Alutaguse maakond
Alutaguse maakond oli 1920. aastal luua kavatsetud Eesti maakond.
6. septembril 1920 Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud seadusega Valga ja Alutaguse maakondade asutamise kohta (RT 1920, 145/146, 304) asutati Narva linnast ja tema ümbruskonna valdadest iseseisev Alutaguse maakond.
„Ajutise valitsemise korra § 12-a põhjal vabariigi valitsuse poolt 6. septembril 1920 a. vastuvõetud seadus Valga ja Alutaguse maakondade asutamise kohta.
RT 1920, 145/146, 304[1].
§ 1. Asutatakse Valga ja Narva linnadest ja nende ümbruskonna valdadest iseseisvad Valga ja Alutaguse maakonnad.
§ 2. Asutatavate maakondade lähemad piirid määrab kindlaks vabariigi valitsus.
Peaminister: J. Tõnisson.
Siseminister: Einbund.
V. v. asjade valitseja: K. Terras.“
Tegelikult maakonda ei loodud ja 26. augustil 1921 muudeti seadus ära[viide?] Alutaguse maakonna asutamise osas.
1939. aastal taotles Narva linnavalitsus uuesti iseseisva maakonna loomist, kuhu oleks kuulunud Virumaa idaosa kuni Illuka ja Voka vallani. Maakonna keskuseks oleks olnud Narva linn, maakonna nimi oleks olnud Alutaguse või Narva. Ida-Virumaa oli oma geograafilise asendi tõttu Virumaast lahutatud olnud, seal asusid oma prefektuur ja Kaitseliidu malev. Rakveres asunud Virumaa maakonnavalitsus oli kauge ja raskesti kättesaadav. Narva tagant maakonnalinna sõitmine võttis iga kord aega kolm ööpäeva.[2]
Ajutise valitsemise korra § 12-a põhjal vabariigi valitsuse poolt 6. septembril 1920. a. vastu võetud
Viited muuda
- ↑ Nr. 304. Ajutise walitsemise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 6. septembril 1920 a. wastuwõetud seadus Walga ja Alutaguse maakondade asutamise kohta
- ↑ Idapiirile uus iseseisev maakond. Rahvaleht, 25. jaanuar 1939, nr. 21, lk. 5.