivar Surva, Oleg Kuznetsov, Aivo Tamm, Marek Kullamägi. Komisjoni 6 liiget on Valimisliit Alutagusest, 2 EKREst, 2 Eesti Reformierakonnast, 2 Valimisliit OMA VALD ning üks Eesti Keskerakonnast.[20]

01.08.2018.a jõustus Alutaguse valla arengukava 2018–2030.[21]

VaatamisväärsusedRedigeeri

 
Kauksi rand

Väike rahvastustihedus hoiab inimmõju loodusele madalana. Valla alale ulatub ka Alutaguse rahvuspark.

Mõned tuntumad huviobjektid on järgmised:

  • Kuremäe klooster ehk Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stauropegiaalne Naisklooster. Tegemist oli esimese Eestisse rajatud õigeusu kirikuga. Kloostri tähtsaim ehitis on viiekupliline Jumalaema Uinumise peakirik, mis sai valmis 1910. aastal.
  • Iisaku Muuseum püsiekspositsioonid tutvustavad Ida-Virumaa eluolu. Näha võib nii vanu põllutööriistu ja majapidamistarbeid kui ka õppevahendeid ning tuletõrje ajalugu. 2008. aastal pälvis muuseum Ida-Virumaa kultuuripärli tunnustuse. Muuhulgas tutvustatakse ka poluvernikute ehk pooleusuliste kultuuri.
  • Iisaku vaatetorn asub Alutaguse rahvuspargis. Torn on 28 meetri kõrgune ja hea ilma korral avaneb sealt vaade Kuremäe kloostrile, põlevkivikaevandustele, tuhamägedele, rabadele ja Peipsi järvele.[6]
  • Konsu järv on Kurtna järvestiku suurim järv. Järv jaguneb kaheks osaks ja neid osi ühendab 100-meetrine kanal. Järve kaldal on telkimisala, mis võib mahutada maksimaalselt kuni 300 inimest.
  • Vasknarva ordulinnus asub Vaskanarvas, Narva jõe läänekaldal. Ordulinnas rajati 1349. aastal, kuid samal aastal ka hävitati. Ordulinnusel on kirju ajalugu, kuna 16. sajandil vallutasid linnuse Vene väed ning paarikümne aasta pärast käis sealt üle ka Rootsi armaada.[22]
  • Kauksi rand asub Peipsi järve põhjakaldas. See on Peipsi üks ilusamaid ja tuntumaid randu. Rand on tuntud oma “laulvate liivade” poolest.[23]
 
Kuremäe nunnaklooster

LoodusRedigeeri

 
Ilves

Pinnamood, mullastikRedigeeri

Alataguse madalikule on omased suured metsad (Eesti suurim metsasus), jääjärve- ja järvetasandikud ja põlevkivi kaevandamise tõttu tekkinud tehnogeensed maastikud. Madaliku lääneosas saviliivadel gleimuldadel kasvab soostunud kaasik. Peeneteralistel järveliivadel kasvab mitut erinevat tüüpi soostunud metsa. Kohati leidub palukuusikuid. Peipsi põhjaranniku kaldal kasvab katkendlik männimetsa luitevöönd.

Kirdeosa maastik on tehnogeenne. Narva põlevkivikarjäär on siiani töötav kuid Viivikonna kaevandus ja Oru turbaväli on kasutamiseks suletud. Kaevandatud aladele on tekkinud kilomeetri pikkused ja mõne kilomeetri laiused puistangulavad, mõningad neist täituvad pärast kaevandamist veega.

Narva jõest läänes asub palju soid (Sirtsi soo, Muraka raba jne). Seal kasvab palju haruldasi taimeliike ning need sood on paljude lindude pesitsemispaigad.[24]

LoomastikRedigeeri

Alutaguse on koduks mitmele erinevatele loomadele. Alutaguse metsad on kodudeks lendoravatele, ilvestele, metsistele ja rabapüüdele.[25][24]

TaimestikRedigeeri

Alutaguse metsa- ja soomaadel võib kohata haruldlasi taimi nagu ida-võsalill, väheõiene-tarn, nõiakold, hammasjuur, sinine emajuur jpt.[24][25]

Alutaguse rahvusparkRedigeeri

Alutaguse rahvuspark on loodud 2018. aastal kaitsmaks tüüpilisi ja haruldlasi Ida-Eesti soo-, metsa- ja rannikumaastikke ning pärandkultuuri. Rahvuspargi pindala on 45 019 hektarit. Eesti suurim soostik, Puhatu soostik asub Alutaguse rahvuspargis. Lisaks sellele ainsad mandriluited Eestis asuvad samuti Alutaguse rahvuspargis. See on kõige ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkond Eestis, mis meenutab taigat. Rahvuspargis on mitmeid erinevaid lõkkekohti, matkaradu, metsaonne ja isegi vaatetorn. Alutaguse rahuvspark sobib kõigile, nii vaiksele nautlejale, korilasele kui ka lihtsalt seikluste otsijaile.[26][27]

AsustusRedigeeri

AlevikudRedigeeri

Alutaguse vallas on kaks alevikku: Iisaku ja Mäetaguse. Valla halduskeskus asub Iisakus.

KüladRedigeeri

Vallas on 73 küla: Agusalu, Alajõe, Alliku, Apandiku, Aruküla, Arvila, Atsalama, Edivere, Ereda, Illuka, Imatu, Jaama, Jõetaguse, Jõuga, Kaatermu, Kaidma, Kalina, Kamarna, Karjamaa, Karoli, Kasevälja, Katase, Kauksi, Kellassaare, Kiikla, Kivinõmme, Koldamäe, Konsu, Kuningaküla, Kuremäe, Kuru, Kurtna, Lemmaku, Liivakünka, Lipniku, Lõpe, Metsküla, Mäetaguse, Ohakvere, Ongassaare, Oonurme, Pagari, Peressaare, Permisküla, Pikati, Pootsiku, Puhatu, Rajaküla, Rannapungerja, Ratva, Rausvere, Remniku, Roostoja, Sahargu, Smolnitsa, Sõrumäe, Sälliku, Tagajõe, Taga-Roostoja, Tammetaguse, Tarakuse, Tudulinna, Tärivere, Uhe, Uusküla, Vaikla, Varesmetsa, Vasavere, Vasknarva, Võhma, Võide, Võrnu ja Väike-Pungerja.

RahvastikRedigeeri

Alutaguse valla rahvarohkeimad külad on Tudulinna, Iisaku, Mäetaguse, Kuremäe, Kiikla, Kurtna ja Alajõe. 01.01.2021 seisuga on Alataguse vallas 4712 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke aga 4929.[28]

Asustustiheuds on 3,2 elanikku ruutkilomeetri kohta. Statistikaameti info kohaselt on kuus keskmiselt 1568 inimest, kes saavad brutokuutasu ning 159 on registreeritud töötuna 2021. aasta oktoobri järgi. Keskmine brutokuutasu on madalam kui Eesti keskmine.[29][30]

Meeste ja naiste osakaal vallas on peaaegu võrdne. Alutaguse valla rahvastik on vananev. Vanuseklass 0–29 moodustab 27,08% kogu elanikkonnast. Kõige rohkem inimesi on vanusegrupis 50–59, 16,72%.[31]

SportRedigeeri

Alutaguse vallas toimub mitmeid erinevaid spordivõistlusi. Üks tuntumaid on Liikudes läbi Alutaguse jooksusari, mis aitab kaasa Eesti jooksukultuuri arengule ja annab harrastajatele võimaluse enda oskused proovile panna. Liikudes läbi Alutaguse on saanud alguse 2019. aastal ja pakub igal aastal mõnevõrra erinevaid väljakutseid. Tavaliselt on mitu võistlusjooksu, mis jagunevad erinevatesse etappidesse.

Alutaguse vald on pakkunud elanikele mitmeid erinevaid sportimisvõimalusi. Spordisaalides on võimalik tegeleda erinevate pallimängudega. Lisaks on discgolfipargid, rullsuusa ja -uisurajad, 25 m pikkune bassein, lasketiir ja talvel ka suusarajad.

Noortel on võimalik käia korvpalli, jalgpalli, enesekaitse, ujumise ja suusatrennides.[10]

RahvarõivadRedigeeri

Alutaguse valla rahvarõivad on üks osa Põhja-Eesti rahvarõivarühmast. Põhja-Eesti rühmariided on enamjaolt samade põhimõtetega, kuid valdadel olid omad erinevused, mis eristasid neid teistest. Alutaguse vald oli koht, kus puutusid kokku erinevad kultuurid. Põhjast puututi kokku Soome lahe saarte elanikega, idas olid kokkupuuted vadja-isuri asustusega ja venelastega.[32]

ViitedRedigeeri

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 21.06.2021.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 12.03.2018.
  4. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad/ida-viru-maakond/alutaguse-vald
  5. 5,0 5,1 (1995). Uhe 1345-1995 : Ida-Virumaa küla eluoluast läbi aegade
  6. 6,0 6,1 https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/alutaguse-rahvuspark/1417
  7. https://www.alutagusevald.ee/koolid
  8. https://www.alutagusevald.ee/lasteaiad
  9. https://www.alutagusevald.ee/huvikoolid
  10. 10,0 10,1 https://alutagusesport.ee/
  11. https://www.alutagusevald.ee/sumboolika-konkurss
  12. https://www.alutagusevald.ee/hallatavad-asutused
  13. https://www.maetaguse.edu.ee/et/ajalugu
  14. https://www.iisaku.edu.ee/est/yldinfo/ajalugu/
  15. https://www.illuka.edu.ee/ajalugu
  16. Monika-Aino Jõesaar (2000). Kuni sõda kõik purustas... : Vaivara ja Alutaguse valla koolide ajalugu 1919-1944. Ida-Virumaa. 
  17. https://www.alutagusevald.ee/kultuurimajad
  18. https://www.alutagusevald.ee/vvalitsus
  19. https://www.alutagusevald.ee/valitsuse-liikmed
  20. https://www.alutagusevald.ee/ii-koosseis-2021-2025
  21. https://www.alutagusevald.ee/arengukava
  22. https://www.puhkaeestis.ee/et/vasknarva-ordulinnuse-varemed
  23. https://www.puhkaeestis.ee/et/kauksi-rand-ja-rannapromenaad-peipsi-jarve-aares
  24. 24,0 24,1 24,2 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/alutaguse_madalik
  25. 25,0 25,1 http://www.virumaa.ee/loodus/
  26. https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/alutaguse-rahvuspark
  27. https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/alutaguse-rahvuspark/kaitsealast-20
  28. https://www.alutagusevald.ee/rahvastik
  29. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk
  30. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad/ida-viru-maakond/alutaguse-vald
  31. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Statistika/KOV/rahvastik.xlsx
  32. https://rahvaroivad.ee/rahvaroivad/pohja-eesti/alutaguse

VälislingidRedigeeri