Segakoor on laulukoor, milles laulavad mehed ja naised.

Segakoor Waldia laulmas Õie Pärteli juhendamisel Jööri folgil, 2011

Tüüpiliselt on segakooris neli häälerühma: naised jagunevad sopraniteks ja altideks ja mehed tenoriteks ja bassideks. Olenevalt esitatavast teosest võib koor jaguneda ka rohkemateks häälerühmadeks, näiteks võib juures olla meeshäälte rühm bariton.

Traditsiooniliselt seisavad publikule esinedes mehed naiste taga (bassid sopranite ja tenorid altide taga), aga vastavalt konkreetse koori ja dirigendi eelistustele või muudest teguritest tulenevalt võib asetus olla teistsugune, näiteks kaks meeshäälerühma keskel ja naised kahel pool külgedel. Võimalik on ka asetus, kus häälerühmad paiknevad kõrvuti järjestuses kõrgeimast kuni madalaimani.

Segakoorid Eesti üldlaulupidudel

muuda

Kuigi segakoorid tahtsid osa võtta juba I üldlaulupeost, nõudis üldjuht Johann Voldemar Jannsen ainult meeskooride esinemist. Tolle aja kirikliku moraali seisukohast peeti segakooride mitmepäevaseks peoks kokkukutsumist sobimatuks.[1] Esimest korda pääsesid naised segakooride liikmetena esinema IV üldlaulupeol.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Rudolf Põldmäe, "Esimene Eesti üldlaulupidu 1869", 1969