Tenor

kõrgeim meeshääl
 See artikkel räägib hääleliigist; teiste asjade kohta vaata lehekülge Tenor (täpsustus)

Hääleliigid

Naishääled
Sopran
Metsosopran
Alt
Kontraalt

Meeshääled
Kontratenor
Tenor
Bariton
Bass

Vaata ka

Kastraat
Diapasoon

Tenor on kõrgeim meeshääl, ulatudes väikese oktavi c-st 1. oktavi a-ni.

Claudio Monteverdi ooper "Orpheus" (1607) pani aluse meespeaosade esitamisele tenorite poolt. Prantsuse suure ooperi ja saksa romantilise ooperi paralleelse arenguga 19. sajandil tekkis vajadus võimsate tenorite järele. Rossini, Bellini ja Donizetti tenoripartiid olid mõeldud laulmiseks kerge "peahäälega", mitte aga täishäälega, nagu oleme praegu harjunud. Esimestena laulsid kõrgeid noote täis- ehk rinnahäälel prantslane Duprez ja itaallane Rubini.

Ainult prantsuse ooperis oli moes kergem ja voolavam tenorihääl. (Gounod, Offenbach)

Tenorite hääletüübid

muuda

Kangelastenor

muuda

Kangelastenor on kõige heroilisem meeshääl. Tüüpilised Wagneri ooperid. Itaalia keeles nimetatakse seda tenore robusto'ks.

Kangelastenori partiisid ooperites:

Lüüriline tenor

muuda

Lüürilise tenori (itaalia k tenore spinto, saksa k lyrischer Tenor) partiisid ooperites:

Tenore di grazia

muuda

Tenore di grazia (sõna-sõnalt 'graatsiline tenor') on kerge, paindlik tenori hääleliik.

Tenore di grazia partiisid ooperites:

Tenor bouffe

muuda

Tenor bouffe on eriti kerge tenorihääl eelkõige prantsuse 19. sajandi keskpaiga kergetes ooperites (heliloojad Jacques Offenbach, Charles Lecocq ja François-Adrien Boieldieu).

Kontratenor

muuda
  Pikemalt artiklis Kontratenor

Kontratenoriteks on sageli bassid, kes laulavad kõrgemas tessituuris või ulatuses. Tänapäeval kirjutavad heliloojad falsetiga või kontratenoripäraselt laulvale lauljale.