Rakvere

Rakvere
	Rakvere lipp Rakvere vapp
Pindala	10,64 km²
Elanikke	14 984 (1.01.2021)
EHAK-i kood:	0663
Koordinaadid	59° 21′ N, 26° 22′ E

See artikkel räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit Rakvere (laev); meeskoori kohta vaata artiklit Meeskoor Rakvere.

Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris

Turu plats

Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse.

Rakvere linn on elanike arvult Eesti suuruselt 8. linn ja 14. omavalitsusüksus.^[3]

Rakvere linna elanikest palgatöötajate keskmine brutopalk kuus oli 2020. aastal 1244 eurot. Selle näitajaga ollakse omavalitsusüksuste seas 36. kohal.^[4]

Linnajuhtimine ja haldusorganidRedigeeri

Rakvere linnapea on 2019. aastast Triin Varek.^[5] Rakvere linnavolikogu esimees on Mihkel Juhkami.^[6]

2020. aastal olid Rakvere linna eelarve tulud 23,6 miljonit eurot. Selle näitaja alusel on Rakvere linn Eesti omavalitsuste seas suuruselt 13. kohal. Rakvere linna netovõlakoormus on 6,7 miljonit eurot, mis moodustab 28,4% linna tuludest. Netovõlakoormuse osakaalult ollakse omavalitsusüksuste seas keskmike seas (39. kohal).^[7]

Linn ja linnaosadRedigeeri

Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja Heinamaa.

Rakvere tuumiku moodustavad kolm kõrvuti asuvat linnaosa: Vanalinn, Südalinn ja Õpetaja Heinamaa. Keskajast pärinev Vanalinn hõlmab Vallimäe, selle idajalamil paikneva Pika tänava piirkonna ning põhjas kunagise Rakvere mõisa südame koos Teatrimäe ja Rahvaaiaga. Seal asuvad endised ajaloolised Rakvere linnavalitsuse ja Viru maavalitsuse hooned, enamik Rakvere ajaloolisi vaatamisväärsusi, muuseumid, teater ja rahvamaja, kirik, samuti palju mälestusmärke.

Tihedalt hoonestatud Südalinn paikneb Carl Robert Jakobsoni, Tallinna, Võidu ja Tuleviku tänava vahel. See on eelkõige ärikeskus, kus paiknevad kauplused, turg, toitlustus-, teenindus- ja meelelahutusasutused, pangakontorid, postkontor, politseiosakond ja bussijaam, samuti 2004. aastal valminud moodne Rakvere keskväljak (ametlik nimi Turu plats). Alates 2015. aastast asub ka Rakvere linnavalitsus Turu platsi ääres aadressil Lai tänav 20. Linnavalitsuse kõrval asuv Parkali tänav on alates 2018. aastast mõeldud vaid jalakäijatele; see ühendab vanalinna südalinnaga.

Õpetaja Heinamaa linnaosa on saanud nime minevikus seal asunud Rakvere Kolmainu kiriku õpetaja heinamaa järgi. Seal asuvad Vabaduse plats ja park, lai Kastani puiestee, Rakvere spordihall ning muud spordirajatised ja -asutused.

Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa.

SümboolikaRedigeeri

Lisaks lipule ja vapile on Rakverel oma tunnuslause ja logo.

Linna tunnuslauseks on "Rakvere – väge täis", mis väljendab, et Rakverel on suurel hulgal majanduslikku, vaimset ja demograafilist ressurssi. Rakvere märk kujutab tagajalgadele tõusnud valget tarvast punasel taustal, mida ümbritseb kollane ring. Kollasel ringil asub linna nimi Rakvere ja tunnuslause "Väge täis". Märk lähtub vanimast teadaolevast Rakvere nimest – Tarvanpää. Ürgveis on iidne jõu, väe ja viljakuse sümbol. Tarva püstine asend väljendab edasipürgimist, üleküllast jõudu, kindlat vastuseisu survele.

Tunnuslause ja visuaalse identiteedini jõudmisele eelnes põhjalik eeltöö: reklaamibüroo Korpus tellis EMOR-ilt alusuuringu, mis selgitas välja Rakvere tuumsümbolid. Küsitlusse kaasati nii Rakvere elanikke kui ka inimesi mujalt Eestist.

Loodus ja kliimaRedigeeri

Rakvere asub Põhja-Eestis Pandivere kõrgustiku põhjajalamil 20 km kaugusel Soome lahest.

Linna läbib Soolikaoja, mis paikneb suures osas kollektoris. Linna edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala, lõunaosas asub Palermo mets. Linna järgi on nime saanud ordoviitsiumi Rakvere lade.^[8]

Rakvere tammikus paikneb kaitsealuse seeneliigi Eesti tammepässik leiukoht.^[9]

Rakvere linn paikneb Eesti tingimustes nii mandrilise kui ka merelise kliima mõjupiirkonnas. Aasta keskmine sademete hulk on 750 mm ja lumikatte keskmine paksus 30–40 cm. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,5 °C, püsivad külmad algavad detsembris ja kestavad 80–90 päeva.

TaristuRedigeeri

Linna läbib Tallinna–Narva raudtee, linnast põhja poole jääb Tallinna–Narva maantee. Rakverest saab alguse Rakvere–Pärnu maantee. Kaugus Tallinnast on 98 km, Narvast 114 km, Tartust 126 km ja Peterburist 274 km.

RahvastikRedigeeri

Rakvere elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus	1889		1897^[10]		1922		1934		1970^[11]		1979^[12]		1989^[13]		2000^[14]		2011^[15]
Rahvus	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
Kokku	3507	100	5890	100	7663	100	10 027	100	17 891	100	19 011	100	19 822	100	17 097	100	15 264	100
eestlased					6889	89,9	9108	90,83	13 292	74,29	14 550	76,53	14 902	75,18	14 496	84,79	13 445	88,08
sakslased					256	3,34	281	2,8
venelased					304	3,97	355	3,54	3441	19,23	3326	17,50	3545	17,88	1845	10,79	1371	8,98
soomlased							10		394	2,20	406	2,14	396	2,00	277	1,62	137	0,90
ukrainlased									410	2,29	355	1,87	507	2,56	218	1,28	150	0,98
valgevenelased									106	0,59	108	0,57	171	0,86	69	0,40	46	0,30
muud							99	1,29	248	1,39	266	1,40	301	1,52	192	1,12	115	0,75

Rakvere elanikest moodustavad pensionärid 24,2%. Selle näitaja poolest ollakse Eestis omavalitsusüksuste seas 46. kohal. Eelnevast tulenevalt on Rakveres Eesti keskmisest väiksem pensioniealiste isikute osakaal.^[16]

Vaade linnale linnuse kohalt (veebruar 2022)

Rakveres on puudega isikute osakaal Eesti omavalitsusüksuste üks madalamaid. 9,5% Rakvere elanikest on diagnoositud puue (Eestis on keskmiselt diagnoositud puue 10,3% elanikest). Kõige enam on diagnoositud liikumispuuet (37% juhtudest).^[17]

Rakvere linna rahvastikupüramiid

HaridusRedigeeri

Lääne-Viru maakonna keskusena on Rakveres arenenud koolide võrgustik, kus omandavad statsionaarses õppes haridust enam kui 2500 last ja noort.^[18]

Rakveres tegutseb seitse kooli: kolm munitsipaalkooli (Rakvere Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium ja Rakvere Põhikool), kolm erakooli (Rakvere Eragümnaasium, Rakvere Waldorfkool ja Mihkli kool (toimetulekukool)) ning üks kutsekool (Rakvere Ametikool). Täiskasvanud saavad põhi- ja keskharidust omandada Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Kõrgharidust sai kuni 2019. aasta kevadeni omandada Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžis.

Linnas tegutsevad veel Rakvere Muusikakool, Maret Ani Tennisekool ja Rakvere Spordikool ning hulk muid huvikoole, sh Muusikakool Rajaots, Esteetika ja Tantsukool, Athena Maja Huvikool, Muusika- ja Kunstikool Kaur, Rakvere Loovuskeskuse huvikool jt.^[19]

EttevõtlusRedigeeri

Iga viies (20%) Rakverre registreeritud tegutsev ettevõtete tegutseb hulgi- ja jaekaubanduse või mootorsõidukite remondi tegevusalal. Ehituse valdkonnas tegutseb 17% ettevõtetest. Muudest valdkondades tegutseb igasühes alla 10% ettevõtetest.

Rakverre registreeritud ettevõtete üldandmed^[20]
	Rakvere linn	Lääne-Virumaa	Eesti
Juriidiliste isikute arv	2 362	7 825	271 417
Tegutsevate ettevõtete arv	866	2913	88 401
Töötajatega ettevõtete arv	654	2 146	58 514
Osakaal tegutsevatest ettevõtetest, kes omavad töötajaid (%)	76%	74%	66%
Tööandjate töötajate arv	6 075	20 582	533 666
Keskmine töötajate arv ettevõttes, kes omavad töötajaid	9,3	9,6	9,1

Tegutsev on ettevõte, kellel on töötajad või käive. Tööandjate töötajate arv on piirkonda registreeritud tööandjate töötajate arv kokku.

Rakverre registreeritud juriidilistest isikutest suurimad tööandjad on toodud järgnevas tabelis.^[21]


Koht	Ettevõtte nimi	Töötajate arv	Põhitegevusala
1	JELD-WEN EESTI AS	685	Puidust uste ja akende tootmine
2	Rakvere Haigla	473	Meditsiiniteenus
3	Osaühing Aldar Eesti	346	Toidukaupade jaemüük
4	Weekend Eesti OÜ	222	Jaemüük posti või interneti teel
5	Aqva Hotels Osaühing	151	Hotellid
6	Aktsiaselts Pihlaka	122	Leiva- ja saiatootmine

Rakvere tööstussõlm hõlmab lisaks linna territooriumile ka Näpi ja Sõmeru alevikku ning Roodevälja ja Aluvere küla.

Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu oli 2015. aastal umbes 230 miljonit eurot. Tähtsaimad on kohalikul toormel baseeruvad tööstusharud (osatähtsus müügitulus):

toiduainetetööstus umbes 47% (Rakvere Lihakombinaat, AS Pihlaka, OG Elektra);
puidutööstus umbes 47% (suuremad ettevõtted on AS JELD-WEN Eesti ja AS Stora Enso Eesti Näpi saeveski).

Rakvere külje all Roodevälja külas asub Eesti suurim lihatööstus Rakvere Lihakombinaat, Skandinaavia päritolu ettevõtte HKSCAN Estonia AS-i suurem osapool.

SportRedigeeri

Rakveres asuv Rakvere linnastaadion on tänapäevane staadion, mille kõrval paikneb spordihall, mis avamise ajal 20. mail 2004 oli Eesti suuruselt teine. Staadioni kõrval asub veel kergejõustikumaneež ja osalise katusega pealtvaatajate tribüün. Spordihallis on peale spordivõistluste võimalik korraldada ka messe, laatu ja kontserte.

Linna lõunaosas asuvas Palermo metsas on avatud tervisespordirada, kus talvel on ka suusarajad.

Edukaim korvpalliklubi on Eesti-Läti korvpalli ühisliigas mängiv BC Rakvere Tarvas, edukaim võrkpalliklubi on meeste esiliigas osalev MTÜ Rakvere Võrkpalliklubi ning edukaim jalgpalliklubi on Eesti klubijalgpalli esiliigas mänginud Rakvere JK Tarvas. Rakvere kergejõustikuklubi ViKe kasvandikud on edukalt esinenud mitmesugustel võistlustel.

KultuurRedigeeri

Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone

Toimuvad rahvuste festival Kamalammas septembris, disaininädal oktoobris, roheline keskkonnanädal mais ning mõõga ja mantlipäeva elustiililaat juulis. Alates 2010. aastast toimuvad märtsis-aprillis laste ja noorte vanamuusikaansambleid koondav festival Fiori musicali ja ajaloolise tantsu minifestival Rakvere Renessanss, kus on esinenud tantsuansamblid Eestist ja ka piiri tagant ning kus lisaks kontserdile on toimunud ka meistriklassid ja töötoad.

VaatamisväärsusedRedigeeri

Rakvere linnus (veebruar 2022)

Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on Rakvere ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäe oosil. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas, Vallimäe vabaõhukeskus ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb Rakvere tammik.

Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis praegusel kujul 2004. aastal.^[22]^[23] Väljaku ääres on Ferdinand Gustav Adoffi projekti järgi valminud ja Kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud Rakvere turuhoone ja Eesti Panga Rakvere osakonna hoone.

Rakvere vanalinna kaitseks on moodustatud Rakvere vanalinna muinsuskaitseala.

Eesti funktsionalistliku kooliarhitektuuri ja arhitekt Alar Kotli sõjaeelse loomingu ilmekamaid näiteid on Rakvere ühisümnaasiumi hoone. Selle kõrval asub sama arhitekti projekteeritud Rakvere Pauluse kirik, mis on ringi projekteerimisel Arvo Pärdi muusikamajaks.

Rakvere Jumalaema Sündimise kirikus asuvad õigeusu preestermärter Sergi Florinski säilmed.^[24]

Mälestusmärgid ja skulptuurid linnaruumisRedigeeri

Fr. R. Kreutzwaldi tänav (veebruar 2022)

Rakvere kesklinnas aadressil Lai tänav 34 asub Amandus Adamsoni kavandatud Rakvere Vabadussõja mälestussammas.

Rakvere äärelinnas Juhan Kunderi tänava ääres Palermo metsas asub Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi. Rakvere tammikus paikneb mälestussammas "Okaskroon", mis on pühendatud Nõukogude okupatsiooni ajal represseeritutele.

Aadressil Vallimäe tee 5 asub Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument. Aadressil Tammiku tänav 1 on Juhan Kunderi mälestussammas.

Turu platsil asub koolipoisipõlve Rakveres veetnud heliloojale Arvo Pärdile pühendatud skulptuur "Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas".

AjaluguRedigeeri

Pikemalt artiklis Rakvere ajalugu

Aastatel 1219–1220 allutas ja ristis Virumaa alad Taani kuningas (vt Taani valdused Eestis). Taanlased asusid linnuse kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste rajatud valli ja puitpalissaadi. Siis rajati Rakvere Vallimäele ka Rakvere ordulinnuse esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. Läti Henriku kroonikas mainitakse Tarvanpea asulat esimest korda 1226. aastal. 1252. aastal nimetati taanlaste uut tugikohta ehk linnust Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles).

1267. aastal alanud sõjategevuses tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni ning rüüstasid raskelt piirkonda. Kindlust aga vallutada ei suudetud, kaotati üks oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöörduti tagasi. 1268. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle Narva jõe ning läks Rakvere alla.

1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud Wesenberghi asula Lübecki linnaõigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV pärast Jüriöö ülestõusu oma Eestimaa valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega) Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikelile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need 1347 Liivi ordule.

Rakvere linna arengus mõjutas linna kujunemist seda edela ja lääne poolt ümbritsenud Rakvere mõisa ja ida poolt Rakvere kirikumõisa valdused, mistõttu kujunes linn algselt põhjast kagusse suunduva kaarena, mille keskosa (Vallimäe ja kiriku vaheline ala) oli vaid mõnisada sammu lai.

Vene-Liivi sõjas (1558. aastal), pärast Narva alistamist Vene vägede poolt, jättis Rakveret kaitsnud saksa garnison linnuse maha ja ala võttis 1558. aasta augustis üle Boris Kolõtševi salk. Samal aastal sai Rakvere Moskva tsaaririigi kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas frantsisklaste Püha Mihkli katoliku kiriku mungaklooster, Rakvere Mihkli kirik, gildimaja ja mõned kodanike kivimajad.

Järgnenud Liivimaa sõjas (1568. aastal) piirasid edutult Rakveret, ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi, Pärnust tulnud mõisamehed, Poola kuninga pooldajad. 1572. ja 1574. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. 1581. aastal piirast Rootsi väed uuesti linnust Pontus De la Gardie juhtimisel ning olid seekord edukad. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks linn Rootsi haldusse.

Rakvere mõis loodi 1618. aastal, mil Rakvere linnuse ala läänistati Reinoud van Brederodele (1567–1633), kelle Rootsi kuningas Gustav II Adolf 12. juunil 1616 oli Rakvere vabahärraks teinud ja kes Hollandi saadikuna oli osalenud Stolbovo rahuläbirääkimistel. 1631. aastal andis Gustav II Adolf Brederodele ka Rakvere linna. 1669. aastal omandasid mõisa Tiesenhausenid ning 19. sajandi keskel Rennenkampffid.

Põhjasõja ajal (1703. aastal) koondas W. A. von Schlippenbach väed Lääne-Virumaale, kuid jättis piiräärsed idapoolsed alad Vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel Viru-Nigula kihelkonda taganesid Rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinna. 5. septembril ületasid Vene väed Kunda jõe ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased Rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaod ning taganesid lahinguta. Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ning linn põletati Vene vägede poolt. Vene väed lõid Rakvere juurde uue tugipunkti, kust rüüstesalgad (kalmõkid jt) suundusid rüüstama ümberkaudseid Haljala, Kadrina, Rakvere, Viru-Jaagupi ja Simuna kihelkondi. Rüüstetööd viidi lõpule kahe päevaga. Virumaa järel tungisid Vene rüüstesalgad Järvamaale.

1783. aastal kehtestati Venemaa keisririigis asehalduskonnad ja loodi Tallinna asehalduskonna Rakvere kreis. Wesenbergi linn osteti Tiesenhausenilt 45 011 rubla eest ära ning nimetati üheks Eestimaa kubermangu kreisilinnaks. 1805. aastal asutati Rakveres kreiskool, 1814. aastal algkool.

1870. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi Balti raudteeliinil Rakvere raudteejaam. 1912. aastal asutati Rakvere Õpetajate Seminar.