1850. aastad
aastakümned
◄ |
2. aastatuhat
| ►
◄ |
18. sajand |
19. sajand
| 20. sajand
| ►
◄ |
1820. aastad |
1830. aastad |
1840. aastad |
1850. aastad
| 1860. aastad
| 1870. aastad
| 1880. aastad
| ►
1850 |
1851 |
1852 |
1853 |
1854 |
1855 |
1856 |
1857 |
1858 |
1859
1850. aastad on ajavahemik 1850. aasta algusest kuni 1859. aasta lõpuni.
Sündmused ja suundumused
muudaMaailm
muuda- Toimus kümnes Vene-Türgi sõda ehk Krimmi sõda, mis kestis oktoobrist 1853 kuni märtsini 1856.
Eesti
muuda- Krimmi sõda puudutas ka Eestit. 1854. ja 1855. aastal lasus elanikkonnal sõjakoormistena vooriskäimiskohustus, sildade ehitus, teede korrashoid jm[1]. Nekrutinorm oli sel ajal mitu korda suurem[1]. 1854. ja 1855. aastal võeti Eestis nekrutiks 12 300 meest.[1]
- Kümnendi teises pooles võeti Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel senise „maarahva” asemel omanimetusena kasutusele mõiste „eestlased”.
- Eesti alal elas umbes 660 000 eestlast.[2]
- Kasutama hakati meeste nokkmütse, mis sajandi lõpuks olid valdavad.
Tähtsad isikud
muuda- Aastatel 1850–1854 oli Fjodor Dostojevski sunnitööl ning seejärel 1854–1859 väeteenistuses lihtsõdurina.
- Giuseppe Verdi loominguliselt küpseim periood, mil ta kirjutas kuus ooperit, sealhulgas kolm kuulsaimat: "Rigoletto" 1851. aastal, "Trubaduuri" 1853. aastal ja "Traviata" 1853. aastal.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 132
- ↑ Eestlased maailmas