Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel on Rakvere kihelkonna rüütlimõisast; sama kihelkonna kirikumõisa kohta vaata artiklit Rakvere kirikumõis.

Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone
Mõisa park

Rakvere mõis (saksa keeles Schloß Wesenberg) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.[1]

Mõis loodi 1618. aastal, mil Rakvere linnuse ala läänistati Reinoud van Brederodele (1567–1633), kelle Rootsi kuningas Gustav II Adolf oli 12. juunil 1616 teinud Rakvere vabahärraks ja kes Hollandi saadikuna oli osalenud Stolbovo rahuläbirääkimistel. 1631. aastal andis Gustav II Adolf Brederodele ka Rakvere linna.[2]

Mõisahoonetena kasutati algul ilmselt linnuse tervemaid osi, hiljem rajati uus mõisasüda frantsisklaste kloostri varemeile.[1]

1669. aastal omandasid mõisa Tiesenhausenid ning 19. sajandi keskel Rennenkampffid. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Vao ja Rakvere mõisa pärushärra Carl August Edler von Rennenkampff (1874–1934).

1783. aastal kehtestati Venemaa keisririigis asehalduskord ja loodi Tallinna asehalduskonna Rakvere kreis. Rakvere linn osteti Tiesenhausenilt 45 011 rubla eest ära ning nimetati kreisilinnaks.

MõisakompleksRedigeeri

Rakvere mõisakompleks rajati 18.19. sajandil. Mõisa historitsistlik algselt ühekorruseline härrastemaja rajati 1850. aastatel.

Hoone ehitati 1920. aastatel kahekorruseliseks. Mõisa härrastemaja oli nüüd Rakvere Rahvamaja ning oli Rakvere Haridusseltsi omanduses. Mõisapark oli aga Rahvaaed. 1920. aastate teisel poolel ehitati endise härrastemaja ühte otsa teatrihoone, mis valmis lõplikult alles 1930. aastate lõpus.

  Pikemalt artiklis Rakvere mõisa peahoone-teatrihoone

Tänapäeval kasutab kunagist mõisakompleksi Rakvere Teater.[1]

18. sajandi keskelt pärineb mõisa ait, mille kolmnurkfrontooni ilmestab rokokoostiilis kaunistus. Aidahoones asub teatri väike saal.[1]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri