Rakvere

linn Lääne-Virumaal
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit Rakvere (laev); meeskoori kohta vaata artiklit Meeskoor Rakvere.

Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Rakvere
Rakvere Ordensburg Rakvere Hof 24.JPG

Pindala 10,64 km²
Elanikke 14 984 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 0663[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 21′ N, 26° 22′ E
Rakvere (Eesti)
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris

Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse.

Rakvere linn on elanike arvult Eesti suuruselt 8. linn ja 14. omavalitsus.[3]

Rakvere linna elanikest palgatöötajate keskmine brutopalk kuus oli 2020. aastal 1244 eurot. Selle näitajaga ollakse omavalitsuste seas 36. kohal.[4]

Linnajuhtimine ja haldusorganidRedigeeri

Rakvere linnapea on 2019. aastast Triin Varek[5]. Rakvere Linnavolikogu esimees on Mihkel Juhkami[6].

  Pikemalt artiklites Rakvere linnapea, Rakvere Linnavalitsus ja Rakvere Linnavolikogu
  Pikemalt artiklis Rakvere linnavolinike loend 1919, 1921, 1923, 1927, 1934, 1939, 2017

2020. aastal olid Rakvere linna eelarve tulud 23,6 miljonit eurot. Selle näitaja alusel on Rakvere linn Eesti omavalitsuste seas suuruselt 13. kohal. Rakvere linna netovõlakoormus on 6,7 miljonit eurot, mis moodustab 28,4% linna tuludest. Netovõlakoormuse osakaalult ollakse omavalitsuste seas keskmike seas (39. kohal).[7]

Linn ja linnaosadRedigeeri

Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja Heinamaa.

Rakvere tuumiku moodustavad kolm kõrvuti asuvat linnaosa: Vanalinn, Südalinn ja Õpetaja Heinamaa. Keskajast pärinev Vanalinn hõlmab Vallimäe, selle idajalamil paikneva Pika tänava piirkonna ning põhjas kunagise Rakvere mõisa südame koos Teatrimäe ja Rahvaaiaga. Seal asuvad endised ajaloolised Rakvere Linnavalitsuse ja Viru maavalitsuse hooned, enamik Rakvere ajaloolisi vaatamisväärsusi, muuseumid, teater ja rahvamaja, kirik, samuti palju mälestusmärke.

Tihedalt hoonestatud Südalinn paikneb Carl Robert Jakobsoni, Tallinna, Võidu ja Tuleviku tänava vahel. See on eelkõige ärikeskus, kus paiknevad kauplused, turg, toitlustus-, teenindus- ja meelelahutusasutused, pangakontorid, postkontor, politseiosakond ja bussijaam, samuti 2004. aastal valminud moodne Rakvere keskväljak (ametlik nimi Turu plats). Alates 2015. aastast asub ka Rakvere linnavalitsus Turu platsi ääres aadressil Lai tänav 20. Linnavalitsuse kõrval asuv Parkali tänav on alates 2018. aastast mõeldud vaid jalakäijatele; see ühendab vanalinna südalinnaga.

Õpetaja Heinamaa linnaosa on saanud nime minevikus seal asunud Rakvere Kolmainu kiriku õpetaja heinamaa järgi. Seal asuvad Vabaduse plats ja park, lai Kastani puiestee, moodne spordikompleks ning muud spordirajatised ja -asutused.

Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa.

SümboolikaRedigeeri

Lisaks lipule ja vapile on Rakverel oma tunnuslause ja logo.

Linna tunnuslauseks on "Rakvere – väge täis", mis väljendab, et Rakverel on suurel hulgal majanduslikku, vaimset ja demograafilist ressurssi. Rakvere märk kujutab tagajalgadele tõusnud valget tarvast punasel taustal, mida ümbritseb kollane ring. Kollasel ringil asub linna nimi Rakvere ja tunnuslause "Väge täis". Märk lähtub vanimast teadaolevast Rakvere nimest – Tarvanpää. Ürgveis on iidne jõu, väe ja viljakuse sümbol. Tarva püstine asend väljendab edasipürgimist, üleküllast jõudu, kindlat vastuseisu survele.

Tunnuslause ja visuaalse identiteedini jõudmisele eelnes põhjalik eeltöö: reklaamibüroo Korpus tellis EMOR-ilt alusuuringu, mis selgitas välja Rakvere tuumsümbolid. Küsitlusse kaasati nii Rakvere elanikke kui ka inimesi mujalt Eestist.

Loodus ja kliimaRedigeeri

 
Rakvere linnus 2022. aasta veebruaris
 
Fr. R. Kreutzwaldi tänav 2022. aasta veebruaris

Rakvere asub Põhja-Eestis Pandivere kõrgustiku põhjajalamil 20 km kaugusel Soome lahest.

Rakvere on küllaltki roheline linn. Ainuüksi metsade all on ligikaudu 15% linna haldusterritooriumist. Lisanduvad pargid ja muud väiksemad haljasalad, kokku moodustavad linna rohealad ligikaudu kolmandiku kogu pindalast.[8]

Linna läbib Soolikaoja, mis paikneb suures osas kollektoris. Linna edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala, lõunaosas asub Palermo mets. Linna järgi on nime saanud ordoviitsiumi Rakvere lade.[9]

Rakvere tammikus paikneb kaitsealuse seeneliigi Eesti tammepässik leiukoht.[10]

Rakvere linn paikneb Eesti tingimustes nii mandrilise kui ka merelise kliima mõjupiirkonnas. Aasta keskmine sademete hulk on 750 mm ja lumikatte keskmine paksus 30–40 cm. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,5 °C, püsivad külmad algavad detsembris ja kestavad 80–90 päeva.

TaristuRedigeeri

 
Vaade linnale linnuse kohalt 2022. aasta veebruaris

Linna läbib Tallinna–Narva raudtee, linnast põhja poole jääb Tallinna–Narva maantee. Rakverest saab alguse Rakvere–Pärnu maantee. Kaugus Tallinnast on 98 km, Narvast 114 km, Tartust 126 km ja Peterburist 274 km.

Rakvere linna ja selle lähiümbruse tarbeks kinnitatud põhjaveevaru on piisav ning tagab elanike ning ettevõtete veevajaduse. Vee- ja kanalisatsioonitrasside tsentraalse süsteemiga liitumise võimalus on loodud ca 99,5% linna olemasolevatest majapidamistest.[8]

Valgustatud tänavaid on Rakvere linnas kokku 84,5 km. Lähiaastatel on plaanis Rakvere linna tänavavalgustus viia täielikult üle LED-valgustusele.[8]

RahvastikRedigeeri

Rakvere elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1889 1897[11] 1922 1934 1970[12] 1979[13] 1989[14] 2000[15] 2011[16]
arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 3507 100 5890 100 7663 100 10 027 100 17 891 100 19 011 100 19 822 100 17 097 100 15 264 100
eestlased 6889 89,9 9108 90,83 13 292 74,29 14 550 76,53 14 902 75,18 14 496 84,79 13 445 88,08
sakslased 256 3,34 281 2,8
venelased 304 3,97 355 3,54 3441 19,23 3326 17,50 3545 17,88 1845 10,79 1371 8,98
soomlased 10 394 2,20 406 2,14 396 2,00 277 1,62 137 0,90
ukrainlased 410 2,29 355 1,87 507 2,56 218 1,28 150 0,98
valgevenelased 106 0,59 108 0,57 171 0,86 69 0,40 46 0,30
muud 99 1,29 248 1,39 266 1,40 301 1,52 192 1,12 115 0,75

Rakvere elanikest moodustavad pensionärid 24,2%. Selle näitaja poolest ollakse Eestis omavalitsuste seas 46. kohal (kokku 79 omavalitsust). Eelnevast tulenevalt on Rakveres Eesti keskmisest väiksem pensioniealiste isikute osakaal.[17]

Rakveres on puudega isikute osakaal Eesti omavalitsuste üks madalamaid. 9,5% Rakvere elanikest on diagnoositud puue (Eestis on keskmiselt diagnoositud puue 10,3% elanikest). Kõige enam on diagnoositud liikumispuuet (37% juhtudest).[18]

 
Rakvere linna rahvastikupüramiid
 
Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone

HaridusRedigeeri

Lääne-Viru maakonna keskusena on Rakveres arenenud koolide võrgustik, kus omandavad statsionaarses õppes haridust enam kui 2500 last ja noort.[19]

Rakveres tegutseb seitse kooli: kolm munitsipaalkooli (Rakvere Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium ja Rakvere Põhikool), kolm erakooli (Rakvere Eragümnaasium, Rakvere Waldorfkool ja Mihkli kool (toimetulekukool)) ning üks kutsekool (Rakvere Ametikool). Täiskasvanud saavad põhi- ja keskharidust omandada Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Kõrgharidust sai kuni 2019. aasta kevadeni omandada Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžis.

Linnas tegutsevad veel Rakvere Muusikakool, Maret Ani Tennisekool ja Rakvere Spordikool ning hulk muid huvikoole, sh Muusikakool Rajaots, Esteetika ja Tantsukool, Athena Maja Huvikool, Haridus- ja Kultuuriselts Kaur, Rakvere Loovuskeskuse huvikool jt[20].

EttevõtlusRedigeeri

Iga viies (20%) Rakverre registreeritud tegutsev ettevõtete tegutseb hulgi- ja jaekaubanduse või mootorsõidukite remondi tegevusalal. Ehituse valdkonnas tegutseb 17% ettevõtetest. Muudest valdkondades tegutseb igasühes alla 10% ettevõtetest.

Rakverre registreeritud ettevõtete üldandmed[21]
Rakvere linn Lääne-Virumaa Eesti
Juriidiliste isikute arv 2 362 7 825 271 417
Tegutsevate ettevõtete arv 866 2913 88 401
Töötajatega ettevõtete arv 654 2 146 58 514
Osakaal tegutsevatest ettevõtetest, kes omavad töötajaid (%) 76% 74% 66%
Tööandjate töötajate arv 6 075 20 582 533 666
Keskmine töötajate arv ettevõttes, kes omavad töötajaid 9,3 9,6 9,1

Tegutsev on ettevõte, kellel on töötajad või käive. Tööandjate töötajate arv on piirkonda registreeritud tööandjate töötajate arv kokku.

Rakverre registreeritud juriidilistest isikutest suurimad tööandjad on toodud järgnevas tabelis.[22]

Koht Ettevõtte nimi Töötajate arv Põhitegevusala
1 JELD-WEN EESTI AS 685 Puidust uste ja akende tootmine
2 Rakvere Haigla 473 Meditsiiniteenus
3 Osaühing Aldar Eesti 346 Toidukaupade jaemüük
4 Weekend Eesti OÜ 222 Jaemüük posti või interneti teel
5 Aqva Hotels Osaühing 151 Hotellid
6 Aktsiaselts Pihlaka 122 Leiva- ja saiatootmine

Rakvere tööstussõlm hõlmab lisaks linna territooriumile ka Näpi ja Sõmeru alevikku ning Roodevälja ja Aluvere küla.

Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu oli 2015. aastal umbes 230 miljonit eurot. Tähtsaimad on kohalikul toormel baseeruvad tööstusharud (osatähtsus müügitulus):

Rakvere külje all Roodevälja külas asub Eesti suurim lihatööstus Rakvere Lihakombinaat, Skandinaavia päritolu ettevõtte HKSCAN Estonia AS-i suurem osapool.

SportRedigeeri

Rakveres asuv Rakvere linnastaadion on tänapäevane staadion, mille kõrval paikneb spordihall, mis avamise ajal 20. mail 2004 oli Eesti suuruselt teine. Staadioni kõrval asub veel kergejõustikumaneež ja osalise katusega pealtvaatajate tribüün. Spordihallis on peale spordivõistluste võimalik korraldada ka messe, laatu ja kontserte.

Linna lõunaosas asuvas Palermo metsas on avatud tervisespordirada, kus talvel on ka suusarajad.

Edukaim korvpalliklubi on Eesti-Läti korvpalli ühisliigas mängiv BC Rakvere Tarvas, edukaim võrkpalliklubi on meeste esiliigas osalev MTÜ Rakvere Võrkpalliklubi ning edukaim jalgpalliklubi on Eesti klubijalgpalli esiliigas mänginud Rakvere JK Tarvas. Rakvere kergejõustikuklubi ViKe kasvandikud on edukalt esinenud mitmesugustel võistlustel.

KultuurRedigeeri

Läbi aegade on Rakveres osatud korraldada suurejoonelisi kultuuriüritusi ning püütud leida ja hoida joont, mis konservatiivsemates linnades ehk poleks iialgi õnnestunud. Rakvere on julgete, ebaharilike, hullude ideede ja ürituste läbiviimiseks parim koht. Üks kuulsamaid näiteid on ka mujal maailmas tähelepanu pälvinud Rakvere omapärane jõulupuu. Rakvere on Euroopa kõige väiksem linn, kus tegutseb oma kutseline teater – Rakvere Teater. Teatri kõrval tegutseb ka Rakvere Teatrikino.

Linna kultuurielu koordineerib Rakvere Kultuurikeskus, noorte vaba aja ürituste korraldamisega tegeleb sama asutuse koosseisus olev Rakvere Avatud Noortekeskus.

Rakveres tegutsevad tugevad ja elujõulised kultuuriseltsid, kes pakuvad kogukonnale eripalgelisi võimalusi muusika, tantsu, kunsti ja teatri harrastamiseks. Seltsid kujundavad suure osa linnas toimuvatest üritustest. Tuntumad on Rakvere Linnaorkester, rahvatantsuansambel Tarvanpää, kammerkoor Solare.

Igasuviseks suursündmuseks on Rakvere linna päevad, mis toimuvad juuni teisel nädalavahetusel. Rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal toimub paarisnumbriga lõppevatel aastatel juunis-juulis. Meeste tantsupidu toimub iga viie aasta tagant. Oktoobri alguses toimub Rakveres Baltikumi ainus iga-aastane LGBT+ Filmifestival Festheart. Iga aasta novembris korraldab Rakvere Muusikakool Jaan Paku muusikapäevi. Rakvere linna aukodaniku Arvo Pärdi sünnipäeva tähistatakse üritustega iga aasta septembris.

Uuteks ja huvitavateks algatusteks on kujunemas rahvuste festival Kamalammas septembris, disaininädal oktoobris, roheline keskkonnanädal mais ning mõõga ja mantlipäeva elustiililaat juulis. Alates 2010. aastast toimuvad märtsis-aprillis laste ja noorte vanamuusikaansambleid koondav festival Fiori musicali ja ajaloolise tantsu minifestival Rakvere Renessanss, kus on esinenud tantsuansamblid Eestist ja ka piiri tagant ning kus lisaks kontserdile on toimunud ka meistriklassid ja töötoad.

VaatamisväärsusedRedigeeri

Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on Rakvere ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäe oosil. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas, Vallimäe vabaõhukeskus ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb Rakvere tammik.

Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis praegusel kujul 2004. aastal.[23][24] Väljaku ääres on Ferdinand Gustav Adoffi projekti järgi valminud ja Kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud Rakvere turuhoone ja Eesti Panga Rakvere osakonna hoone.

Eesti funktsionalistliku kooliarhitektuuri ja arhitekt Alar Kotli sõjaeelse loomingu ilmekamaid näiteid on Rakvere ühisümnaasiumi hoone. Selle kõrval asub sama arhitekti projekteeritud Rakvere Pauluse kirik, mis on ringi projekteerimisel Arvo Pärdi muusikamajaks.

Rakvere Jumalaema Sündimise kirikus asuvad õigeusu preestermärter Sergi Florinski säilmed.[25]

Mälestusmärgid ja skulptuurid linnaruumisRedigeeri

Rakvere kesklinnas aadressil Lai tänav 34 asub Amandus Adamsoni kavandatud Rakvere Vabadussõja mälestussammas.

Rakvere äärelinnas Juhan Kunderi tänava ääres Palermo metsas asub Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi. Rakvere tammikus paikneb mälestussammas "Okaskroon", mis on pühendatud Nõukogude okupatsiooni ajal represseeritutele.

Aadressil Vallimäe tee 5 asub Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument. Aadressil Tammiku tänav 1 on Juhan Kunderi mälestussammas.

Turu platsil asub koolipoisipõlve Rakveres veetnud heliloojale Arvo Pärdile pühendatud skulptuur "Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas".

AjaluguRedigeeri

  Pikemalt artiklis Rakvere ajalugu

Vanimad jäljed Rakvere linna asustusest on pärit praeguselt Teatrimäelt, kus vanim inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3.–5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati Vallimäele, praeguse kivilinnuse kohale, ka puitlinnus. Selle kahekordse palktaraga linnuse vanim teadaolev dateering kuulub 5.–6. sajandisse.

Linnus Vallimäel oli üks suuremaid muinaseesti linnuseid ning seda tunti Tarvanpea nime all. Nii asula Teatrimäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud katkematult tõenäoliselt keskajani. Ilmselt piirdusid kaitseehitised vaid palktaraga, kuna kõrge ja algselt eraldiseisev küngas (Vallimäe profiili on hilisemate kindlustuste rajamisel paljuski muudetud) pakkus juba looduslikult väga häid kaitsevõimalusi.

Aastatel 12191220 allutas ja ristis Virumaa alad Taani kuningas (vt Taani valdused Eestis). Taanlased asusid linnuse kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste rajatud valli ja puitpalissaadi. Siis rajati Rakvere Vallimäele ka Rakvere ordulinnuse esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. Läti Henriku kroonikas mainitakse Tarvanpea asulat esimest korda 1226. aastal. 1252. aastal nimetati taanlaste uut tugikohta ehk linnust Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles).

1267. aastal alanud sõjategevuses tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni ning rüüstasid raskelt piirkonda. Kindlust aga vallutada ei suudetud, kaotati üks oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöörduti tagasi. 1268. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle Narva jõe ning läks Rakvere alla.

1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud Wesenberghi asula Lübecki linnaõigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV pärast Jüriöö ülestõusu oma Eestimaa valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega) Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikelile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need 1347 Liivi ordule.

Rakvere linna arengus mõjutas linna kujunemist seda edela ja lääne poolt ümbritsenud Rakvere mõisa ja ida poolt Rakvere kirikumõisa valdused, mistõttu kujunes linn algselt põhjast kagusse suunduva kaarena, mille keskosa (Vallimäe ja kiriku vaheline ala) oli vaid mõnisada sammu lai.

Vene-Liivi sõjas (1558. aastal), pärast Narva alistamist Vene vägede poolt, jättis Rakveret kaitsnud saksa garnison linnuse maha ja ala võttis 1558. aasta augustis üle Boris Kolõtševi salk. Samal aastal sai Rakvere Moskva tsaaririigi kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas frantsisklaste Püha Mihkli katoliku kiriku mungaklooster, Rakvere Mihkli kirik, gildimaja ja mõned kodanike kivimajad.

Järgnenud Liivimaa sõjas (1568. aastal) piirasid edutult Rakveret, ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi, Pärnust tulnud mõisamehed, Poola kuninga pooldajad. 1572. ja 1574. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. 1581. aastal piirast Rootsi väed uuesti linnust Pontus De la Gardie juhtimisel ning olid seekord edukad. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks linn Rootsi haldusse.

Rakvere mõis loodi 1618. aastal, mil Rakvere linnuse ala läänistati Reinoud van Brederodele (1567–1633), kelle Rootsi kuningas Gustav II Adolf 12. juunil 1616 oli Rakvere vabahärraks teinud ja kes Hollandi saadikuna oli osalenud Stolbovo rahuläbirääkimistel. 1631. aastal andis Gustav II Adolf Brederodele ka Rakvere linna. 1669. aastal omandasid mõisa Tiesenhausenid ning 19. sajandi keskel Rennenkampffid.

Põhjasõja ajal (1703. aastal) koondas W. A. von Schlippenbach väed Lääne-Virumaale, kuid jättis piiräärsed idapoolsed alad Vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel Viru-Nigula kihelkonda taganesid Rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinna. 5. septembril ületasid Vene väed Kunda jõe ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased Rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaod ning taganesid lahinguta. Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ning linn põletati Vene vägede poolt. Vene väed lõid Rakvere juurde uue tugipunkti, kust rüüstesalgad (kalmõkid jt) suundusid rüüstama ümberkaudseid Haljala, Kadrina, Rakvere, Viru-Jaagupi ja Simuna kihelkondi. Rüüstetööd viidi lõpule kahe päevaga. Virumaa järel tungisid Vene rüüstesalgad Järvamaale.

1783. aastal kehtestati Venemaa keisririigis asehalduskonnad ja loodi Tallinna asehalduskonna Rakvere kreis. Wesenbergi linn osteti Tiesenhausenilt 45 011 rubla eest ära ning nimetati üheks Eestimaa kubermangu kreisilinnaks. 1805. aastal asutati Rakveres kreiskool, 1814. aastal algkool.

1870. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi Balti raudteeliinil Rakvere raudteejaam. 1912. aastal asutati Rakvere Õpetajate Seminar.

SõpruslinnadRedigeeri

Rakverel on 9 sõpruslinna.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 19.06.2021.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  3. [www.stat.ee "RV0240: RAHVASTIK 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSELT, 1. JAANUAR"]. 2021.a andmed. Vaadatud 14.12.2021. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)
  4. [www.stat.ee "ST004: PALGATÖÖTAJA KUU KESKMINE BRUTOTULU JA BRUTOTULU SAAJAD PIIRKONNA/HALDUSÜKSUSE, SOO JA VANUSERÜHMA JÄRGI"]. Vaadatud 14.12.2021. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)
  5. Rakvere Linnavalitsus, rakvere.kovtp.ee (vaadatud 02.09.2020)
  6. Rakvere Linnavolikogu, rakvere.kovtp.ee (vaadatud 02.09.2020)
  7. [www.stat.ee "RR306: KOHALIKE OMAVALITSUSTE NETOVÕLAKOORMUS"]. Vaadatud 14.12.2021. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)
  8. 8,0 8,1 8,2 "Rakvere linna arengukava aastateks 2021-2030". 2021. Vaadatud 20.12.2021.
  9. http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Rakvere+lade
  10. "Kaitsealuste seeneliikide seire 2020. a". Keskkonnaarentuur. Vaadatud 20.12.2021.
  11. "Первая всеобщая перепись населения Российской Империи, 1897 г. XLIX, Эстляндская губерния".
  12. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  13. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
  14. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
  15. Päring Statistikaameti andmebaasist
  16. Päring Statistikaameti andmebaasist
  17. "Pension". Oktoober 2021. Vaadatud 14.12.2021.
  18. "Statistika, puuded". 1. juuli 2021 seisuga. Vaadatud 20.12.2021.
  19. "HT51U: ÕPILASED JA KLASSIKOMPLEKTID ÜLDHARIDUSE STATSIONAARSES ÕPPES". 2020. aasta andmete alusel. Vaadatud 17.12.2021.
  20. "Rakvere huvikoolid" (vaadatud 07.12.2020)
  21. "Ettevõtluse statistika 2021". Oktoobri lõpu seisuga. Vaadatud 20.12.2021.
  22. "Statistika, Rakvere linna registreeritud juriidilised isikud". Vaadatud 17.12.2021.
  23. Superdisain Rakvere keskväljakul Eesti Päevaleht, 10. august 2004
  24. "Rakvere linnaväljak top 10-nes". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2015. Vaadatud 6. jaanuaril 2015.
  25. ""Rakvere reliikvia"". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2015. Vaadatud 24. veebruaril 2015.

KirjandusRedigeeri

  • Rakvere õudsemad päevad. Uus Eesti, 2.–10. jaanuar 1936, nr 2–9.

VälislingidRedigeeri