Iisaku rahvamaja
Iisaku rahvamaja on rahvamaja Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Iisaku asulas.
Mändidega kaunistatud mäenõlval asuv hoone on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.
1910. aastal avati Iisaku Muusika ja Kirjanduse Seltsi ja Iisaku Põllumeeste Seltsi eestvõttel seltsimaja.[1]
Rahvamaja juhataja on Merle Pikhoff.[1]
Ajalugu muuda
Seltsimaja on valminud Robert Theodor Hanseni 40-aastase tegevuse tulemusena. Ta alustas kohaliku rahva organiseerimist tühjalt kohalt, sest kirikuküla oli ise alles kujunemisjärgus ja tollal oli rahva põhiliseks kooskäimise ja kohtumise kohaks ikka kirik, kalmistupäev ja kõrts[2].
1868 kutsuti kokku segakoor, mis jõudis aastaga selgeks õppida 1869. aasta laulupeo laulud ja koor lubati laulupeole. 1877. aastal asutas Hansen pasunakoori, mille pillid saadi annetusena. Mehed töötasid hoolega ja neljandal laulupeol sai orkester I koha. Kultuuriline tegevus ja tegelaste arv kasvas ning otsustati asutada Iisaku Muusika ja Kirjanduse Selts (IMKS). Selts korraldas peamiselt eeskavaga peoõhtuid, kus teeniti seltsile tulu. Kerkis ruumide probleem. Seni oli üles astutud vabas õhus või lähimates linnades. 27. jaanuaril 1908 otsustati alustada oma maja ehitamist, mis pidi tehtama kahasse Põllumeeste Seltsiga.
Ühekorruseline viilkatusega puust hoone ehitati sealsetele seltsidele ühiselt ja Iisaku Muusika ja Kirjanduse Seltsi nime peale. Seltsimaja saadi valmis 31. oktoobril 1910, hoone sisseõnnistamiseks korraldati suur peoõhtu koos söögi ja tantsuga. Etendati Georg Engeli draama "Sadamas". Seltsi protokollide järgi müüdi eeskavale 368 ja tantsule 75 piletit, mis tolleaegse Iisaku kohta oli suur arv.
Hoone ehitas Abel Maasik ja see läks maksma ligi 2857 rubla.
Kuigi maja oli alles valmis saanud, on juba esimesed sissekanded aastast 1912, mida remontida, kes parandab ja kui palju kulutusi see kaasa toob.
1912 kolis Hansen Iisakust Tallinna.
1920 muudeti seltsimaja Põhja-Loode armee haiglaks (1.osakond), kus raviti jaanuarist aprillini sadu tüüfusehaigeid.
1923. aastal tuli Iisakusse kirikuõpetajaks Voldemar Kuljus, kes hakkas peagi juhtima ka kultuuriseltsi tegevust. Ta oli laia huviringiga inimene, kelle jutlused ei olnud pühakirja raamidega kammitsetud. Ta kasutas oma mõnes lavastuses lisaks asjaarmastajatele ka kutselisi näitlejaid. Nii on üles astunud kohalikul lavalaudadel Rix Kuljus (lavastajana), Salme Reek, Milvi Laid, Leo Kalmet jt.
1930. aastal asus Iisaku organistina tööle Magnus Siiak, kes on konservatooriumi lõpetanud klaveri erialal ning kellest hiljem saab ka koorijuht. Tema abi hakati kasutama muusikaliste lugude mängimisel. Esimese operetina võeti käsile Sidney Jonesi “Geiša”.
1932. aastal mängiti operetti “Hans Hädavares”. Iisakus oli asutatud väike sümfooniaorkester (Salong-orkester) ja tükki mängiti selle orkestri saatel, juhatas Magnus Siiak.
1932 lavastas V. Kuljus A. Dumas’ “Isa”, J. Leemetsa komöödia “Talupoegade president”. Lavastati ka Ferenc Lehári “Krahv Luxemburg”, Hugo Hirchi “Dolly”, nimiosas Milvi Laid.
Kõigi nende lavastuste väljatoomise üks eesmärke oli teenida seltsile raha, mis oli kogu tegevuse aluseks. IMKS-ga mitteseotud isikud ja asutused pidid saali eest tasuma.
14. juuni 1936 oli laulupäev. Osa võtsid ümbruskonna puhkpilliorkestrid ja laulukoorid. Magnus Siiak lavastas vabaõhuetendusena Bornhöhe “Tasuja”. Päeva lõpetas ball.
...
Üks suuremaid ühisettevõtmisi oli rahvamaja põhjapoolse otsa pool asunud võssakasvanud kruusaaugu ühistööna korrastamine vabaõhupeo ürituste tarvis. Mõtte algataja oli Johannes Karri.[2] Samal aastal, 1960, ehitati rahvamaja ette orgu laululava. Järgmisel suvel ehitati lava kõrvale külakiik.
...
Rahvamaja juhatajad muuda
- Mihkel Selli (ILMS) 1905–1910
- Dietrich Treiman (ILMS) 1911
- Nikolai Wichmann (IMKS) 1913
- Konstantin Sööt (IMKS) 1915–1916
- Voldemar Heimberg (IMKS) 1917–1918
- Rudolf Koppel (IMKS) 1918–1920; 1923
- Nikolaid Juuse (IMKS) 1924–1927; 1931
- Erich Davidov (IMKS) 1928–1930
- Verner Mägi (IMKS) 1933
- Jakob Langovitš (IMKS) 1934
- Elmar Liiv (IMKS) 1935
- Voldemar Sabolotni (IMKS) 1936–1940
- Karl Söödor (IMKS) 1941–1943
- O. Podkopai (kultuuriinspektor) 1944
- Juta Heinberg (kultuuriinspektor) 1944. aasta lõpp
- Marcella Söödi (rahvamaja juhataja) 1945
- Herman Lomp (rahvamaja juhataja) 1947–1948
- Ats Rõõmus (rahvamaja juhataja kohusetäitja) 1948. aasta lõpp – 1950
- Tiit Raidma (rahvamaja juhataja) 1951–1952
- Kaldi Vettik (rahvamaja juhataja) 1952 (kuid)
- Hilja Karp (rahvamaja juhataja) 1952–1959
- Endel Põdra (rahvamaja juhataja kohusetäitja) 1960- 1961
- Luule Kivimägi (rahvamaja juhataja kohusetäitja)
- Johannes Algus (rahvamaja juhataja) 1961–1963
- Liivar Nimvitski (rahvamaja juhataja) 1963
- Linda Lomp (rahvamaja juhataja kohusetäitja) 1963
- Laine Nimvitski (rahvamaja juhataja) 1964–1965
- Ülle Kasemaa (rahvamaja juhataja kohusetäitja) 1965
- Leonore Künnap (rahvamaja juhataja) 1965
- Johannes Algus (rahvamaja juhataja) 1966–1969
- Rein Haus (rahvamaja juhataja) 1969
- Ene Aaman (rahvamaja juhataja) 1970
- Evi Ostrak (rahvamaja juhataja) 1972–1979
- Juta Reest (ravamaja juhataja) 1980–1985
- Merle Pikhoff (Mäealu) (rahvamaja juhataja) 1988–1992
- Anneli Kasela (kunstiline juht) 1990
- Toomas Kuslap (kunstiline juht) 1992
- Indrek Virumäe (rahvamaja juhataja) 1994 (kuid)
- Ingrid Tisler 1994
- Agu Voort (kultuurinõunik) 1998
- Margus Kikas (rahvamaja juhataja) 2000–2002
- Valentina Luukas (kultuurinõunik) 2002–2003 (kuid)
- Erki Õun (kultuurinõunik) 2003
- Merle Pikhoff (rahvamaja juhataja) alates detsembrist 2003
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 https://web.archive.org/web/20171209085707/http://www.iisaku.ee/rahvamaja (vaadatud 09.12.2017)
- ↑ 2,0 2,1 koostanud Laine Nimvitski (2010). Iisaku Rahvamaja 100. Jõhvi: Trükis. Lk 5.
Välislingid muuda
- Iisaku Rahvamaja Facebookis
- Iisaku seltsimaja kultuurimälestiste riiklikus registris